TerePlaneerime perega juba pikalt ette reisi autoga Euroopasse suvel 2020! Huviga ootaks blogide/reisikirjelduste linke! Siit grupist paar põhjalikku (lausa päevade kaupa välja toodud)blogi olen leidnud aga sooviks veel kogemusi! Võib ka niisama soovitusi jagada! Aega on meil küllaga ja esialgne plaan on läbida Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Itaalia, Monaco, Barcelona, Valencia, Malaga. Need siis suuremad kohad, mis meie teele võiks jääda!
Tead, kui just mingit enneolematut tungi päevadepikkuse autosõidu ja puuduliku mugavuse ja hügieeniga öömaja vastu ei tunne, siis jäta oma marsruudist osa välja. Võtke lennuk (ryanairi otselend nüüd saadaval) ja minge näiteks Viini. Tšillite seal mõnda aega ja siis sealt on kiviga visata minu erapoolikul hinnangul Euroopa üks ilusamaid linnu Budapest. Saab isu täis, istute lennukile ja paari tunni pärast kasvõi Pariis, Barcelona, Brüssel... Kasvõi lennukiga Bergamosse ja sealt juba rongiga Firenze, Veneetsia või kaduda ära Veronasse. Sealt edasi järved Garda, Iseo ja Como kõik rongiga sõites ja mugavalt mobiilipiletiga ostes käe-jala juures. Sai endalgi paar korda autoga proovitud ja siis sain aru, et lennukid ja randiautod või ühistransport on palju mugavamad. Eriti tänapäeval, kus iga asja jaoks on veebileht või äpp. Või lausa mitu.
tripp, novot ja nii ongi võimatu ju midagi soovitada, iga inimene on erinevate nõudmiste ja soovidega. Pole mõtet reisima minnagi kui mõnele seltskonna liikmele on mingi meetod vastumeelne, mis tähendaks varem või hiljem väiksemat sorti sõda:) See nüüd lahterdub grupiliikmete omavahelise sobivuse teemasse, mis pole ka mitte teisejärguline. Lohutab aga see, et kui igaüks pakub foorumis oma variandi välja, mis erinevadki kui öö ja päev, siis on ehk kellelgi võimalik neist omale sobivam välja nokkida.Mul on Ford Grand C-Max, mis ongi 7 kohaline vaid tinglikult, kolmas rida pigem lapsekohad. Ometi täpselt paras 2-le inimesele reisimiseks ja tegelikult mahub kõiki tagaistmeid kokku lapates sinna ka kenasti 2-inimese madrats. Seega oleks tagasihoidlikuma eelarve nimel täitsa võimalik ka ses autos kahekesi ööbida. Tõele au andes ma just selle mõttega antud auto ostsingi, aga oleme selles maganud täpselt ühe korra, Sest paraku ei arvestanud sellega, et võime vaid mõne aastaga kardinaalselt omi eelistusi muuta, soovime nüüd hoopis privaatset vannituba, hommikusööki, toateenindust, sauna, massaaži, mullivanni, basseini ja õhtukokteili. Tee või tina, aga kõik see mu autosse enam ei mahu:)Mis on loodetavalt tõestuseks, et isegi sama inimene muutub ajas. Nooruses ma ei vaadanud hotellide poolegi, ainult telgiga oli see õige matkamise viis ja söök valmis priimusel. Vaat, kuidas inimene võib "manduda":) Mugavused on muide sõltuvust tekitavad, korra proovid, on hiljem pea võimatu neist vabaneda. Seepärast olekski mu soovitus siia lõppu, kes veel nii magusat elu pole maitsnud, ärge tehke seda liiga noorelt järele. Noorusaeg peab ikka telgiromantikat jms sisaldama, elus tuleb kõik ära proovida, aga iga asi omal ajal ja sel "trepil" ei maksa samme vahele jätta. Sest tagasiteed enam pole.
Ise olen alates 1993 väga palju autoreisi Baltikumi kaudu ringi Euroopat teinud, tavaliselt 1-2 iga aasta. 2013 tegime perega päris analoogse reisi, aga meil oli ahvatluseks tasuta korter Málaga kõrval ja minul ka asju sealkandis. Meil ja sinna poole teekond oli suhteliselt sarnane teil praegu mõttel oleva plaaniga, kuigi minu jaoks olid kõik tuttavad kohad. Sinna sõitsime 2 nädalat (Helsingi - Tallinn - Ostrava (2 ööd) - Olomouc - Brno (Pasohlavky 2 ööd) - Mikulov - Salzburg - Liechtenstein - Olten (1 öö) - Bern - Le-Puy-en-Velay (2 ööd) - Cap d'Agde (3 ööd) - Beziers - Andorra (1 öö) - Fuengirola). Tagasi tulime 2½ nädalat (Fuengirola - Pamplona - Roncesvalles - Cognac (4 ööd) - Basel (5 ööd) - Strakonice (1 öö) - Liberec (2 ööd) - Toruń (1 öö) - Grajewo (1 öö) - Harjumaa (1 öö). Kohal olime koguni kuu aja. Mõlemas suunas oli ka läbi öö sõite.Ise ei soovitaks ringreisil nii kaugele, eriti suve ajal, minna. Lisaks kui teil reis satub Euroopa suvepuhkuse hooajale ehk 15.07 - 20.08. on päris hullumaja mõnes eriti turistlikus kohas. Lisaks tasuk autoga uurida eriti just väikseid ja kesmise suurusega kenamaid linnu ja maakohtasid ja kuna nt. Barcelonasse, Valenciasse ja Málagasse saab Eestist ja Soomest väikse raha eest lennata pea igal aastaajal, ei tasu väga kui erilist põhjust pole, suve ajal sinna tormata.Üldiselt Euroopa rannikut on suve ajal pungil täis rahvast ja liiklus ka selle järgi ebameeldiv linnades ja nende lähialadel. Kiirteedel jälle eriti ei näe midagi kui ei sõida välja mingis kohtades. Seega soovitan uurida huvitavaid peatumispaiku ja rahulikult minna. Tegelikult ka pole näiteks Kagu-Euroopa sugugu hullem kui Lääne-Euroopa ja Horvaatia rannik ning saared palju ilusamad kui nt Prantsusmaa Vahemere rannik. Kui aega on, sõitke need kilomeetrid ennem ida-lääne -suunas kui põhja-lõuna -suunas. Nt järgmine oleks laias laastus väga huvitav:Tallinn - Białowieża - Lublin - Lviv - Tšernõvtsõ - Karpaatid - Užhorod - Eger - Pécs - Zadar - Istra - Zagreb - Ljubljana - Bled - (Venetsia kui tahtmist aga see omaette trikk) - Verona&Garda - Lugano - Vierwaldstättersee&Luzern - Bern - Aix-en-Provence - Nimes - Tarni kuristik (Gorge du Tarn) - Dijon - Colmar+Elsassi külad - Basel - Rothenburg ob der Tauber - Bamberg - Karlovy Vary - Ceskÿ Krumlov - Olomouc - Toruń - Olsztyń - ja siis Eesti poole.See nüüd ainult üks näidis kus Horvaatias saaks mere ääres olla, ja Prantsusmaal ning Itaalias ka võimalus kui soov olemas. Alpid, Karpaadid ja mõned väiksemad mäestikud teekorral ja võimalus peatuda mõnes looduskaunis kohas, linnas, kindluses, orus, kuristikus, järve ääres jne. Lisaks vältida kõige hullemaid tungikohti (kui Venetsia kasuks ei otsusta) ja rahulikult puhata. Laiema tuuri võib ka teha, aga see oli nn. rahulik 45-50 päeva tuur kui eesmärk vaatamise tutvumise poole, mitte kiirteede ahmimises.
Oleme ka viimased 7 aastat juunis autoreisil käinud. Lõppunktid siis Montenegro, Kreeka ja Itaalia. Lemmikuks on saanud Itaalia.Viimased aastad oleme teinud kogemuste põhjal nii, et lahkume kodust peale tööpäeva lõppu ja esimese öö ööbime Leedus. Kaunasesse sõidab ilusasti ööseks ära. Sealt edasi oleme valinud nö transiitööbimiseks alati mingi linna. Siis saab peale päeva sõitu õhtul veidi ringi jalutada ja restoranis end teenindada ja toita lasta. Kolmanda päeva õhtuks oleme sättinud end alati kuhugi Horvaatiasse mere äärde. Seal teeme siis paar päeva kohapeal puhkust nö puhkamise mode peale minekuks ja siis oleme suundunud põhisihtkoha poole. Põhisihtkohas oleme teinud nii, et u 3-4 päeva ühes kohas ja siis järgmine maakond. Majutuse valime nii, et olemas oleks bassein või asuks see ranna ääres, siis saab päevaplaani pidada nii, et esimene pool päeva vee ääres, lõunaaeg siesta ja õhtul mingi linn koos kultuuri ja õhtusöögiga. Sedasi saab minu arvates kõike - päikese käes peesitamist, "puhkamist" lemmikraamatuga ja kultuuri ning söögielamusi. Kamp on meil M ja N nooremas keskeas (loodan, et mu N seda ei loe) ja lapsed tänaseks juba 7 ja 12. Esimese autoreisi elas ja nautis noorem juba alla aastasena ja mingit probleemi pole meil nendega autoreisi eripärade teemal kunagi olnud. Vastupidi - need paar nädalat + mõned päevad on minu arvates parim aeg aastas, kus õpin tundma kõige paremini oma pere hingeelu ja mõttemaailma - tahestahtmata õpid ühes väikeses ruumis koos olles teisi inimesi parimini tundma. Seal on ka oma kriitilised situatsioonid, väsimused jms, mis näitavad inimeste tõelist palet mida muidu võibolla ei näekski.Igaks juhuks mainin ka, et lennukiga reisimine pole meile samuti võõras ja vbla isegi seda on rohkem tehtud ning austan ka seda, kuid oskan nautida kahte väga erinevat asja ja ei mõista miks keegi neid üldse võrdleb. Minu arvates ei ole need võrreldavad.Lennukiga reisime kevadel, sügisel sooja ja talvel suusatama. Suvel on autoreisi aeg :)Veel üks asi- lastega reisimisel on oluline teha peatusi iga paari tunni tagant. Kas mingi teeäärne vaatamisväärsus, söögi paus v siis kasvõi tankla. Sellega saab päeva mitmekesisemaks ja tuju läheb autos räägitud naljalugudele lisaks midagi põnevat tehes/nähes/süües veel paremaks.Lastele ei tohiks sõidu ajal ka nutiseadmeid keelata :)Ööbimised bookime peale esimest autoreisi alati ette. Enne meie esimest autoreisi lugesin tripikate soovitusi, et seda pole mõtet teha, ei bookinud ja kahetsesin. Igaleühele oma... Ette bookides võidab minu arvates aegajaraha (just panin järgmise suve reisiks ööbimisi ja saab praegu ikka superhindu) ja kui ööbimine on linnas, siis saab varem kohale jõudes ju varem linnapeale hulkuma :)Kui on küsimusi, vastan hea meelega :)
Ette bronnimise mõttekus sõltub nii kohast kui eriti reisi ajast. Tipphooajal võib tõesti valik kesiseks jääda kui ette ei võta. Samas praegu septembri lõpus Lõuna-Euroopasse sõites tee igal pärastlõunal prognoos, kuhu õhtuks jõuad ja leiad kergesti soodsa hinnaga suurepäraseid majutusi.
Lugesin seda pakkimise juttu ja noorus tuli meelde. 1995 sai tehtud esimene autoreis Norrasse. Pisike kökats Nissan Sunny, kolm täiskasvanut ja laps. Autos telk, magamisasjad, söök ja kõik muu eluks vajalik. Norra oli tol ajal meile ikka ulmekallis ja kõik tuli kaasa vedada. Hetkel mõtlengi, et kuidas me hakkama saime. Juba siis oli seis, et alati oli vaja midagi sellist, mis oli pakitud kõige alumisse kotti. Sain kohe esimestel päevadel aru, et auto peab suurem olema. Õnneks või kahjuks tuli talvel appi kindlustus, kes mu pool meetrit lühemaks jäänud Sunny eest raha välja käis, sest tastada polnud mõtet. Järgmine oli jälle Nissan aga Primera. Järgmisel reisil oli autol juba katuseboks ja ruumi poolest oli juba täitsa OK. Aga uute kogemuste valguses sai reisiautoks edaspidi Volkswagen Caravelle. Istmete vahele toed ja magamise võimalus ka olemas. Asjad ilusti istmete alla pakitud. Tõstsid tagaluugi üles ja selle all sai ka vihmaga toimetada. Päris mitu aastat sai niimoodi tuuritatud, et enamus öid ikka kusagil telgis. Ja siis saabus aasta 2002. Terve Euroopa uppus. Meie ka. Kogu varustus läbimärg ja sisuliselt hallitas. Õhuniiksus maksimumilähedane ja isegi sõidu ajal liikuv õhk ei kuivatanud. Puhkuse päästis kiire Horvaatia ots. Koju tagasi jõudes erilist arutelu ei toimunudki. Kohe oli selge, et telk ja muu selline asendub nüüd matkabussiga. Esimese ehitasime ise ja ainult WC puudus. Kui seltskonda liitusid väiksed lapsed, siis tuli uus buss osta, sest WC muutus möödapääsmatuks. Tehase toodang on ka parema ruumipaigutusega. See buss teenis oma 8 aastat ja selle ajaga sai selgeks, missugune õige matkabuss olema peab. Sellelt baasilt saigi soetatud selline, et kõik mahub ära ja ruumi jääb ülegi. Meil on kombeks reisilt kaasa osta üpris palju kola. Just sellist, mis meil siin kallim on. Pealegi on aastatega välja kujunenud asjad, mida sul reisil vaja on. Saab ka ilma aga väga mugav on pudelit avada avajaga või pehmet saia viilutada just õige noaga, pann on alati olemas, kohvitassid kapis jne. Kuna kõik selline varustus on statsionaarselt bussis olemas, siis põhimõtteliselt oleme võimalised paaritunnise pakkimise järel minema mitmenädalasele reisile. Peaasi, et riided ja nutitehnika kaasa saavad. Selline oli siis minu "allakäigu trepi" kirjeldus. Nii ta on. Aastatega kasvab mugavus ja tulevad oma nõudmised. Aga kusagilt peab alustama ja just siis on kasulik teada, mis kogemused teistel on. Alati ei pea kõike omal nahal katsetama.Igapäevaseks pereautoks on meil Chrysler Voyager. Juba kolmas. On mõnusalt ruumikas ja ei pea pakkimisega tegelema. Kindlasti sobib ta ka reisimiseks. Katuseboksi vajadus sõltub siiski reisijate arvust. Kui lapsed olid väiksemad, tegime tihti bussis ise süüa. Nii oli mugavam. Nüüd on läinud nii, et sel suvel Poolas käisime väljas söömas. Eestlase jaoks täiesti taskukohane. Bussis tegime pigem midagi kiiret nälja kustutamiseks just pikematel sõitudel. Sööma minnes telefonid kaasa ja pisike ootamisaeg kulub kiirelt. Paadunud autoreisijana kinnitan siiski mõtet, et suvel pigem autoga. Varakevadel või sügisel käid ju sooja otsimas ja siis kippun lendama. Näiteks Barcelona on üks kohti, kuhu stabiilselt hea hinnaga piletid saadaval.
Lisan siia ka enda loo. Oleme abikaasaga (60+ ja 70+) puhanud igat moodi. Nii 5* hotellides, kus hommikusöök tuuakse numbrituppa kui ka soo servas telgiga veelombis. Reisinud oleme nooruses nii mootorrattaga laias N Liidus kui uuel ajal Euroopas bussiga ja lennukiga. Kuid meie südamed on võitnud lihtne autoreis. Auto tagaosa on sisustatud "magamistoaks" ning nii ööbime just seal,kus meile meeldib, Kui tekib vajadus pesta üleni,siis broneerime hotelli. Nii reisime Eestis ja Euroopas. Iga aasta teeme lühema või pikema reisi. Samal ajal veedame ka klassikalise puhkuse (nt eelmine aasta Mallorca (lennuk) ja Rumeenia (auto), sel aastal Santorini (lennuk) ja Läti,Leedu (auto). Kas me oleme imelikud veidrikud? Ise me nii ei arva sest meile meeldibki nii "metsikult" reisida.
Ma arvan, et täpselt nii peakski reisima, katsetama erinevaid meetodeid ja sihtkohti. Ma poleks veel paar aastat tagasi ettegi kujutanud, et ma lähen autoga Euroopasse ja veel kolme lapsega. Nüüd aga ei suuda järgmist reisi ära oodata.Just pikendasin oma puhkust veel nädala võrra, kuna muidu tundus, et läheb liiga tormamiseks aga eesmärk on kulgeda ja kogeda.
Meie oleme sõitnud kaks korda Eestist Lõuna-Hispaaniasse autoga. Esimene kord kahekesi mehega, 10 päeva, läks liiga kiireks ja vaadata palju ei jõudnud. Teine kord läksime sõpradega koos (eelmisel aastal), neljakesi. Aega võtsime kolm nädalat. Poola, Ungari, Horvaatia, Itaalia, Hispaania. Osades kohtades ööbisime ka 2-3 päeva. Oli täitsa mõnus, kuigi auto oli ikka kuhjaga asju täis. Päevas sõitsime umbes 500 km. Läheks iga kell uuesti! Mulle meeldib!
Te, autoreisijad, olete ikka täiega imelikud veidrikud (k.a. Old Man & Co). Meie oleme ka.Mina süüdistaksin pinginaabrit töö juurest. Ta on ka selline, noh... Nakatas mind. Sümptomid süvenevad.
Kui enne sai perega autoga tiirutatud kasutades hotelle ja kämpinguid, siis kolmandat suve käime abikaasaga kahekesti ja magame autos. Viimase peale. Muidugi peab auto ka vastav olema. Old Man-ile: pesemiseks kõlbavad suurepäraselt bensukate duššid, ei pea hotellide peale raha kulutama.
Jaa, kui autoreis rahasse ümber rehkendada, võib see olla üks odavamaid või hoopis kallimaid reisimisviise. Toon näiteks oma sellesuvise 2-nädalase reisi kulud (väga ümardatult): kütus 500, hotellid 1000, söök 500, piletid 500, suveniirid ja nänn 500. Samuti naisega kahekesi.Kui nüüd hakata siit kokku tõmbama, me mahuksime kah autosse magama, seega hotellid päris maha. Sööma ei pea restoranis, saab ise konservide-pakisuppide baasil vaaritada, sest läheb ka vähemalt pool maha. Õlut ei pea iga nurga peal jooma ega jäätist limpsima. Igale poole ei pea minema, kus piletit küsitakse. Suveniire kodustele ei pea kaasa ostma. 3000-st jääb suhteliselt hõlpsa vaevaga vaid 1000 järgi.Ehk annab ettekujutuse suurusjärkudest ja eelkõige sellest, et kõik sõltub lõpuks enda valikutest. Ainus kindel asi autoreisi eelarve koostamisel, et auto vajab sõitmiseks kütust.
Meil on matkabussis eraldi pesuruum ja täitsa normaalse suurusega. Aga siiski eelistan näiteks Saksamaal kiirteeäärsetes tanklates pesemas käia. Maksad 3-4 EUR ja võid rahulikult pool tundi lobistada. Tihti läheb nii, et kolme nädala jooksul bussis ei pesegi. Eelmisel suvel kuumalainega ööbisime alati mingi järve ääres. Meil on lisaks ka peatusi sugulaste ja sõprade juures. Saame ka oma pesu pestud. Ma ei ole väga sügavat analüüsi kuludest teinud. Autoga saab neid kulusid venitada seinast seina. Argument number 1 on ikka ja alati sõltumatus välistest teguritest. Kulgen täpselt just nii nagu hetkel meeldib. Reisi kondikava on olemas aga see on soovitusliku iseloomuga. Kus meeldib, olen pikemalt, mõnest kohast loobun, mõne võtan ette plaaniväliselt jne.