Ilmselt mitte väga traditsiooniline küsimus, aga point selles, et kuna olen väga pikalt reisinud kohtades, kuhu turiste satub vähe, siis tuli idee võrdlusmomendiks korraks jälle ära kogeda ka üks turismiuputus. Eks need kohad on vähem või rohkem ju teada - Veneetsia, Eiffeli torn jne.
Aga oma kogemustest, mis teil on selline koht olnud, kus turiste on olnud tõesti liiga palju? Et siis mida "soovitate"? Jääks pigem Euroopa juurde.
Kus jookseb "liiga palju" piir? Eks igas pealinnas või muidu linnas ole oma vaatamisväärsus(ed), kuhu suurem mass on kontsentreerunud. Tallinna vanalinn viskab mul ka vahel üle.
Kunagi ammu, kui sai esimesi kordi Londonis käidud, siis Westminister Bridge'i pealt ei saanud Big Benist korralikku pilti, kogu aeg sōideti selga. Oxford Street oli nii umbes, et isegi kõndida polnud võimalik.
Teiste kohtadena tuleb meelde Karli sild, Brandenburgi värav, Colosseum... Tavalised kahtlusalused.
Viimatine taoline kogemus oli Mumbais, Gateway to India juures. Astusime taksost juba pool kilomeetrit enne sihtkohta jõudmist välja, sest tänavad olid inimestest umbes ning autod ei liikunud mitte kuskil suunas. Kõnniteele enam ära ei mahutud, mistõttu paljud inimestest siiberdasid sõiduteel, takistades autode ja rikšade liikumist veelgi. Gateway to India vaatamisväärsuse alale ei hakanudki trügima, vaatasime aia tagant ja sealgi oli nii häirivalt palju rahvast, sekka erinevad teenusepakkujad, nii et tegime paar klõpsu telefonidega nii maamärgist endast kui Taj Mahali hotellist ning praktiliselt põgenesime sealt piirkonnast. Sinna peab tõesti vist aovalges minema, et midagi nautida saaks.
See üsna suhteline, sõltub ju kellajast ja hooajast. Teatud hetkedel on ka Viru tn läbimatu. Huvitav, et mitu korda juba Prahat pakutud. Ise seal viimase 10a jooksul 3x käinud ja ei mingeid meeletuid masse. Aga eks olukord ole teine kui sattuda mõne aasia grupiga samal ajal...
Ise pakuks Louvre ja Veneetsiat
Santorini. Ise olin seal mitu päeva, aga ma ei suutnud mõista kruiisiturismi mõtet seal. Laev tuleb hommikul sisse (ise võtsin mingi tuuri kuskile vulkaanile, mis hommikul algas) - meeletud rahvamassid, et alt sadamast mingi lifti või funikulööriga või mis iganes seal oli, üles linna saada. Inimesed seisid seal 2-3 tundi järjekorras, et üles saada. Oli võimalik minna ka eeslitega üles (või liikuda mööda seda eeslite täissitutud teed jalgsi üles), aga seda soovisid vähesed.
Laevad siis õhtul väljusid, mis tähendas, et need 2-3 tundi ülessaamist oodanud kruiisituristid käisid mõnes suveniiripoes ja heal juhul kuskil lõunal (kui mahtusid - reeglina ei olnud kuskile võimalik sööma mahtuda) ja võtsid siis üleval uude sappa. Terve linn oli seda saba täis, lookles mööda kümneid kitsaid tänavaid - seal tuli jälle 2-3 tundi seista, et alla saada selle õnnetu liftiga. Või siis ronida eesli selga või minna mäest alla mööda eeslisitaga kaetud teed, mis ka alla saamiseks oli väga vähestele ahvatlev. Ehk et kui valik oli kas oodata 3 tundi kõrvetava päikese käes sabas või laskuda 10-15 minutit mööda eeslisitast järsku tänavat, siis 95% kruiisituristidest valis 3-tunnise saba.
Mida kõik need inimesed sealt said? Mõne pildi koos enda ja veel 150 kruiisituristiga valgete majade taustal. Tundus müstiline.