Oskab keegi kommenteerida, kas keskmise kiiruse mõõtmised Leedus Panevežise ja Kaunase vahelisel lõigul A8/E67 ka reaalselt toimivad. Neid on seal kolm neli ja pikalt.
Õhtul öösel liiklus olematu, loksud seal mõtetult. Need alguse ja lõpu kaamerad on neil küll olemas suvaliste postide otsas nagu valvekaamerad, mõõtmisele viitab eelnev märk .
Sügisel sai sealt kaudu sõidetud, nagu ikka kiire minekuga veel kiirem koju tagasi tulekuga. Trahvikviitungeid pole siiani saanud. Kuna ees on jälle minek, tahaks teda mis värk sellega on.
Postitus läks eile teise teema "Autoga läbi Baltikumi ja Poola" all. Need kaks teemat on suhteliselt kattuvad, nii et ega ega esialgu saanudki kuhu tõstsin. Nüüd ka selle teema lugejatele.
Punkel ,sul on täitsa õigus, vähe nendest rekkadest ja muust sellisest, on neid kes kõiguvad seal teepeal 90-ne ümber. Ei saa aru mida teevad. Häiriv. Ise sõidan ühtlase tempoga ja siis mingi eiteakuidas kulgeja ees. Jah ka rekkad on nendega hädas. Kui kõik lasevad ühtlase 100-e kiirusega ei tekki mingdki tahtmist mööda kimada, ei tekki ohtlikke olukordi jne ja jumala hea rahulik on koos minna. Jamaks läheb siis kui need 80-90 vahel kulgejad jäävad taganttulijatele jalgu. Kiirteel ei pane neid keegi eriti tähelegi , loivavad seal esimeses reas ja kui sattuvadki teise ritta, saavad sellise rekkade pasunakoori, et hoia ja keela. Aga siin Via Baltikumi ja Poola vanakooliteedel paras peavalu. Jutt ei käi mingist aja kokkuhoiust vaid turvalisest normaalsest sõitmisest.
Pöördun tagasi keskmise kiiruse mõõtmise juurde.Tava kopsikutest möödudes võtan tempo lubatu peale, veidi väiksemakski sest kunagi ei tea kas toimivad või mitte. Seade mõõdab alati etteantud parameetritele. Aga kui tee ääres mõõdavad vormis vennad ise, pole kunagi eriti hoogu maha võtnud, lasen ikka 95-100 edasi ja keegi ei vaata järelegi.
Jutu mõte on selles, et kaamerad fikseerivad sinu igal juhul ära, kui oled kasvõi 1 km/h ületanud, inimene (politseinik) ei hakka sulle +5 puhul sõrmegi vibutama, isegi Leedus.. Keskmise kiiruse mõõtmisega on ilmselt sama lugu, kui lähed etteantust üle kasvõi +1, on oodata kviitungit. Paneveežise Kaunase vahel on selliseid mõõtmisi vähemalt kolm, algus on fikseeritud lisatahvliga märkidega, mõju lõppemise märke ei ole tähele pannud, võta sa siis kinni millal lõppeb. Mõni post põõsavarjus, mõne lisatahvel peaaegu loetamatu ja kui möödasõidul jääb märk möödasõidetava varjus nägemata, oledki jamas.
Hõreda liikluse ajal lükkad küll kruiseri sisse, pole probleemi aga päevasel ajal tiheda liiklusega ei ole seda mõtet kasutada, kasutamine on isegi ohtlik. Päeval on igasugu aeglaseid ja eriti aeglaseid tegelasi liikvel. Selles sibimises võidki kergelt keskmisele sisse sõita.
Teema alguses sai tõstatatud küsimus, kas need seal 90-ne alas mõõtmised ka reaalselt toimivad ja mis marginaaliga või on need liikluse distsiplineerimiseks rahustamiseks.
Me kõik ju sõidame peaasjalikult sealtkaudu Euroopasse, kas kellelgi on mingit teavet , kogemust, mis värk sellaga siis on?
Paljude asjaolude sunnil pean seekordset puhkusele minekut alustama neljapäeval, mitte laupäeva nagu tavaliselt kui liiklus vaiksem. Sinnakanti jõuan parajasti tööpaeva lõpuks, tuleb paras võimlemine. Seetõttu uuringi siin kas kellegil on sellekohta infi.
Leidsin siit nii toreda mõttekillu: Trikutriku 30.05 11.45: Tänapäeva autod ei lase üle valge joone teeäärde võtta, keeravad vägisi sõidurajale tagasi. Sõita 80 km tunnis suunatuli sees on ka imelik:
Vastaksin, et kui sul auto ei lase üle pideva joone sõita, siiis on sul arvatavasti automaatkäigukastiga auto, mis automaatsel kiirushoidmise reziimil püüab end hoida sõiduraja joonte vahel. Suunatule sisselülitamisel peaks see end väljalülitama. Lisaks loeb ja kuvab see veel kiiruse, möödasõidu jpm märke.
Kui see reziim on sees, hoiab ta ka ees sõitva autoga kaugust ehk pidurdab ja kiirendab kui vaja ja pikivahe suurust saab muuta. Kõike seda saab ka väljalülitada aga ära arvesta, et sul neil eellmistel tingimustel oleks päris isesõitev auto:)
Suunatuledega on nii, et nt rea vahetusel peaksid nad plõksuma vähemalt 3 sekundit enne tegevue algust, et taganttulijatele varakult teada anda, mida sa lähitulevikus teha plaanitsed.
Enne kusagile pööramist on tähtis, et suunamärguannet peab näitama enne kui kiirus väheneb ehk enne kui jalg gaasipedaalilt tõuseb, sellisel juhul ka võibolla 10-15, kasvõi 20 või misiganes sekundit varem. See teeb liikluse sujuvaks, mõnusaks ja arusaadavaks.
Niiet 80 km/h suunatuli sees sõita vajadusel ei ole imelik, vaid loomulik.
Kõige absurdsema trahvi sain 2 korraga Lätis Leedust Bauska poole liikudes, praktiliselt nn piiritsoonis. Üks kaamera tegi eest ja teine tegi tagant! Mina maksin!
Tõstatasin siin küsimuse lootuses, et äkki keegi oskab kommenteerida keskmise kiiruse mõõtmise toimimisest Leedus, eriti mis jääb Via Baltika trassile.
Siinolijate vestlusest selgus et ega keegi eriti täpselt ei teadnud kas need kaamerad toimivad või mitte.
Kuna keegi ei tunnistanud et on trahvi saanud, millest võis järeldada, et kas kõik me oleme tublid autojuhid või siis tõesti need ei toimi või toimivad meile mingi kasuliku marginaaliga.
Konkreetset vastust siit ei saanud, seetõttu uurisin Leedu maanteepolitseist ,mis värk nendega siis on. Värk on selline.
Kõik Via Baltika trassile jäävat 8 mõõtmistsooni töötavad, neist kaks jäävad piiri ja Panevežise vahele, 4 Panevezise kaunase vahele ja 2 enne Kalvarijat.
Allolevalt lingilt on näha millistesse kohtadesse on Leedusüldse keskmise kiiruse mõõtmise kaamerad paigaldatud:
Mõõtmine algab 150- 200 meetrit peale märki, mõju lõppu tähistavat märki ei ole, nii et loe kilomeetreid ise. Allpool link märgi ja kaamerate paigaldamise skeemist:
Ajatempli sertifitseeritud hälve + - 3 km/h. Ei politsei ega transpordiministeerium ei ole avalikustanud , milline on aga tegelik näit, millest hakatakse trahvima. Võib eeldada et see jääb 90 alas kuskil 95-100 vahele, kinnitada ei saa. Olen sealt autospido järgi nii 100 läbi tulnud; st gps näitab tegelikku kiirust kuskil 95-97 kandis. Ja probleeme pole.
Kukus välja nii et ise küsisin ise ka lõpuks ka vastasin. Põhimõtteliselt need kaamerad töötavad, kui just ei ole mingit tehnilist ja IT-alst probleemi. Kes sinnapoole sõidab võib neid testida!
Teadmiseks et ka Lätis on nüüd selle aasta kevadest Via Baltikal olevad keskmise kiiruse mõõtmise kaamerad aktiivsed. Neid jääb meile ette kolm: 1) Läti A1-el 13,4-20,0 kilomeetritel, 2) Riia ringtee (A5) 23,0-28,7km ja Riia -Bauska-Leedu piir (A7) 24,2-40,1 km.
No võib eeldada, et ehk toimivad leedukate trahvid analoogilise skeemi alusel kui meil. Siin on aga nii, et alustuseks võetakse maha mõõtesüsteemi viga 4km/h. Sõidad 94-ga, lahutad 4 maha, arvesse läheb 90, kõik korras. Sõidad 96-ga, võtad 4 maha, järele jääb kiirusületamine +2km/h, on küll pisuke ületamine, aga trahvi ei järgne, sest trahvist saadav tulu loetakse väiksemaks trahvimise protseduuri menetlemise kuludest. Sõidad 97-ga, võtad 4 maha, järele jääb ületamine 3km/h, selle eest tuleb juba trahviteade. Kaamera sähvatab aga 95 pealt, seega madalamaid kiirusi ei fikseerita, 95-97 vahele jääb pisuke "hall ala", kus kaamera küll plõksib, aga trahvi ei tule.
Mina kasutangi seda vahemikku, mu püsikiirushoidja on 96 reaalkiiruse peal, teinekord plõksib, teinekord mitte. Harvadel juhtudel vajub allamäge või allatuult kiirus 97 peale, siis maksan +3 eest väikse trahvikese, juhtub ehk korra aastas. Meil ei ole iga putkas kaamerat sees, neid tõstetakse aeg-ajalt ringi. Ei muuda oma käitumist ka välismaal, sama +6 on mul stabiilsena Lätis, Leedus ja mujalgi.
Tegelik kiirus ja spido näit erinevad sõltuvalt rehvimõõdust ja kulumisastmest. Ma kasutan tehasemõõdust ühiku võrra suurema läbimõõduga rehve ja minu spido/tegeliku kiiruse erinevus on uute rehvide puhul ca 2km/h, lõpulähedase kulumi korral juba 3km/h, võtan seda kiiruskaamerate puhul arvesse. Tehasemõõdus rehvide korral olid vead vastavalt 5 ja 6km/h. Ka kütusekulu on minu kombo puhul nõks väiksem, sest mootoril jõudu on ja sama kiirus saavutatakse madalamatel pööretel. Ja põrutab aukudes vähem, sest rehvid on kõrgemad, mis lisaks hambaplommidele meeldib ka vedrustusele, mis neist ikka peksta.
Alati on hea oma sõidukit tunda ja teada, mis on mis. Kõige tähtsam, ei paista kaasliiklejatele kiiruskaamera ees 10-15km lubatust madalamaks pidurdamise tõttu lollina. Mulje, mis keegi teistele jätab, on oluline selles mõttes, et teised saavad siit infot juhi usaldusväärsuse kohta. Nimetatakse kehakeele lugemiseks. Sest selline "pidur" oskab ka mujal väga imelikke manöövreid korraldada ja targem hoiab säärasest enda ohutuse nimel kaugemale. Kõige rumalam on teise rumalaga liikluses kemplema hakata.
Kui veel leedukate kaameratest rääkida, siis on see süsteem väga konkreetne ja selge, näed kaamera eest hoiatavat märki, on põhjust kohe ka oma kiirusele pilk heita, sest juba ongi kaamera. Meil on kuidagi nii, et on küll kiiruskaamera märk, aga kaamera ise ilmub kuidas jumal juhatab, teinekord alles mitme kilomeetri pärast. Ja võimalik, et seisab seal vaid tühi kapp. Segaduse tekitamine ja liiklejate põhjuseta hirmutamine. Mulle meeldib pigem leedukate süsteem, nad mõõdavad ausalt ja avalikult ega tee sellest mingit põõsatagust salaoperatsiooni.
On meilgi olnud juttu keskmise kiiruse mõõtmisest, teoreetiliselt saaks ka meie kaameraid paaritada ja keskmist mõõtma sundida, mingi klikk kusagil ja olemas. Takistuseks on seni olnud, et nagu öeldud, polegi iga kopsiku jaoks kaamerat ja nende paigutus 1+1 teedel ei anna soovitud efekti. Keskmise puhul jääd kitsal teel mingi "rongi" sappa tiksuma, kui lõpuks mööda saad, vajuta kaotatud keskmise tasategemiseks või 160, lõpukaamera ainult naeratab seepeale.
Niipaljukest siis kaamerajuttu, nagu mingi teadus kohe:)
Joosepx.
Lätis pildistab sama kaamera mõlemas suunas nii eest kui tagant. Ja üle kõigi ridade.
Alles sain Juglase peal trahvi kus kaamera üle nelja rea mu auto tagaotsast pildi tegi.
Päris ok kvaliteet ka kusjuures.
Ja muuseas Wase neid vastassuunas asuvaid aga samas ka pärisuunas pildistavaid kaameraid ette ei hoiata.
Ah sa pagan, hea et teada, ei oleks arvanud, aga olen nüüd ettevaatlikum:)
waze on siian näidanud ala pikkust, pole vaja vahtida ja otsida lõpu kaameraposti
Olgem ausad, see teema keskmise kiirusega Leedus pole seotud mitte niivõrd sellega et keegi soovib sõita pidevalt oluliselt kiiremini kui 90 ( see pole ka sageli väga võimalik kuna tee rekkasid ja vahel isegi heinaveo traktoreid mis kilomeetrite kaupa 20-ga loksuvad, täis) vaid et neid 70 piiranguga alasid on Leedus üle mõistuse palju. Keegi ei kujuta Euroopas ette, et tervet piirkonda ja riike ülejäänud Euroopaga ühendaval (ainukesel) peamaanteel on nii palju lõike kus piirkiirus pole isegi mitte 90, vaid 70! See on see, mis kui reeglite järgi sõita tempot oluliselt maha võtab ning kuhu aega rohkem kui mõned lisaminutid kuluvad. Ja minu mälu järgi (võimalik et eksin) olid ka need lõigud keskmise kiiruse arvestamisel sees.
Aga minu mulje järgi (võimalik et eksin) leedukaid Kaunasest põhja jäävad teed tegelikult väga ei huvita, eks osalt seepärast seal ka võib olla selline liikluskorraldus. Kaunasest Poola piirini ( ja sealt edasi Euroopani) enamikus kiirtee, ning Vilnius ja Klaipeda samuti kenasti kiirteedega ühendatud.
Mõneti ju leedukaile tegelikult isegi veidi kasulik et Kaunases lõppeb teede mõistes Euroopa, eriti kui välisinvestorid vaatavad kuhu regioonis investeerida jne. Suurinvesteeringute puhul ühendused olulised, näiteks Slovakkias kiirteed ehitatud viimastel kümnenditel suuresti seetõttu et autofirmad (näit KIA) seadsid selle oma tehase rajamise tingimuseks.