Suurima ajavahega lennud on olnud kaks korda Austraalia, korra Uus- Meremaa ja korra Kanada. Seega kolm korda vastupäeva, üks päripäeva. Ei meenu, et neist ühegagi oleks olnud probleeme minnes ajavahega. Magan öö ära ja järgmine hommik seiklema. Kanadast tulles polnud ka miskit. Küll olid rasked kuidagi kõik tagasitulekud lõunapoolkeralt. Aga mingit nädalast või veel pikemat kohanemist pole küll vaja olnud. Lendude osas- Viimane Ziilandi lend oli 17 tundi üks ots. Enne siis veel Helsinki - Doha 7 tundi. Ausalt - see oli küll karm, aga ei kujutaks ettegi, et istuks veel kuskil lennujaamas ja ootaks 3-4-6 tundi- pigem tsipa kallim pilet kui pikk ooteaeg. Eriti mõttetu tunduks veel see, et kui peaks kõigepealt lendama jupp maad eemale ja alles siis vahepunktist suuna õigele poole võtma. A'la stiilis Tallinn- London- Thessaloniki- pigem maksan rohkem kui sihukest tiiru teeks- samas mu lapsed suured- reisivad ja ostavad oma lennukipiletid ise ja ma pean maksma vaid enda eest. Ega teagi, mismoodi ma toimiks, kui peaksin neljale pileteid ostma.

Nädal tagasi sai esimest korda tehtud lennud 12 + 10 tundi ja nende vahel tunnine ümberistumine. Selgelt ideaalsem, kui suvalises ajavööndis 3-12 tundi passida (eriti keset päeva) ja siis edasi liikuda. Kellaga harjumist alustan tavaliselt lennukisse istudes ja ajule enam arvutamist ei anna, et mis see aeg ikka Eestis või mujal hetkel oleks nüüd. Viimaste pikkade lendudega tõesti nii, et esimesele minnes vahemaandumise ajavöönd tiksuma ja järgmisele minnes sihtpunkti ajavöönd jooksma. Toimis päris hästi. Plussiks alati see, kui pikkade lendudega jõuab sihtkohta õhtul või öö esimeses pooles, et saaks mingi kahest-kolmest öösel hiljemalt voodisse. Ja hommikul kohe normaalsel ajal üles, päev tegusalt kuni õhtusöögi ja pimeduseni ning edasi jookseb päris hästi, sest ajul ja kehal on vaja öösel puhkama hakata. Kui hakkad pikast lennust suvalise unegraafikuga välja puhkama jne jne, siis võib asi päris käest ära minna ja kiirelt. Ja kui on valida, kas saan pikkade lendudega hommikuks kohale või mingi sobivalt suurema hinnaga õhtuks kohale, siis valin võimalusel alati õhtuse saabumise (eelduseks muidugi see, et ei pea selleks pikka ömberistumist tegema).

Ja pikal lennul ei ole normaalne istuda 10-12 tundi järjest jms. See pole ka kontoris ja kodus normaalne. 3-4 tunni järel peaks kindlasti tegema pikema pausi. Suures lennukis on ruumi küll. Hängid taga köögi juures, lased suupisteid pakkuda ja jooke kallata, vestled teiste võimlejatega jne ning on jälle tund läinud. Ja siis kordad seda regulaarselt, kui just korralikus unes ei viibi. Ja ohtralt vett ja piiratult alkoholi on ka sellistel lendudel eelistatud variant ohtra alkoholi ja piiratud vee asemel.

Ärgem kustutagem teemat, jah! Õnneks olen seda siin ikka jälginud.

Minul pole vahet, kuhupoole lendan, minul läheb puhkusel ajavahega harjumine kergelt ja tagasi tulles, ükskõik kummalt poolt, on raskem.

TA asemel üldse kuskile ei sõidaks, kui kõik nii halvasti on. Aga, kui masohhism siiski võitu saab, siis pigem ûks pikk lend. Vähem kannatamist. A eks uued kannatused sihtkohas tulevad TA- le peale. Eks siin peab TA ise otsustama, mis on õudsem, kas lend või kohapeal viibimine.

Nagu punkel kirjutas, ajavahesse saamine ja taastumine sõltub ka sellest, kummas suunas sõidetakse, kuid mul, vastupidi, on just ida poole reisimine lihtsam. Minu jaoks loomulik päevarütm toetab niipidi kergemat kohanemist: minnes on küll raskem tõusta, kuid kuna sel ajal, kui ärkama peaks, on õues valge, siis pole see nii keeruline. Tagasi tulles samamoodi, kuna uni läheb varakult pealt ära, siis pole nii raske hommikul tõusta, kuigi õues on pime. Ma sp nt väldin talvel lääne poole reisimist :) Eks loeb ka, kas oled loomult hommiku- või õhtuinimene ja kas pead reisilt tulles kohe tööga alustama v mitte. Kui ikka ei saa endale seda pohmakast välja magamist lubada, siis on lääne poolt tulles ikka väga keeruline töiselt produktiivne olla.

To erikhi:

Ja minu eelistus on alati risti vastupidine. Eelistan alati, kui sihtkohta on kauem kui 6 tundi lendu, vahemaandumisega lende. Saan sirutada, ringi käia, midagi muud teha-vaadata, suitsetada jne. Olen kohale jõudes oluliselt värskem ja puhanum. Muidugi valin väga vahemaandumise lennujaamu, et oleks kaasaegne, mugav jne.

Kahju, et algne postitus kustutati – kohati oli tõesti raske aru saada, kuhu jutt suundub..

Minu eelistus on kindlasti pikk lend – nii saab kiiremini kohale, olgu siis puhkus algamas või kodu ootamas. Pikal lennul on mul alati varustus kaasas: piisavalt vett, mõned snäkid, head klapid, filmid, raamat, silmaklapid, tugisukad, soojad sokid ja kaelapadi. Ideaalis õnnestub lennukis ka magama jääda – siis läheb aeg nagu lennates!

Viimati küll vedas natuke vähem – lennukil oli mingi rike ja kord oli lämmatavalt palav, siis jälle jäiselt külm. Kogu lend selline üles-alla temperatuuriga... Aga üldiselt saab ikka korralikult välja puhata.

Ahjaa, eelistan alati vahekäigu istekohta. Natuke rohkem liikumisruumi ja ei häiri üldse, kui keegi mööda soovib – hea võimalus korraks jalgu sirutada.

CityLOVE, algne küsimus oli, kas eelistada ühte pikka lendu (13 tundi) või jupitada see 11+2 tunni lendudeks. Aga siis läks arutelu teema-algataja reisi üldisemate külgede peale ja ta pahandas. Las pahandas, tema õigus :)

Istumise eelistus on minul alati akna all, kui on lend üle vähegi huvitav maastiku. Vahin, nina vastu klaasi, meresid ja mägesid. Teised vaatavad filmi, mina jõllitan ja mõnikord pildistan maastikku. Gröönimaa, Himaalaja, Kaukasus, Põhja-Ameerika mäed, Aafrika rohelised maastikud, USA suurlinnade laiutavad läärelinnad, Singapuri väin miljoni laevaga on nägemismällu jäänud. Ja mul on selle üle hea meel. See on minu jaoks lennul tähtsam kui toit või wifi või filmivalik.

Kahju, et teemat ära ei kustutatud.

Mina isiklikult ei suitseta, et kui mõni suitsunäljas pikka lendu ei talu, siis pole mina küll selles süüdi. Samuti ei saa ma väita, et ma vähem puhanum ja värske oleks, kui mõni suitsupausidega reisiv rännumees.

Palun postitus kustutada, kui see mittekustuva teemaga kokku ei sobi.

Ma olen lühemate kaugreiside puhul jälginud mitte kellaaegu, vaid söögiaegu. Magan millal magan, aga kui ma hoian oma söögiajad enam-vähem samad nagu need mul siin Eestis on, siis on väga lihtne tagasi tulla ilma igasugu jetlag'ita. Ehk siis näiteks lühiajaliselt USAs olles lõpetan söömised ca 2-3 ajal päeval; hiljem heal juhul ainult üksikud näksid, aga enamasti ainult vesi. Ja noh, mulle meeldib toores porgand, seega kui kõht on väga tühi, siis see on nagunii esimene valik snäkiks :) Samas ma olen selline tüüp, et kui adrenaliin on üleval või on muidu tihe graafik või lihtsalt põnev olla, siis ma ei taha kunagi süüa, pole isu.

Pärast sellist söögigraafikut Eestisse tagasi tulles pole mul ühtegi korda "reisiväsimust" olnud, kohe olen Eesti aega ilusti tagasi sulandunud.

Mis puudutab lennureise, siis absoluutselt igal juhul valin otselennu, kui see on saadaval. Ümberistumised ei meeldi üldse. Olen nõus kuni 400 eurot rohkem maksma, kui lennuajad on mugavamad.

Kindlasti ei reisi nii, et tagasilend algab võõras lennujaamas millalgi öösel 2 ja 6 vahel. Õudus kuubis. Ehk siis tagasilennu aegu jälgin rohkem kui sinnalennu aegu. Kui on väga ebamugavad lennuajad, siis ei reisi, isegi kui pileti saan väga soodsalt või puhta muidu.

Ümberistumise puhul on minu jaoks oluline, et see oleks kas veel Schengenis või juba sihtriigis. Kindlasti valiks enne ühe pika reisi kui vahepeal kuskil Abu Dhabis piiriformaalsustega tegeleda ja siis sihtriigis uuesti. Kas valida 13 või 11+2 kui hind on sama, siis kindlasti 13.

gmarth

Üldjuhul ei pea transiidi puhul piiriformaalsistega tegelema, v.a. üksikud riigid, kus transiiti kui sellist ei eksisteeri (nt USA).

Enamasti on ümberistumisel transiitalas vaja minna ühelt lennukilt teisele, mõnikord vôib see "minemine" olla veidi aeganôudvam, nt kui tegemist on suure lennujaama ja mitme terminaliga.

Schengenist välja lennates tuleb aga juhul, kui ümberistumine on teises Schengeni ala lennujaamas, läbida piirkontroll (passikontroll), et Schengenist väljuda. Nt lend Tallinn - Frankfurt - Delhi eeldab passikontrolli läbimist Frankfurdis. Lend Riia - Abu Dhabi - Delhi aga eeldab passikontrolli läbimist Riias, Abu Dhabis mistahes piiriformaalsused (st passikontroll) puuduvad. Erand on muidugi erakorraliste asjaolude puhul, nt kui lend tühistatakse ja pead hotelli minema ja vastavas transiitlennujaamas ei ole hotelli otse transiitalas.

Sihtriigis (kui see on Schengeni ala väline riik) tuleb piiriformaalsustega igal juhul tegeleda, sõltumata sellest, kus lennujaamas ja kus maailmajaos toimus ümberistumine.

Schengeni alast välja lennates tuleb alati läbida kaks passikontrolli - Schengenist välja ja sihtriiki sisse. Erandiks on üksikud ilma nn transiidivõimiseta ümberistumise riigid (nt USA) - nende puhul tuleb täiendavalt läbida ka seal passikontroll. Aga selliseid riike on pigem vähe.

Vahel tehakse lennujaamades ka international-to-international passikontrolli, viimati seisin sellises sabas Istanbulis.

Ja kui pole ka piiriformaalsusi sõna otseses mõttes, siis tuleb tihti transiidil läbida järjekordne turvakontroll, vahel on need veel ka väravas.

Ning kui planeerida ümberistumisi eraldi piletite ja pagasiga, siis on sebimist igal juhul rohkem.