Jah, Tallinnas pole eraldiseisvat linti vaid lubatakse vahele vôi juhendava turvatöötaja puudumisel (nagu mul endal paar korda eelmisel kuul), tuleb peale Priority-tunnusega pardakaardiga värava avamist iseseisvalt vahele trügida. Kusjuures hoolimata oma ôigusest, ei ole väga mugav ilma juhendajata vahele trügida.

Seega eelpool kommenteerijatele, Tallinna lennujaamas tavalisest sabast turvaväravasse valikuliselt inimeste suunamisel ei lühene ega kiirene üldine järjekord, sest järjekord ootab nende  prioriteetsemate tôttu siis lihtsalt  kauem.

Kas piletil olev prority bording aitab kiiremini läbi ka turvakontrollis?

Ryanairi oma ei aita.

Tallinna lennujaama Fast trackil ei ole ega ole kunagi olnudki eraldi “linti”. Tallinna fast tracki mõte on võimaldada kohene juurdepääs turvakontrolli “lintideni”, mööda neist, kes selles nö ussina looklevas sabas ootavad.

Kasutan fast tracki alati (jah, ka siis, kui tavasabas 2 inimest) ja ei ole Tallinnas kunagi teistsugust asjade olemust kohanud.

Oma ca 50 lennuga sel aastal jagan veidi tähelepanekuid.

Ehkki mõni on siin Tripis varem kutsunud mind HON Circle “elevandiluust tornist” alla kobima, siis kuigi minul on tänu sellele LH mustale kaardile kasutada parim võimalik tugisüsteem oma lendudel, usun, et mõnest tähelepanekust on vast teistelgi abi.

Turvakontrolli saba on vaid üks probleem ja see tundub olema lahenemas. Kuid teine probleem on hoopis suurem ja selle lahenenine võtab aega — lendude hilinemine ja tühistamine. Lennufirmadel nimelt ei jätku täna piisavalt meeskondi ja nagu minule räägitud, on suurim puudus just kabiinipersonalist, kuid nende arv on ette antud vastavalt reisijatearvule ning kui nõutud arvu lennusaatjaid pole, jääb kas lend ära või vähendatakse jõuga reisijate arvu lennul.

Ka muud tugisüsteemid lennujaamades on täna tihti alamehitatud ning see tekitab lendude hilinemisi.

Olen näinud nii MUC-s,FRA-s ja WAW-s meeletuid sabasid “transfer deskide” juures. Need on kõik need, kelle lend tühistatud või kes oma lennust maha jäänud.

Siin on hea teada, et irregularity (ehk taolise reisitõrke) puhul saavad aidata ja lennufirmade loungede personal (lennujaamade omad samas vist pigem mitte). Ümberbroneeringuid saab teha ka telefoni kõnekeskuste abil, kuid kui vaja on hotellivautšerit, siis selle peab siiski kuskilt füüsiliselt saama.

Kuigi lennufirmad müüvad jätluvalt pileteid mct (minimum connecting time) järgi, mis pärit pandeemiaelsest ajast, ei soovita mina täna sellist, miinimumümberistumisajaga piletiti osta. Jah, lennufirmal on siis kohustus teid sihtpunkti toimetada ja teie eest vahepeal hoolitseda, kuid millal te sinna sihtpunkti lõpuks jõuate, pole teada. Parem, kui vähegi võimalik, valige lennud suurtes lennujaamades 2-tunnise nö turvavaruga.

Eraldi lint tekib Tallinna Lennujaamas nendel üksikutel kriisitundidel, kui tšarterite tõttu on tunnine saba ja avatud kaks linti.

Kuna fast trackis on sel juhul pidevalt paarikümne inimese pikkune saba (lennukite meeskonnad, kaardiomanikud, 7-eurosed muretsejad, emad sülelastega ja kes iganes sinna niisama suunatakse), siis jääb üks lint ainult selle järjekorra jaoks ja teine lint tavajärjekorra jaoks.

Pluss siis kõik need, kes tavajärjekorrast ilma loata sinna üle kolivad (jah, neid jõudumööda käiakse manitsemas, et nad seda ei teeks). 

Ajavõitu annab kolimine ehk 15-30 minutit, sõltuvalt sellest, millisel hetkel läbi pugeda.  Ja väga võimalik, et kui inimesed seda ei teeks, saaks fast tracki järjekord otsa ja sinna lindi juurde suunataks kõige kauem seisnud inimesi tavalindi järjekorrast, mis liiguks selle võrra kiiremini.

Ateena lennujaamas oli eile kell 21 3-4 inimest järjekorras. Fast trackis null inimest. Aegaeni pagasijärts oli 20 min. Tallinnas sai pagasi kiirelt kätte (ainus lennuk, mis kell 3 maandus ka). Nädal varem oli Ateenas maandudes pagasi kättesaamine veidi tülikas - pidi üle 30 min ootama.

Statistika mõttes - TLL neljapäev kell 1200 (lähitundidel väljumas 4-5 lendu) turvasaba olematu. Töötab 1 lint. Suurim ummik tekkis sellest, et kaste ei visanud peale ja inimesed lihtsalt passisid ja ootasid, kuhu oma asjad panna.

Lennujaamades olenevad järjekorrad nii mitmest tegurist, et kui ühe reisija jaoks oli ühes lennujaamas järjekord kolm tundi, siis teisel reisijal võis samas lennujaamas, aga teisel kellaajal, olla järjekord ka ainult pool tundi. Selles mõttes ei saa seda teemat üldistada - et nüüd ongi igal pool meeletud järjekorrad või et enam ei ole mingeid järjekordi.. Muidugi, on kindlad kuupäevad, kus järjekorrad on vältimatud, näiteks teavad ilmselt kõik reisihuvilised legendaarseid tänupühasid USA-s, mil lennujaamades valitseb täielik kaos..

"Tavapäevadel" aga olenevad järjekorrad lennujaamas ju paljuski kellaaegadest, väljuvate lendude hulgast, isegi lennukite suurusest - üks lennuk võtab peale 500 reisijat, teine 100 reisijat.. Kaks suurt lennukit sarnasel ajal väljumas ja ongi lennujaamas 1000 turisti korraga järjekorras.. Aga ega selle paari suurema lennuki pärast julgestustöötajaid juurde ei palgata paariks tunniks - töötajate arv on ikka sama..

Tropid järjekordadega tekivad sageli just mitme ja suure lennuki samaaegsel väljumisel või ka näiteks ilmastikust - kui lendusid edasi lükatakse ja siis kuhjuvad need järjekorrad lumepalliveeretamise efektina väga kiiresti.

Kas kellelgi on kogemusi viimastel päevadel Riia lennujaamaga? Palju aega tuleb enne väljalendu varuda? Kas kahest tunnist ikka piisab? :-D

Tedee, just pandi must-valgelt kirja, et mingeid üldistusi teha ei saa. Ka RIXi läbilaskevõime sõltub päevast ja kellaajast ja sellest, kas lindid töötavad jne. 

Arvesta 2h-ga ja kõik peaks korras olema. 

Eks see küsimus ole samalaadne nagu "Kas Lennufirma X väravas pagasi mõõte/kaalu kontrollib" - esindatud on kõik vastused, aga lõpuks järgida tuleb ikkagi reegleid.

Eile terve päeva jooksul Arlanda lennujaamas pikad järjekorrad nii check in-is pagasi ära andmisel ja seejärel ka turvakontrollis. Ümberistumiseks peaks olema vähemalt 3 tundi või rohkem. Kuna meie lend JFK to ARN hilines, siis jäime oma lennust TLL-i maha ja kõik otselennud (2 lendu) olid Tallinnasse välja müüdud sel päeval, mistõttu pidime lendama teise lennujaama, kust saime Tallinnasse. Enamik lennud on niivõrd välja müüdud, et lennust maha jäädes on koju saamine üsna raske. Seepärast peaks kindlasti igas lennujaamas ümberistumiseks aega varuma. Arlandas ei aidanud isegi fast track väga kaugele, sest järjekorrad olid niivõrd pikad ja inimesed lihtsalt nutsid, et lendudest maha jäid. 

Lend to JFK kulges väga hästi, sest lastel oli veel kool ja rahvast oli vähem nii lennujaamades kui ka lennul. Tagasilennul olid lennud ikka üsna täis. 

Soovitusi: kasutada võimalusel fast tracki. Tallinnas võimaldab see saada otse turvalindi juurde. Teisena kindlasti osta pilet jätkulendudega, mitte eraldi. See aitab lendude hilinemisel väga palju. Kuigi alati on oht, et lennud on välja müüdud ja koju saamine võtab kauem aega. Seepärast võiks ikkagi varuda vähemalt 3 tundi ümber istumiseks. Enamik lennud jõuavad sihtkohta kavas märgitust hiljem.

RIX 14.06 ehk siis üleeile hommikul miski 6:15-6:30 kandis (minu lend Ateenasse oli 7:55) oli turva järts max 5 min. Kuigi läks päris mitu lendu, ja checkinid olid sabasid täis.

To improved

“ Eraldi lint tekib Tallinna Lennujaamas nendel üksikutel kriisitundidel, kui tšarterite tõttu on tunnine saba ja avatud kaks linti.”

Ok, ju on siis toimunud vastav improvement TLL-s. Ise pole sellega kokku puutuma juhtunud aga eks ma ka seda hommikust tipptundi väldin iga hinna eest — parem lendan eelmisel õhtul LH883-ga FRA-sse kui hakata hommikul4-5 ajal lennujaama sättima.

KUI see eraldi lint tõesti vaid fast tracki teenindab, on sel ka mõte. Küllap siis nö kolmas lint, sest 2 linti on TLL-a üsna permanentselt töös nagu.

Oskab keegi rääkida Varssavi lennujaama olukorda. Teisipäev lend läbi Varssavi Montenegrosse ja mõned tunnid aega seal. Kas on üldse mõtet hakata linna minema?