Riia, Vilnius, Helsinki, Kuressaare, Kärdla.

Berliin on küll kena, kuid minu meelest ei ole seal elu ainsaks kaugemaks reisiks just ülemäära palju wow-kogemusi (vaatamist ja ajalugu muidugj omajagu, aga mulle tunduks mõni teine koht põnevam. Ise valiksin nii eakale inimesele Pariisi (ajalugu, kauneid paiku, mälestusmärke, kajastust maailmakirjanduses jne on väga palju ja kindlasti midagi seotub igal eakal, kasvõi nt Kolm musketäri) või Rooma. Rooma pole küll otselendu, kuid igavane linn on kindlasti vaatamist ja külastamist väärt. Itaalias saaks ka mere äärde sõita ja näeks ka Vahemerd lisaks kultuurile. Pariisi saab kenasti otselennuga.Minu 70+ ämm küll on omajagu reisinud juba 70ndatel, kuid paar aastat tagasi saatsime ta Pariisi (ta käib meil linnatrippidel üksi tihti) ja ta oli väga rahul. Räägib, et oli linnast täiesti lummatud ja tahaks uuesti minna. 

Küsimus oli eelkõige lendamis kohta. Kui tõepoolest plaanis esimene ja viimane lennureis kallile vanaemale organiseerida, siis tuleks kindlasti lennata mõne korraliku firmaga Tallinnast (luft, turkish). Et oleks norm teenindus, istmevahed, toit, lennukisse minek-tulek jmt. Nt IST ots teha ja uus lennujaam ka ära näidata. 

Kui peamine eesmärk on lennuelamus, siis Istanbulile tõenäoliselt ühtegi otselendu vastu panna pole. Suvaline Ryanair ei ole esimest ja viimast korda lennates päris see. Turkishil saab veel mingil määral aimu kuidas lendamine mingi 20 aastat tagasi Euroopas käis. Istanbul ise on ka paariks päevaks täiesti normaalne, ilus ja ajalooline sihtpunkt. Korralik hotell vanalinna. Natuke jalutamist siin ja seal. Kui tegemist vanaemaga, kes ajaloolisi türgi seepe vaadanud, siis on seostamist küllaga. Vanaisal, kellel vähegi huvi ajaloo vastu on samuti vaatamist. Lisaks laevasõit korralikuma firmaga Bosporusel jne.Ja lõpuks tagasilend korraliku lennuki ja teenindusega.

Soovitaks ka Pariisi. Londonit pigem mitte. Seal on esiteks taksod megakallid ja metrood on õudselt halvasti kättesaadavad, meeletud trepid, koridorid, räige kõndimine! Olin ise ühel aastavahetusel Londonis karguga (muidu noor, aga luumurd) ja issand jumal, kuskile ei saanud. Lisaks EI TOHTINUD kasutada invalifti, sest noh kark pole piisav, ratastooli oleks vaja jne...vanainimesele ei sobiks. Ja kindlasti mitte jah mingi Ryanairi risuga sõita, valige siis ikka soliidsem firma :)

Aitäh kõigile vastajatele! Poleks ise Istanbuli peale tulnudki, kuid hetkel tundub kõige ahvatlevam. Sama on ka Prahaga. Nii et pakun välja Istanbuli, Praha ja Pariisi.Veel kord suur tänu!

Tore, sis, lennule mõeldes asetan Turkishi teistest ettepoole. Nendel on kõik mugav ja toitlustamine ka Lufthansast ees. Proovige lennukis joogiks airaani, Eestis müüdav ei meeldi mulle kuidagi, see on hoopis muu. Istanbuli asetan kohe Praha järele või isegi ette, vanalinna jõudmine tülikam, aga kohal olles saab jalgsi hästi palju näha, meist erinev kultuur, kombestik, kliima. Võib-olla Praha vanalinn ongi Tallinnaga liialt võrreldav. Laevasõit Bosporusel muljetavaldav. Kõik on maitseküsimus, mind väsitasid Pariis ja London nii vaimselt kui ka füüsiliselt, tuli kasutada mitu korda linnatransporti, kummassegi teist korda minna ei tahaks, aga Prahasse või Istanbuli iga kell. Kirjuta siis ükskord, kuidas reis sujus, paljud elavad siin kaasa!

Panen südamele, et kindlasti peab selles vanuses inimene jooma piisavalt vett, ning liikuma lennu ajal. Üle 3 tunnist lendu väga ei soovitaks. Veenduge, et ta ikka veidi liigub võib teeb neid harjutusi. Peale lendu kindlasti kontrollige, et üks jalg ei oleks teisest rohkem paistes, kui on, pöörduge koheselt arsti poole. Reisikindlustus tehke ka kindlasti. Muidu soovitatud sihtkohtadest on Istanbul väga hea variant, aga ka näiteks Ohrid Makedoonias (otselennud suvel) ja Budapest Ungaris. 

Miks nüüd nii fataalne (esimene ja viimane lennureis) suhtumine? 85 on igati soliidne vanus aga on palju inimesi, kes selleski eas igati tegusad. Kõnekäändu "Näha Pariisi / Roomat / vms. ja siis surra" ei pea ju nii sõna-sõnalt võtma...Seega käige näiteks Istanbulis ära ja kui meeldima hakkas, võtke Pariis ette. 

Esimese hooga tuli minulgi mõttesse Praha.Oleks põnev hiljem tagasisidet kuulda, et mis paiga valisite ja kuidas läks :)

mina soovitan väga Ashghabati (Turkmenistani pealinna). Linn jääb meelde igaveseks, Kuid viisade saamine on 50/50.

Mina siiski ei välistaks ka odavlennufirmasid, paaritunnise lennu puhul ei ole lisad nii määravad, esimese lennu elevus hakkabki maandudes üle minema. Kui Istanbuli uues lennujaamas tuleb väga pikki vahemaid jalgsi läbida, siis see on ka vaev, selles mõttes on Pariisi lennujaam muidugi mugavam. 

Mina ootaks ka kunagi tagasisidet, et kus käisite ja kuidas oli! Ühe eelkõneleja põhjal siis seda, et lennukis natuke varbaid liigutada võiks ja vett peab kindlasti jooma (kuigi hea oleks, kui lennukis tualeti kasutamisest pääseks!), aga lendamisega seotud trombiohud on pigem seotud väga väga pikkadel lendudel liikumatult istumise kui lendamise endaga, st veidi üle haibitud. Lisaks võib lennul kasutada ka kompressioonsukki (loe: tugevalt jala ümber suruvad põlvikud). Kui lennufirma peale mõelda, siis Nordica ka mõte, lihtsalt selle pärast et eestikeelne teenindus ja näeb nö "oma" lennufirma ära. Aga Istanbul tundub küll ka kogu selle reklaam peale väga atraktiivne!

Olen 80+ ja just käisin omapead Istanbulis.  Ka minu jalad ei vöta seda mis vanasti, seega otsisin alati istumisvõimalusi.  Istanbulis ei ole pinkide puudust, kui pinki just pole, siis on kusagil mingi äär kuhu saad istuda.  Pingil istumine ja rahvamõllu vaatamine on omaette lust.  Samuti, mošeede aiad, terrassid pakuvad rahuliku istumist.  Mošeedel on peaaegu alati üldkasutatavad WC’d, väikse annetuse eest.   Istanbul on ka tikitud püha meeste hauakambritega — kui värav aeda on avatud, astuge sisse.  Ikka leiate aias paar pinki ja roosipõõsa.  Parim asi Istanbulis on väiksemad jalakäijate praamid.   Istud ja jood teed ja vaatad Bosporuse väina, sedasama väina millel Iason purjetas.  Soovitan eriti Kadiköy otsa — saate parimad vaated Topkapi’le.  Kadiköy on ka palju rahulikum kui Istanbul.Muidugi, Hagia Sophia ja Topkapi on kohustuslikud.  Sinine mošee on vist ikka veel remontis.  Topkapis on oivalise vaatega restoran.  Hagia Sophia ajalooga peab natuke tuttav olema, et tõeliselt nautida.  Aga Hagia Sophia kass “Gli” oli kohal, elab mimbari/kantsli treppidel edasi.  Arhaeloogia muuseum väärib mõne tunnist külaskäiku.  Otsige armsa koera hauaplaat, aastast 200 m.a.j.  “Minu kallis kaaslane Karaman, kellega koos mängisime . . “. Samuti, kuna Sinine mošee on remontis, ja kes on tuttavad seebikaga, külastage Suleymanyie mošeed.  Suleyman’i hauakamber on avatud, samuti Roxelana oma.  Roxelana hauakamber oli kümneid ja kümneid aastaid suletud.  Kõlakad olid et Roxelana jäi õigeusklikus ja et  tema suletud hauakambris peeti õigeusu jumalateenistusi. Aga nüüd, aastal 2019 on avatud!  Mugavuse mõttes tasub Istanbul Museum Card ennast ära.  Pole vaja järjekorras passida. Samuti Istanbul Card, ühistranspordi kaart, on vajalik, ka praamidel.  Taksod pole kallid.Lõpuks, Istanbuli külaskäigud lõpevad ju hamamiga..  Sattusin Vezneciler hamami, Istanbul ülikooli ja Beyazit mošee lähedal, ehitatud 1500, traditsiooniline.  Mind võttis vastu tatarlanna, Gülnur.  Saime pikemale jutule, äkki Gülnur küsib minu käest, et kas tean kes on Lilli Promet?  Ilmnes et tema perekond ja Lilli Promet olid küüditatud kusagile Kasahstani pärapõrgusse, ja Lillist ja Gülnuri emast said head sõbrannad.  Istanbul ju alati olnud inimeste ristumispaik.Istanbuli uus lennuväli on suur ja päris ilmetu.  Paistis et võid tellida golfi käru, kes inimese kohale toimetab.  Samuti, rullivaid koridorite põrandaid on üks jagu.   HavaIst lennujaama busside peatused on Taksimis ja Sultanahmetis ja siis peatusest taksoga edasi hotelli.Istanbul väärib alati külastamist.  Kohe tunned et oled välismaal.

Kõik, kes te siin Prahat soovitate - kus need otselennud on? Ma tahan ka! :)Otselendudest pakuks ise muidu Viini, Pariisi, Istanbuli. Mulle on kõik väga meeldinud ja isegi kui palju ei kõnni, siis elamusi on eriti just Viinis igal sammul.