Stadleri rongide e. Partsi porgandite normaalkiiruseks on määratud 165 km/h. Sellest kiirusest piisab kui tahame Tallinnast otseliini Riiga vōi pendeldada Rapla-Pärnu jne. Tundub ulme sōita rongiga Saksamaale. Tankivedu 165 km/h on ka piisav kui kedagi huvitab see militaarteema. Ei pane kätt omalt poolt ette kui keegi seda RB soovib, kuid see lōbu lōppeb kinnisvaramaksuga. Maksavad kōik, ka need kes ei sōida ja istuvad kodus.

Niisugusesse jaama nimega "Berliner Hauptbahnhof" RB rong ei sisene, keera ümber ega sõida ka tagasi. Sest RB lehel näidislehe rahvusvahelise liini lõppjaam on varssavis. Millest siis üldse tuleb see saksamaa teema? Nimetagem siis juba Pariisi raudteeks!

Esialgu kui RB kuulutatakse valminuks on see pigem Tallinn-Kaunas kiirraudtee mille kiirus jääb selliseks mis on ette nähtud Partsi porganditele (vahejaamade suurte arvude tõttu).

PS! Perega läheksin endiselt autoga Riiga, sest ka kohapeal on vaja ringi liikuda.

Veel viimane küsimus Jaanusele. Kui RB viimane trassilõik sai paika Pärnumaal, kas siis enne Suwolkoi linna arutelud läksid kiiremini et pärnus veel viimane probleemkoht paika sai?

Jaanusele. Riigikontrolör Janar Holm on öelnud: Eestit päästaks kruusa, liiva ja paekividefitsiidist vaid suutmatus RB valmis ehitada. Liiva ja kruusa varud on kriitilised. Raudtee aluskivimit Eestis ei ole, see tuleb importida. Enamus RB ehitusest on eelprojektide staadiumis. Need praegused hanked on eelinfoga toiduahelas olevatele, kes ostsid kokku karjääre ja maid. Raha on vaja kätte saada, ei huvita, et projekt on Eesti mõistes mõttetu ja tavainimeste maksukoormus tõuseb. Maantee ehituseks kulub umbes 35% raudtee ehituseks kuluvast täitepinnasest. Aga need andmed on RB enda lehel kõik olemas.

On tunda, et tartlased ei suuda siiani alla neelata trassivalikut. Laseme taristuprojekti vastu taevast ja sõidame piilupardirongiga Tallinn-Tartu-Riia.

Tundub olema selline Saaremaa süvasadama või Koidula piiripunkti sarnane ettevõtmine. Eesmärk on EL rahale küüned taha saada ja kui valmis ei ehitata tuleb saadud raha tagasi maksta. Selleks raha pole ja seega on ainus tee edasi ehitada.

Süvasadam (kui keegi seda veel mäletab) on võib- olla mingitel militaareesmärkidel kasutatav. Koidula piiripunkti pole täna enam kellelegi vaja. Ometi oli ta ca 2010 Eesti suurim ehitusplats ja töö käis nagu komsomoli löökehitusel.

Kui Poola majandus kuhugi Saksamaa tasemele kerkib siis võib RB kasumit teenida Soome ja Poola vahelisest transiidist. Soome muidugi arendab ka alternatiivset marsruuti läbi Stockholmi Lääne- Euroopasse ja mahukaup ning osa konteinereid veetakse nagunii meritsi. See on suvalisest raudteest odavam. Eestist või Eestisse mumeelest küll vajalikke kaubamahtusid ei ole ega tule.

Turistina ei oska sellest midagi arvata. Põhja-Eesti autoreisijana on ka praegult variant sõita ööga rahulikult Stockholmi ja sealt juba värske peaga Lääne- Euroopasse.

Idee on ilus ja lennukas ning alguses mõte sellest meeldis. Aga mida aeg edasi, seda kahtlasemaks see teostus muutub. Kõik kes natukenegi on kogu selle RB tralli ja tantsu jälginud peaks nägema, et kõik ei klapi. Ei hakka siinkohal teaduslikku nimekirja koostama. Tuleks unetu öö. Ainsa päästva õlekõrrena näen seda, et nii mõnigi möödunud sajandi idee on alguses hulluks kuulutatud aga läks paremini. Hooveri tamm, Eifeli torn jne.

8 tundi ma rongis ei viitsiks istuda. Lennuk siiski 2 tundi pluss veel teist samapalju teeb siiski 4 tundi. Ja kuidas on täna RB Poola osa? Mingil hetkel väidetavalt oli nende osa suht nullis. Mis tuleks Poolas liikumise kiirus? Kas siis on enam 8 tundi? Äkki peaks lennujaamas paar nädalat tegema küsitluse Berliini lendavate inimeste seas. Et siis kas nad oleks nõus rongi ümber istuma. Kunagi sai mõned korrad bussiga Berliini sõidetud. Siis veel otselendu polnud. Hiljem tulid lennud aga uskumatu küll, bussid olid ikka täis. Kui sama raha eest saab 2 tunniga, siis mis sunnib valima 26 tundi istumist? On inimesi kes kardavad lendamist aga neid ei saa niipalju olla.

Ehk siis kogu asi taandub paljuski rahale. Eelinfo Riia pileti hinnast oli päris krõbe. Kui pead perega sõitma, siis palju on neid, kes seda hinda suudavad maksta? Hakkab tööle matemaatika ja rongi asemel loksud perega autos 3 tundi. Kokkuhoitud raha eest naudid Riias elu.

Saksas on kiirrong mugav ja ka kallis. Samas Saksa riik maksab niigi peale. Köln-Frankfurt on umbes 200 km ja ICE sõidab umbes tunni seda vahemaad. Pilet umbes 80.- EUR. Päris pikalt näitab vaguni displei kiiruseks 300 km/h ja kiirtee kõrval sõites rekkad nagu seisaks paigal. Sellel lõigul tuleb keskmiseks 200 km/h. Kuidas see Tallinn-Berliini 8 tundi saadi? Kas tehti labane matemaatikatehe? 1500 km ja 8 tundi annab jah keskmise kiiruse 200 km/h. Aga peatused? Sõidu alustamine, pidurdamine, jaamas seismine. Viskan õhku oletuse, et see 8 tundi ei jää. Kuuleme suuremat numbrit.

Üks hea taristuprojekti näide on Eurotunnel. Esialgsed plaanid ja arvutused olid ikka liiga optimistlikud. Muidu ehk polekski ehitatud. Tulemus on nagu ta on. Kasutajaid kordades vähem kui loodeti. Sõita on hea aga need kes sinna oma raha investeerisid, need ammu nutavad. Üks jama ajab teist taga ja nii juba suht algusest peale.

Kuskilt nagu mäletan, et Tallinn-Riia piletihinnaks planeeriti 39.- EUR-i. Ma eeldan, et hinnas sisaldub ka ühik pagasit. Selleks ajaks kui RB sõitma saadakse võib muudele transpordiliikidele juba lisatud olla miljon igasugust rohemaksu va elektriautod. Ma olen Saksas üsna palju rongiga ringi sõitnud ja kui pilet kuu paar ette osta, on hinnad üsna mõistlikud. Eelpoolmainitud Köln- Frankfurt ICE-ga on olnud tavaliselt alla 20.- EUR-i

Kahju et seda projekti ei antud erakätesse, siis oleks exelimehed kohe teinud õiged arvestused .....................

Käisin Koidula jaama suvel lastega vaatamas. Selle jaoks nihutati terve mägi teise kohta! Euroopa kõige-kõige moodsam raudteejaam, uued ulmesüsteemid nii tolli kui reisijate veo jaoks...

Koidula rajamise poliitiline eeldus oli, et Vene liiklus Peterburi-Riia suunal hakkab käima läbi Eesti. Venemaal oli küll Ust-Luuga sadam ammu valmis ja kõrgel tasemel välja öeldud, et Balti puuke enam transiidiga ei nuumata. Aga meie poliitikutel polnud huvi naabri juttu kuulata.

Rail Baltica rajamise otsuse eeldused olid laias plaanis need:
- Kaubalaevade liiklus Läänemeres väheneb oluliselt regulatiivsetel põhjustel ("väävlimaks"),
- Soome paberimassi transport Kesk-Euroopasse kolib täies mahus raudtee peale üle,
- avaneb Põhja-Jäämere meretee,
- tekib Helsingi-Tallinn tunnel või siis mingi muu mugav merekonteinerite Helsingi - Tallinn - Rail Baltica transiidi viis,
- rekkade liiklus maanteel läheb väga kalliks ja saab endale kaela olulised piirangud (öise liikumise keeld, saastemaksud jne)

Sinna juurde arvutati rahaks maanteel autode alla jäävad kährikud ja Euroopas autoga puhkavate eestlaste (1.5 miljonit igal aastal) autoroolis oldud aeg. Ehk siis kõik sotsiaalmajanduslikud aspektid, mida vähegi rahas väljendada osati. Väga osav lobby-töö iseenesest.

Mul oleks väga hea meel, kui me saaks mõistliku raudtee Euroopasse. Aga ma siiralt arvan, et see projekt ei valmi mitte iialgi. Enne saab raha otsa lihtsalt.

Seniks aga kaevame me üles läänepoolse Eesti, tekitame materjalide defitsiidi kogu ülejäänud ehituses ja rikume ära veel allesjäänud looduse.

Ma kindlasti tahaks näha, mis sest projektist saab, loodan mingi lõigu isegi RB-ga läbida,(ehk). Ma läheks natike aega tagasi, mitte 70-nendatesse ja BAM-i teemasse, vaid aastasse 2009. Sel aastal tuli avalikkuse ette esimest korda projekt RB. Estonian Air lendas Peterburgi ja Edelaraudtee vedas "Estonia" rongiga reisijaid Moskvasse. Rikaste edetabelites figureerisid " transiidiärikad", logistikud "õitsesid" ja meil oli käibel kroon. Usun , et nii mõndagi projekti kirjutati heas usus sisse klausel "transiit", olgu selleks puidutihu või naftabarrel. Ei mäleta, mis oli keskmine palk või, mis maksis terasetonn. Ajad on ju muutunud, kes oleks osanud arvata 2014 ja Krimmi ja Donbassi, kes aimas covidi teket, kes ennustas 2022 aasta sündmusi ette? Aasta on 2023, kinnitati mingi maakonna trassi kava, tubli, ent 2010 lubati esimesi ronge 2025-26 aastaks. Praegu on arvamus 2034-36. Me ju ei tea, mis maksab terasetonn aastal 2030, mis on keskmine töötasu aastal 2030 ( lubati ju 11000€), kas kalluri ja kopa aastamaks on arvestatud RB eelarvesse !? Suurprojektid on ju nüansirohked. Kõik diversandid-terroristid-sabotöörid-partisanid jätaksin pädevamte organite hekseldada. Ka punkt NR 5 käivitamisel, arvan, et ükski ešelon läbi Suwalki koridori ei liigu, olgu seal peal militaartehnika või inimesed. Me peame ka aru saama , et me eestlased, kes asuvad perifeerilises geograafilises asukohas ja kes otsivad võimalust reisimiseks ei toimeta ju RB üksi, ikka lätlased ja leedukad ka. Kas lätlane istub Riias rongi, või kasutab Ventspilsi- Liepaja sadamaid, et kuhugi jõuda? Või lendab AB-ga? Leedukad, kes on autorahvas, kas hakkab kasutama rongi, samuti on ju Klaipeda sadam. Läbisin laup.hommikul Budzisko-Kaunas lõiku, vastu tuli katkematu autode voog, kes lähevad Poola ostlema. Kas leedukad vahetavad auto rongi vastu, kui neil saab valmis 2+2 tee Kaunasest Poola? Kas kaubamahtude kättesaamiseks võtame kalevi alt "jokkeri" ja hakkame fosforiiti kaevandama, et seda Euroopasse vedada? Küsimusi palju, vastuseid praegu vähe. Raudtee jaamad on ju enamasti ajalooliselt kesklinnas,( ma mõtlen tsentraaljaamu) mugav, nagu Balti jaam, Riia vaksal ka Helsingi raudteejaam. Kas Ülemiste on uus Tallinna keskus, kas Kaunase jaam on äärelinnas ja kus hakkab peatuma rong Varssavis? Eks neid küsimusi ole ja vaevalt ,et keegi oskab praegu neile pädevalt ja konkreetselt vastata ka. Mõelge, mitu RB juhti on oma koha loovutanud või pole hakkama saanud! Eks olen minagi oma auto Pasilas rongile ajanud, et Levile minna, tagasi tulin sõites, Furkapass ja Šveits, viimati, auto rongile ja Sylti saarele Saksamaal. Oleks alternatiiv, oleks kasutanud maanteed. Autoinimesena oleks ikka päris hea, kui kunagi saaks ikka Eestist läbi Läti ja Leedu sõita ka 2+2 teed pidi, ent hoiame "kätt pulsil" ja edu mõtisklustel!

Mul tekkib RB ootus iga kord, kui sõidan autoga Tallinna ja Pärnu vahel. See on ikka pöörane, missugune rekkade vool vastu tuleb. Kord hakkasin poole tee pealt lugema ja vähem kui tunniga tuli üle saja rekka ja suure bussi vastu pluss väiksemad kaubaautod. Tallinn-Tartu vahel ei ole nii hull.

Tartlasena olen sellesse suhtunud täiesti neutraalselt. Mind see transpordivahendina otseselt kuidagi puudutama ei hakka, ehitust olen näinud Tartu-Tallinna maanteel eelmine aasta ja tõenäoliselt näeb kunagi veel kuskil Tallinna ümbruses ja teel Pärnusse.

Arvestades tähtaegu ei tundu need tehtud töid vaadates kuigi reaalsed. Paljud asjad on ikka väga kaua veninud ja jätkavad venimist.

Oletades, et kunagi midagi siiski valmib peale üksikute lõikude ja viaduktide, siis Eesti osa midagi väga nagu muutma ei hakkaks. Reaalselt ei tule Tallinn-Riia liinilgi väga tihedat liiklust, sest selleks pole piisavalt reisijaid. Mingilgi määral tasuva rongikoosseisu mahutavus kattuks väga paljude busside mahutavusega. Seega reaalselt ei hakka rongid käima iga tunni või kahe tagant, mis oleks vajalik ronigiliikluse sisse töötamiseks, sest enamik neist oleks üsna tühjad. Rongid käiks korraliku dotatsiooniga, aga see tundub hetkel kaheldav olevat. Tallinn-Riia-Riia lennujaam saaks mingil määral reisijaid, kui sõiduplaan kattuks AirBalticu väljumiste/saabumiste lainetega. Leetu sõidetaks harvem, Varssavisse mõned, Berliini kohta ütlesid vist juba ka tähtsad otsustajad, et reaalselt see liin Tallinna ja Berliini vahel käima ei hakkaks. Lätist ja Leedust edasi oleks liiklus muidugi tihedam, sest elanike arv on linnades suurem ning ka Varssavi lähedamal.

Kui midagi lõpuks käima hakkab, siis tallinlasele tähendab endale sobilikel aegadel rongiga Varssavisse sõit seda, et teatud juhtudel tuleb näiteks juba Riias või Kaunases ümber istuda. Sama nagu praegu osade bussidega on.

Kaubaliiklus tundub mingil määral reaalsem olevat. Eriti kui tekib kiirelt toimiv ühendus Helsingiga. Ma ei oska midagi pakkuda raudteepraamide tasuvuse kohta, aga konteinerite vms ühekordne laadimine Helsingi mingis terminalis võiks ju olla kokkuvõttes tasuvam, kui autodega siblimine ja Tallinnas ümberlaadimine. See eeldaks muidugi juba järgmise taristuprojektiga alustamist ja sellele pole veel keegi mõtlema hakanud. Seega esialgu sellega arvestada ei tasuks.

Reisirongid on eelistatum transpordivahend laias laastus 100-500 km ulatuses. Kiirrongiga on sellisel juhul mugavam liigelda kui lennukiga. Sõiduaeg on küll veidi pikem, kuid seda korvab võimalus hüpata rongile kasvõi mõned minutid enne väljumist samas kui lennujaamas tuleb olla reeglina ca tund aega varem. Pluss asuvad lennujaamad enamasti linnast väljas, samas kui rongijaamad on sageli otse südalinnas. Ehk rongiga Tallinna kesklinna (lähistelt) Riiga saab RB-ga ca 1.40 tunniga samas kui lennukiga võtaks see kõiki muid aspekte arvestades aega laias laastus veidi üle 2 tunni.

Osalt sel põhjusel näiteks ka Prantsusmaa sisesed lennuühendused mis jäävad umbkaudu alla selle distantsi on ära lõpetatud.

Aga kusagil alates kaugusest 600 km olukord muutub, sest siis on lennusõit taas ajavõit. Tallinn-Varssavi rongisõidu ajaks on RB-ga hinnatud hetkel 6.40 tundi, samas kui lennukiga võtab see aega ca 1.40. Ehk ajavahe 5 tundi. Ja seda vahet rongisõidu eelised (kesklinnast kesklinna; võimalus minna vahetult enne väljumist) enam ei kompenseeri. Nii, et ka Varssavisse mõistlikum ikkagi lennata (või minna autoga kui perega Poola või Euroopa reis).

Kui nüüd kaardilt vaadat kui palju suuremaid linnu/tõmbekeskusi jääb Tallinnast 500 km raadiusse kuhu ka rongiga minna saaks, siis selleks ongi ainult Riia...Kogu lugupidamisega juures, ei anna Kaunas tõmbekeskuse või olulise reisisihi mõõtu siiski välja. Teised suuremad kuni 500 km asuvad keskused on teiselpool merd (Helsinki, Stockholm) . Lisaks on ju ka Peterburi, aga siin on mõistagi kommentaarid liigsed.

Nii et reisiliikluse seisukohast ei anna RB meile just palju juurde.

Kaubaveod on aga eraldi teema.

Kui tõenäoline valmimisaeg on kuskil 2035 a. siis on 240 km/h sõitev reisirong juba uunikum. Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis (alates 1964 a.) sõidavad juba aastakümneid rongid kiirusega 300-350 km/h. Isegi 400 on kohati saavutatud. Hiinast ei hakka parem üldse rääkima. Seal on 350-460 km/h tavaline. Isegi Marokos on juba 5 aastat võimalik sõita rongiga kiirusel 320 km/h. Aga meie loome mingit tiguexpressi. Täiesti arusaamatu tegevus.

Otsisin just täna lahendust minna rongiga eeloleval talvel Austriasse suusatama. Mõte oli kasvõi osaliselt rongiga või auti rongile aga väga midagi ei leidnudki.

Väga ootan RB d.