Olen käinud samuti pere ja autoga Albaaniat/Kreeakt/ Montenegrot/Horvaatiat/Makedooniat ja muid sinna kanti jäävaid riike uudistamas. Kuidagi pool juhuslikult alati sattunud ka BiH-st läbi sõitma (ca neljal korral siis, aastatel 2012- 2008), kordagi ei ole midagi negatiivset juhutunud ei Mostaris ei Sarajevos. Autoks on samuti musta värvi Grand picasso- kiviga keegi visanud pole jne:). Kindlasti tasub aga võõral maal alati hoida valvsust ja madalat profiili ja ohtlike olukordi võimalusel vältida. Ilusat ja turvalist reisi!

Ma ei ole enam noor mees ja oma eluaja jooksul on minu töö ja teenistus viinud kohtadesse,millest enamus teist ei oska uneski näha. Ei pea minagi B-H-d teab mis ohtlikuks riigiks. Ma ei ole seal käinud,küll aga tahaks minna ükskord. Tean ühte-niikaua ,kui taolistes kohtades on ebastabiilne kriminogeenne ja ettearvamatu olukord, ei vii ma sinna ka oma peret,seda enam veel lapsi-neist ju tegelikult juttu tegingi.

Olen ise ka viimasel kahel aastal sõitnud läbi BiH i ja ei ole samuti midagi ekstreemset kogenud. Mõlemad korrad ka ööbinud seal riigis. Sarajevo kerjused ja aknapesijad hakkasid valgusfoori taga vähe tüütama, aga muidu ok. Ega me seal muidugi peale ühe poe kuskil eriti ei konnanud ka. Sõidan samuti Citroen Grand Picassoga. Mostari kohalik giid, kes tutvustas meile vanalinna rääkis küll sellist juttu, et kui öö saabub, siis asi ikka karm. 75 % inimestest seal linnas ei pidanud olema tööd ja vargus ning röövimine tavaline. Kuid päeval ja vanalinnas olles ei pidavat olema mitte mingit ohtu, sest turiste hoiavad nad nagu kullatükke. Kui midagi ka varastatakse pidavat olema nii, et üliruttu saadakse su asjad tagasi. Tundus, et neil seal nagu oma maffia, kes kaitsevad turiste ja tahavad, et Mostari maine oleks laitmatu. Rohkem pole plaanis ka olnud sealtkaudu sõita, kuna aega kulub kauem mereni jõudmiseks.

Tänavu suvel sõidan ise uuesti läbi Bosnia, seekord Visegradi ja Foca kandis. Loodetavasti on sealkandis rahulikum. Aga mõnda asja võin oma kogemustest soovitada küll, kellel Bosniassse (eriti aga Sarajevosse) oma autoga asja on. Esiteks katuseboksi ei tasuks kasutada. Selge märk, et tegemist turistidega. Ise olen sellest täielikult loobunud. Teiseks autoaknad tuleks enne minekut kindlasti ära kiletada ja istmekatted istmetele peale panna. Pärast on hulga kergem klaasikilde autost eemaldada, enamik jääb juba kile külge kinni. Loomulikult siis ka kaskokindlustus ja pagasikindlustus teha, parkida vaid valvega parklas, mitte jätta asju autosse nähtavale kohale jms. ettevaatusabinõud. Lisaks võiks enne järgi uurida ja navisse panna ka autofirma teenindusosakonda asukoha.

Olen seal maal viibinud mõned päevad.Loodus on ilus ja kultuuri kontrastid suured.Sarajevo jättis masendava mulje, kõikjal murjamid ja kerjused.Rohkem sinna maale ei kipu ega soovita ka neile kel reisimise kogemusi napib ja lapsed kaasas.

Nüüd saan siis aru, milline oli minu "viga", kui BiH-is käisin. Vähe sellest, et mul on (nüüd juba oli) "suur ja must" Citroen Grand Picasso, nägin ma välja ka kui "tüüpiline " turistiauto, sest sellel "ülbikul" oli ka katusekast ja lisaks veel Thule kast kärukonksu otsas. Lisaks veel tumedad klaasid ja suured lisatuled ... :). Aga ma ei kahetse seda trippi sinna riiki. Ka Albaanias ja Kosovos sai selle autoga käidud (seal ilma "seiklusteta"). Olen nõus tutkaonu-ga, et "päkapikudega" ma sinna ei läheks, aga kuna oleme nii vanad, et vanavanemad, siis ise käisime ära küll. kuna teemaks on turvalisus seal, siis rääkisin ära ka omad kogemused. Sarajevo linn on täis ajalugu. Seal toimunud atentaat oli ju I maailma sõja alustamise põhjuseks (Gavrilo Pritšipi, kelle jalajäljed on kaldapealsel betooni valatud); vaadata Balkani sõja surnuaedu, mis on mägede külgedel (sinna ei saanud snaiperid tulistada); käia läbi "Tunel of life"-i ja mõelda siis, kui hästi läks Eesti vabanemine N.Liidust, see on omaette elamus. Mostaris vaatasime vanalinna silda (kahjuks mitte originaali, vaid seda, taastatud varianti), mis ühendab kristlaste ja moslemite linnaosa. Selle silla kaitsel seisid ka eestlased, kes teenisid ÜRO vägede koosseisus. Lisaks veel ilus loodus. Veelkord avastamise rõõmu!

hmm... Tänud muljetamast, aga kõhus võttis ikka nüüd kõhedaks küll ...

Mina käisin 4 aastat tagasi, tulin Ungarist läbi tüki Horvaatia ja sõitsin mööda mägesid läbi Banja Luka, kus ööbisin, Mostari, edasi Montenegrosse ja oli väga kena, isegi suhtlesin politseinikega kes arvasid, et sõitsin tunnelis liiga kiiresti, aga kui selgitasin neile, et kuna tunnel oli valgustamatta ja kuradi kitsas , siis kui nägin valgust ja tühja teed, tahtsin kiiremini sealt välja saada, irvitasime mõlemad ja öeldi, et trahv oleks ca35eu, aga lasid minna. Sel aastal plaanin kindlasti minna uuesti Bosniasse, aga mis puutub turvalisusse, siis eelpool kirjutajad on ilmselt Hollywoodi filme üle vaadanud, alati on kõige olulisem sinu enda käitumine!

Sõbrad, ärme unustame ära, mis on selle "jututoa" teema - turvalisus. selles riigis (BIH)! Elamused (kogemused) on erinevad ja sealt ka erinevad emotsioonid. arks11 võiks jagada emotsioone (kogemusi) "demokraatia" "äärealadel" käikudest. (BIH) ei ole veel väga Euroopalik riik (meie mõistes). perdone-le Mõistust ja seikluse rõõmu, aga nagu juba soovitati, siis "päkapikkudega" ei ole hea mõte sinna minna!

Tuult ja tuld! :)

Loomulikult nõus, sellepärast ka viide filmidele, kus kogu jama sellest alguse saab, ja samuti kui mägedes mõni päkapikk miinile jookseb ... Ja RL turvalisus koos päkapikkudega, see on eraldi teema ja kehtib ka kõikide palju turvalisemate riikide kohta! Aga praegu on kõigil pohuii, valatakse lutipudelisse Coca Colat ja peale söödetakse friikartuleid, ja ongi lõuna ühelpool!

Elasin 2011 aastal mõnda aega Sarajevos ja seega sai nii pealinnas kui mujal riigis ringi sõidetud. Mingit suuremat sorti kuritegevust seal silma-kõrva ei hakanud, kuid samas ei läinud ma teadlikult ka nö ohtlikumatesse linnaosadesse. Kindlasti autoga liigeldes tuleb arvestada "aknapesijatega", siis kindlasti arvestage, et välismaise numbrimärgiga olete rohkem "silma all" nii kohalikel headel-halbadel, kui ka politseil. Samas usun, et kui ise teistega tüli norima ei lähe, siis pole ka kell pool neli hommikul Sarajevos jalgsi liigeldes midagi karta. Minul on kindlasti soov sinna tagasi minna vähemalt nädalaks. :)

Ma oleks Sarajevos äärepealt auto alla jäänud! Tõsi, ma sõitsin jalgrattaga; olin suht purjus.

Nii et sealse õlletehase restorani külastamise järel ("Sarajevo Tume" on maailma parim õlu!, vt http://www.lonelyplanet.com/bosnia-and-hercegovina/sarajevo/entertainment-nightlife/microbrewery/sarajevo-brewery) tasub ettevaatlik olla küll!

Käisin Bosnia-Hertsegoviinas sel suveel juulikuus ja jagub ainult kiidusõnu kogu riigi kohta! Siit lugedes enne tekkis jah väike kõhedus just turvalisuse osas, aga oma kogemuste põhjal võiksin kummutada kõik kahtlused - olime ka oma autoga, eesti numbrimärk, ja parkisime sarajevo kesklinnas - ei olnud kordagi sellist tunnet, et keegi tahaks midagi röövida või muul moel turu peal vaheltkasu võtta. Pigem oli just Mostaris selline kahtlane tunne, et kas julgeb autot jätta tänavale, aga hiljem kuulsime et seal erinevad linnaosad, ja mõnel pool väga turvaline, teisel pool jälle mitte, ju siis sattusime sinna. Aga muidu oli kõik super, ülimalt soovitan seda riiki avastada!

Igaks juhuks tasub öösel mitte väga ringi sõita, või siis vähemalt teatud ettevaatlikkusega. 2011. novembris sõitsime õhtul Sarajevost üle mägede Serbia poole ning kuskil ööpimeduses kaljude vahel pidas "politsei" kinni. Seisma jäädes avastasime, et tegelikult on tegu suvaliste dressidesse riietatud tegelastega, ca 15-pealine kamp. Kinnipidamiseks kasutasid valgustatud politseisaua (või sellele sarnanevat eset). Midagi teha enam ei olnud ja kuna nende auto seisis meie ees, siis kärmelt põgeneda ka ei saanud. Kerisin akna alla ja nende küsimustele vastasin tuimalt ainult Eesti keeles (see taktika aitab muide igal pool, kus tegu näiteks korrumpeerunud piirivalvuritega või politseinikega, esimese paari vastusega läheb vastaspoolel juhe kokku ja lastakse kiiremini minema. Katsetasin seda reaalselt Venemaal, Ukrainas, Bosnias, Serbias, Makedoonias, Bulgaarias ja Rumeenias) ning mõne küsimuse esitamise järel nenditi, et "võõrad" ja viibati, et sõitke minema. Kas tegu oli ikka röövlitega, selles sajaprotsendiliselt kindel ei ole, kuid küllaltki hirmus vahejuhtum oli. Hiljem meenus, et ka minu ees sõitvale autole viibutati sedasama valgustatud saua, kuid too auto ei peatunud. Meenus ka see, et õigel politseil olid seljas igasuguste helkurribadega joped jne, kuid kinnipidamise momendil ei tulnud sellised asjad kohe pähe. Olime 1985. Volkswagen Caravellega, mis nägi piisavalt ront välja, et mitte liiga palju huvi pakkuda (kuigi kaasas oli täiskomplekt bänditehnikat).

Samuti hoiatati meid, et kiirusepiiranguid jälgitakse seal hoolega. Tavaline suurim lubatud maanteekiirus on 80km/h. Jälgisin piinliku täpsusega spidomeetrit ja kuigi kiirus ei olnud üle lubatu siis ikkagi peeti kinni. Taas aitas tuim Eesti keeles rääkimine, politseinik pigistas lõpuks ainult sõna "speed" huulte vahelt välja ja kõndis minema.

Paari nädala pärast on plaanis uuesti BIH-i minna, kuigi sel korral katsun ilmselt vaid valgel ajal sõita.

PS! Sarajevost ca 20km põhja pool, hiljuti valminud kiirtee ääres on Visoko küla, kus on väidetavalt maailma suurimad ja vanimad püramiidid. 2011. sügisel sai neid vaatamas käidud ja lahtikaevatud käikudes kolatud koos giidiga, sel korral lähmegi uuesti vaatama. Ehk on nüüdseks juba rohkem lahti kaevatud ja saab rohkem näha.

Käisime sõbrannaga 2013 aasta mais-juunis BiHis. Ma olen küll palju reisinud ja igasuguseid asju kogenud, aga üheski riigis pole minuga nii jubedaid asju juhtnud kui BiHis. Ilmselt oli asi ka meie rendiautos - sel oli nimelt Serbia number sest tulime Beogradist. Olime Sarajevost teel Montenegro piiri poole, kui mägiteedel läks juba pimedaks ja Serbiast ostetud kaart näitas ka hoopis midagi muud kui geograafilised faktid olid. Seega otsustasime, et jääme ööseks esimesse ettesattuvasse linna. Peale mõningast ekslemist jõudsime linna, mida meie kaardi peal polnudki - Foca. Kell oli juba 22.30, väljas sadas ja otsustasime, et nii väikses linnas (tänavatel polnud ühtegi hingelist)ilmselt hotelli me ei leia, jääme parem ööseks autosse. Aga meid avastas sealt üks agressiivne, kas purjus või lihtsalt segane mees, kes meid kella 4 ajal hommikul hakkas üles ajama signaaliga, siis asus aknale koputama, siis üritas meile korduvalt autosse tungida, kui selle peale ära sõitsime (linnast välja) siis jälitas meid autoga (ja mitte väiksel kiirusel)nagu action filmis... Pöördusime siis suures hirmus linna tagasi, et äkki seal keegi kuuleb tema signaalitamist ja gaasiga ännitamist ja tuleb meile appi, nii juhuks kui ta sisse sõidab meile, mis ta eesmärk näis olevat. Ja meie õnneks oligi kohalik politseinik tulnud tänavale selle lärmi pärast. Ta üritas mehest lahti saada, aga see ei õnnestunud ei temal ega ta kolleegil. Mees üritas meid autoga ikka edasi rammida. Lõpuks läks politsei ja meie "uue sõbra" vahel väga kõvaks Balkani stiilis karjumiseks ning peale umbes 30-40 minutit jubedat jama sõitis viimane minema. Politseinikud eskortisid meid linnapiirini ja jäid sinna valvama juhuks kui mees peaks ikka otsustama meile järgi sõita. Seekord õnneks pääsesime, aga hirm Audide ("uue sõbra" auto) ees kestis terve järgnenud päeva. Kusjuures - Foca on ju minu meelest Republika Srpskas, Beogradi numbrimärk seal ei peaks nii jube asi olema... Ja loomulikult peatasid meidki teel päris mitu korda politseinikud, kel oli meile mingeid imevigu välja tuua ja 35 euri trahvi küsida. Õnneks mu sõbranna on julge tüdruk ja mängis kaasa, oli viisakas aga ütles, et selliseid vigu me küll ei teinud, nii et ei pidanud midagi maksma, politsei andis alla kui nägi, et me õnge ei lähe. Seega minu kokkuvõte - BiH on väga keeruline riik (Bosniakide alad ja Republika Srpska ning veel Horvaadid) veelgi keerulisema (lähi)ajalooga ja seal on asju mille peale meie aruke ei hakka alati! Nüüd muide uus Balkani reis kavas ja seekord vaatame kuidas ühistranspordiga asjad on, Mostar-Sarajevo rongi turvalisus läheb proovile, eks annan siis tagasisidet kui käidud! ;)