Ilmselt mitte väga traditsiooniline küsimus, aga point selles, et kuna olen väga pikalt reisinud kohtades, kuhu turiste satub vähe, siis tuli idee võrdlusmomendiks korraks jälle ära kogeda ka üks turismiuputus. Eks need kohad on vähem või rohkem ju teada - Veneetsia, Eiffeli torn jne.
Aga oma kogemustest, mis teil on selline koht olnud, kus turiste on olnud tõesti liiga palju? Et siis mida "soovitate"? Jääks pigem Euroopa juurde.
Tüdruk pärliga, ka meie valime oma reisikohad ja reisiajad endateada targalt, väldime oma igaaastastel autoreisidel tedlikult (suur)linnu ja eeldatavaid rahvamassi kohti, kuid ikka üllatatakse sind. Viimastel aastatel on plahvtuslikult kasvanud nende inimeste hulk, kes veedavd oma puhkuse kaunis looduses matkates, ratastel jne, seda nii Alpides, Dolomiitides, Püreneedes. Täna on paljud matkarajad niivõrd üle ravastatud, et sinna lihtsalt enam ei mahu, ei pääse ligigi ja seda mitte suvel tipphooajal vaid juba ka septembris. Ehedaks näiteks on Dolomiitide põhjaossa jäävad Tre Cime di Lavarado ja Braiesi. Tänu üleshaibitule oli seal eelmise aasta septembris meeletud rahvamassid. Ei oleks uskunud, kui ise ei oleks näinud, milline hullumaja nagu suvel Veneetsias. Kuna olime oma liikumistes vabad, sai jooksvalt oma plaane korrigeerida ja valisime hoopis naabruses oleva Cristallo mäemassiivi ja Sorapise järve matkarajad. Väga OK, mine kasvõi teinekordki. Aga kordades ilusamad rajad looduse leiad Cortinast läänes Val di Fassa ja Val Gardena orge ümbritsevatest mägedest. Need on kohad kust kindlasti järgmistel (juba ka sellel sügisel) astume läbi, need lihtsalt planeerime oma marsruuti sisse. Unustage need Kolm mäetippu ja Braiesi järv, seal ei ole lihtsalt midagi niisugust mida laigitakse. Kel puhkuseaega napib, siis ärge raiske neile kahele küll oma kallist aega.
Olen ka PilleKL täiesti nõus, et Kreeta kindlasti üks suurimaid turistikaid on saare läänpoolsemas otsas asuv Elafonissi rand. Tänu sotsiaalmeedias üleskiidetule on see ka septembris puupüsti rahvast täis. Lamamistoolid on seal kindlasti kaks korda kallimad kui mujal saarel ja pange tähele ranns on vaid üks kraan kust niriseb vett jalgade pesemiseks, ei mingit dussi ... Aga raha oskavad küsida, nüüd ka parkimise eest tuleb vähemalt viiekas välja käia. Kümmekond aastat tagasi sai veel tasuta oliivipuude vahele parkida.
Kuna oleme Kreetal kümneid aastaid sügiseti pikemalt puhanud, siis on kõik kanjonid läbimatkatud, kõik rannad üle vaadatud, kõik nurgatagused läbi sõitnud, siis tean millest räägin. Elafonissi vesi on kindlasi tänu valgele liivale imeilus, kuid need massid keeravad kõik ilusa pekki. Teine selline küllaltki turistlikas kus alati on rahvast, on Balose rand, sinna minek. Kui Elafonissis on veel midagi ilusat, siis Baloses pole midagi. Need on saare kaks rahvarohkemat kohta. Kui neis kahes kohas on veel midagi vaadata, siis Heraklionist itta jäävad hallid ja mannetud kuurordid sealhulgas Malia, Sita, Hersanissos jt sellepiirkonna linnakesed on ülerahvastatud eelkõige noortega (enamus Inglise teismelised), 24 h käib pidu ja lärm, lõpp värk.
Vai rannas idas on teatud perioodidel samuti rahvast palju, kuid on talutav. Suhteliselt ilusa ja paksu liivaga pikk rannariba kus palmid ulatuvad randa, Üks vähestest suurrandadest, mis mulle väljaspool tipphooaega meeldib, loomulikult ka sinna juurde kuuluv kristallselge ja soe vesi.
Niipalju siis liigturismist väljaspool linnasid.
Ma kogen suht kogu aeg maailma häirivat ülerahvastatust :D
Ja arvestades üldist elatustaseme tõusu ja seda kui palju täna reisitakse kasvõi 20-30 aasta taguse ajaga võrreldes, pole üldse ime, et igal pool alates Viru rabast kuni Eiffeli tornini rahvast palju on.
Uus normaalsus kahjuks :(
Aga...reisides hooajavälisel ajal on tõenäosus eestlaslikult hõredalt olla suurem. Praegugi olen näiteks ühes Andaluusia väikelinna restoranis ainus külaline :) Eks kohalikud tulevad u poole tunni/tunni pärast. Hooajal poleks ilma broneeringuta lootustki lauda saada.
Reisime veel! :)
Kõiki neid kogemusi lugedes ja kõrvalolevat Kesk-Aasia teemat jälgides tekkis vähemalt minul üsna tugev soov käia ära Dušanbes - sinna pole liig- ja massiturism vast (veel) jõudnud. Ja põnev on ilmselt kah!
Aga ilmselt ühel hetkel avastatakse muu maailma poolt ka Kesk-Aasia ning siis muutub olukord sealgi. Nii, et jah - üha raskem on leida kohta maailmas kuhu massiturism pole (veel) jõudnud. Tundub, et neid kohti jääb järjest vähemaks.
Samas näiteks detsembri alguse Veneetsia oli täitsa normaalne koht kus turiste küll oli, aga mitte liialt palju. Sama märtsi alguse Santoriniga - sealgi oli siis turiste mõistlikkuse piires pluss oli ka väga normaalne ilm (20-21 kraadi sooja). Eks enamikesse neisse kohtadesse tuleb lihtsalt tõesti hooajaväliselt minna. Kuigi näiteks osad Vahemere äärsed kohad on talvel üsna väljasurnud, st. hotellid ja restod suletud jne. Varakevad samas on juba natuke teine asi.
Tais PhiPhi saare keskus veebruaris ja Phuketis Patongis ostukeskus.Kuigi käisin juba 7 aastat tagasi(praegust seisu ei tea).Aga mujal väga hullu polnudki,randades ruumi jätkus.Londonis laupäeva õhtul Picadilly street ja Buckinghami lossi juures vahtkonna vahetus.Käisime kevadelmõned aastad tagasi.
London. Sai viimati käidud Novembris, pole just ju high-season ning need järjekorrad ja ummikud tänaval lihtsalt seisvatest inimestest, ei aitäh. Tasuta muuseumid ja sky view olid ju toredad küll aga distantsi ja omas tempos kulgemist armastavale eestlasele oli see tunglemine nt vahtkonnavahetusel ja kokku tunde kotikontrolli järjekorras seismine ikka liig. Jah, aasias on ka rahvarohke ning koguaeg mingi tunglemine, kuid seal sa kuidagi orgaaniliselt siiski liigud kui asjale pihta saad.
Pole selle küsimuse peale õieti tulnudki, sest olen ju ise ka turist, mitte kohalik :) Peaasi, et osataks end viisakalt ülal pidada.
Liiga rahvarohketesse kohtadesse ma lihtsalt tunglema ei lähegi, sest reisin meeldivate kogemuste saamiseks, pikas higises järjekorras seismine nende hulka ei kuulu. Ei tunne, et oleksin millestki ilma jäänud.
Poolas suvine Zakopane ja sealsed matkarajad mägede tippudesse. Arvestades, et Poolas ca 40 miljonit elanikku ja siseturism aktiivne, siis polegi imestada, et masside konsentratsioon seal väikeses piirkonnas nii suur on.
Amalfi rannik. Isegi oktoobri II pooles käis see massiline trügimine-nügimine närvidele.
Muud turismilõksud tarbitud ajal, kui massiturism veel nii ei vohanud ning hilisemad külastused õnnestunud ajatada õigesse ajaauku, mistõttu eelmainutud Veneetsia, Pariis, Dubrovnik, Barcelona, Praha jms. halba emotsiooni pole jätnud.
Plitvice oli tõesti kuskil 8st alates perse perse küljes kinni (septembri teine pool). 6st minnes sai õnneks paar tundi ka rahu ja loodust nautleda. Kaunis sellegipoolest! Sama ka Krka pargi kohta, alates 8st umbes, varem mõnus (3a tagasi).
Hispaanias Ronda oli ka nii ülerahvastatud, et pigem ootasime sealt lahkumist.
Dracula loss (Bran) Rumeenias oli hullumaja. Ainult väljast vaadata oli hea, sees täielik kaos.
Chichen Itza Mehhikos oli suure rahvamassiga, aga kuidagi hästi organiseeritud, et ei olnud tunnet et oleks liigturismi all kannatamas :)
Enamus turistide seas populaarseid vaatamisväärsusi, näiteks Eiffeli torn, Firenze katedaraal, Vatikan ja paljud muud kohad on ootuspäraselt ülerahvastatud, aga vähemalt on nii, et natuke eemale minnes on hingamisruumi rohkem. Kõige halvem kogemus on minul olnud suvel Amsterdamis, seal polnud ruumi isegi tänaval jalutada.
Ma enamasti üritan käia kohtades, kuhu turistid veel eriti pole jôudnud, liiatigi massid :)
Aga eks on muidugi käidud - nähtud ka ülipopulaarseid sihtkohti. Nn liigturismiga seoses tulevad esimesena meelde:
- sukeldumine Gili saartel (Indoneesia). Vaesed kilpkonnad olid piiratud mitmekümne turistiga. Korraga oli samas kohas 4-5 sukeldumisgruppi, igas grupis 8-10 inimest. Jube. See oli aastaid tagasi, nüüd enam kindlasti ei läheks.
- Chichen Itza (Mehhiko). Me olime "kavalad" ja läksime sisse kohe, kui uksed avati. Saime kogu kompleksi läbi käia väga rahulikult, selliseid varajaseid just väga palju ei olnud. Aga kui me ära minema hakkasime ja tulime kaugematest nurkadest peaväljakule, oli rahvamass absoluutselt kohutav. Vaevu sai mööda trügida, et väljapääsuni jõuda.
- Väikesed saared kruiisilaevade päevadel (Rapa Nui / Lihavõttesaar, Bonaire). Esmakordselt kogesin kruiisituristide meeletuid masse Rapa Nui saarel. Olime saarel 5 päeva ja ühele päevale sattus miski megasuur kruiisilaev. Sisuliselt kogu saar oli halvatud, sest kümned bussid vedasid kruiisituriste mööda erinevaid vaatamisväärsusi. Sama olen näinud ka Bonaire'il, kus on kriisilaevad sadamas pea iga päev. Saarel elab ca 25000 inimest. Sadamasse tulevad 10000 reisijaga laevad, mõnikord mitu tk korraga. Kõik küll maale ei tule, kuid kogu saar on absoluutselt ummistatud.
- Euroopa megapoppide vaatamisväärsuste järjekorrad on muljetavaldavad (Acropolis, Eiffeli torn jms). Ma pole tükk aega enam neis paikades nö klassikalist turismi teinud ja minu külastused jäävad Instagrami ja influencer'ite eelsetesse aegadesse. Vanasti oli ka väga palju rahvast, aga ajaga mängides sai üsna hästi hakkama. Nt minnes väljaspool põhihooaega, väga vara hommikul, pärastlõunal kui bussigrupid on ära läinud jne. Ei oska arvata, kas need "nipid" ka praegu toimiks :)