Tehke oma teema, kui tahate muul teemal suhelda.
Ilmselt teemaalgataja jaoks täiesti mõttetu jutt, aga kirjutan ikka (enne kustutamist). Ajavahest ja kohanemisest. Isiklikult ei olegi probleeme olnud, kuigi päris pikke lende lennanud. Aga võimalusel lennuaegu valides praktiliselt ei tekigi tunnet ajavahest. Lendasin Helsinkist Kuubale. Lend väljus Helsinkist päeavasel ajal ja jõudis kohale Kuuba õhtul. Sööd ja magama, sest oledki väsinud. Järgmisel hommikul ärkad ja ongi normaalne hommik, ei mingit ajavahet. Täpselt ei mäleta, aga vist oli tagasilend samamoodi sobivate kellaaegadega. Adminnile soovitaks nobedate näppude voor teema kustutamisega vahele jätta, sest lendamisest ja vahepeal maandumisest on normaalne keskustelu tekkinud.
Ma kirjutan algse küsimuse oma sõnadega ümber:
Kas eelistada ühte pikka, 13-tunnist lendu või kombinatsiooni 11- ja 2- tunnisest lennust?
Ajavöönditega pole mul kunagi häda olnud. Mu unerežiim on niikuinii suht suvaline. Enne pikka lendu olen pikalt üleval, lennul endal magan palju (õnneks saan lennukis magada), kohapeal sutsakas und otsa ja ongi hästi.
Eks see ajavahesse saamine ja taastumine sõltub ka sellest, kummas suunas sõidetakse. Kui minna vastupäeva, siis eeldab see nn varasemat tõusmist ja on inimesele keerulisem ja kui juba harjutud, siis tagasi tulle oled jälle nagu öökull poolest ööst üleval. Päripäeva minnes on asjad lihtsamad, siis minnes ei teki erilist probleemi(umbes nagu magaks pohmakat poole päevani välja) ja kohanetakse ajavahega suht lihtsalt, kuid viibitakse pikem periood, siis koju naastes on see nn varajane äratus päris mitu päeva probleemiks, enne kui rütmi tagasi saada.
Suurima ajavahega lennud on olnud kaks korda Austraalia, korra Uus- Meremaa ja korra Kanada. Seega kolm korda vastupäeva, üks päripäeva. Ei meenu, et neist ühegagi oleks olnud probleeme minnes ajavahega. Magan öö ära ja järgmine hommik seiklema. Kanadast tulles polnud ka miskit. Küll olid rasked kuidagi kõik tagasitulekud lõunapoolkeralt. Aga mingit nädalast või veel pikemat kohanemist pole küll vaja olnud. Lendude osas- Viimane Ziilandi lend oli 17 tundi üks ots. Enne siis veel Helsinki - Doha 7 tundi. Ausalt - see oli küll karm, aga ei kujutaks ettegi, et istuks veel kuskil lennujaamas ja ootaks 3-4-6 tundi- pigem tsipa kallim pilet kui pikk ooteaeg. Eriti mõttetu tunduks veel see, et kui peaks kõigepealt lendama jupp maad eemale ja alles siis vahepunktist suuna õigele poole võtma. A'la stiilis Tallinn- London- Thessaloniki- pigem maksan rohkem kui sihukest tiiru teeks- samas mu lapsed suured- reisivad ja ostavad oma lennukipiletid ise ja ma pean maksma vaid enda eest. Ega teagi, mismoodi ma toimiks, kui peaksin neljale pileteid ostma.
Nädal tagasi sai esimest korda tehtud lennud 12 + 10 tundi ja nende vahel tunnine ümberistumine. Selgelt ideaalsem, kui suvalises ajavööndis 3-12 tundi passida (eriti keset päeva) ja siis edasi liikuda. Kellaga harjumist alustan tavaliselt lennukisse istudes ja ajule enam arvutamist ei anna, et mis see aeg ikka Eestis või mujal hetkel oleks nüüd. Viimaste pikkade lendudega tõesti nii, et esimesele minnes vahemaandumise ajavöönd tiksuma ja järgmisele minnes sihtpunkti ajavöönd jooksma. Toimis päris hästi. Plussiks alati see, kui pikkade lendudega jõuab sihtkohta õhtul või öö esimeses pooles, et saaks mingi kahest-kolmest öösel hiljemalt voodisse. Ja hommikul kohe normaalsel ajal üles, päev tegusalt kuni õhtusöögi ja pimeduseni ning edasi jookseb päris hästi, sest ajul ja kehal on vaja öösel puhkama hakata. Kui hakkad pikast lennust suvalise unegraafikuga välja puhkama jne jne, siis võib asi päris käest ära minna ja kiirelt. Ja kui on valida, kas saan pikkade lendudega hommikuks kohale või mingi sobivalt suurema hinnaga õhtuks kohale, siis valin võimalusel alati õhtuse saabumise (eelduseks muidugi see, et ei pea selleks pikka ömberistumist tegema).
Ja pikal lennul ei ole normaalne istuda 10-12 tundi järjest jms. See pole ka kontoris ja kodus normaalne. 3-4 tunni järel peaks kindlasti tegema pikema pausi. Suures lennukis on ruumi küll. Hängid taga köögi juures, lased suupisteid pakkuda ja jooke kallata, vestled teiste võimlejatega jne ning on jälle tund läinud. Ja siis kordad seda regulaarselt, kui just korralikus unes ei viibi. Ja ohtralt vett ja piiratult alkoholi on ka sellistel lendudel eelistatud variant ohtra alkoholi ja piiratud vee asemel.
Ärgem kustutagem teemat, jah! Õnneks olen seda siin ikka jälginud.
Minul pole vahet, kuhupoole lendan, minul läheb puhkusel ajavahega harjumine kergelt ja tagasi tulles, ükskõik kummalt poolt, on raskem.
TA asemel üldse kuskile ei sõidaks, kui kõik nii halvasti on. Aga, kui masohhism siiski võitu saab, siis pigem ûks pikk lend. Vähem kannatamist. A eks uued kannatused sihtkohas tulevad TA- le peale. Eks siin peab TA ise otsustama, mis on õudsem, kas lend või kohapeal viibimine.
Nagu punkel kirjutas, ajavahesse saamine ja taastumine sõltub ka sellest, kummas suunas sõidetakse, kuid mul, vastupidi, on just ida poole reisimine lihtsam. Minu jaoks loomulik päevarütm toetab niipidi kergemat kohanemist: minnes on küll raskem tõusta, kuid kuna sel ajal, kui ärkama peaks, on õues valge, siis pole see nii keeruline. Tagasi tulles samamoodi, kuna uni läheb varakult pealt ära, siis pole nii raske hommikul tõusta, kuigi õues on pime. Ma sp nt väldin talvel lääne poole reisimist :) Eks loeb ka, kas oled loomult hommiku- või õhtuinimene ja kas pead reisilt tulles kohe tööga alustama v mitte. Kui ikka ei saa endale seda pohmakast välja magamist lubada, siis on lääne poolt tulles ikka väga keeruline töiselt produktiivne olla.
To erikhi:
Ja minu eelistus on alati risti vastupidine. Eelistan alati, kui sihtkohta on kauem kui 6 tundi lendu, vahemaandumisega lende. Saan sirutada, ringi käia, midagi muud teha-vaadata, suitsetada jne. Olen kohale jõudes oluliselt värskem ja puhanum. Muidugi valin väga vahemaandumise lennujaamu, et oleks kaasaegne, mugav jne.