Kas poleks lihtsam vastata küsimustele, mis võivad tunduda lihtsalt lahendatavad aga selle asemel hoopis postitada kirje ja näidata oma üleolekut küsija suhtes? Öelge siis täpsemalt millised küsimused on sobilikud? Mõnele meeldib ema mõnele tütar, mõni reisib autoga, mõni jalgrattaga, mõni pruugib rakid mõni on karsklane jne. Parem oleks ju anda vastus küsimusele kui luua arutelu kas küsimus on kohane või mitte. Kahjuks osalen ka ise selles tobedas arutelus oleks ju võinud ka kohe vastuse kirjutada. Alati kui küsimus tundub tobe ei pea ju vilet üles võtma, võib ju mitte kirjutada ja oma teadmisi rakendada küsimustele, mis tunduvad kohased.
Küsija suu pihta ju ei lööda ning viimase kommentaatoriga võib ses suhtes igati nõustuda. Teatud küsimustele lühivastuse andmise asemel kulutatakse sageli aega vaid küsija naeruvääristamise või talle lõputute õpetussõnade jagamisega, mistõttu arutelud väljuvad tihtipeale hea tava raamest nii sisult kui pikkuselt.
Kuigi pean ka ise asjatoimetuste tõttu väga tihti Türgis viibima. siis tundmata huvi kangema kraami vastu pole mul paraku mingit vastust püstitatud küsimusele. Küll aga oleks igati paslik kutsuda siinkohal üles viisakusele ja lugupidamisele isegi neil juhtudel, kui küsimus ei tundu mõnele olevat just kõige meelepärasem.
Olin üks neist, kes andis vastuseks soovituse guugeldada, et see nõuanne aga pahameelt tekitas, siis selgitan miks.
Oma ametialasest kretinismist lähtuvalt arvan, et igasuguse õigusliku küsimuse vastus peab olema selge, täpne, praktiline ning üheselt mõistetav. Kui küsimus on ebatäpne, küsija ootus vastusele selgusetu või õiguslik olukord kompleksne/ebaselge, siis on vahel asjakohasem anda küsijale õng kui kala, kusjuures tegemist ei ole ei küsijat ega küsimust hindava väärtusotsusega.
Mida see antud juhul tähendab? Esiteks, õiguslikult võib tarbimisena käsitleda nii ostutehingut kui ostetu manustamist, ehk siis kas küsija soovib teada alkoholi legaalse ostmise või selle sissekallamise vanuselist alam/ülempiiri? Teiseks, mis kasu on vanusepiiri teadmisest, kui antud riigis on alkoholi müük teatud kellaaegadel või päevadel keelatud? Kuna see asjaolu on küsija tahet hinnates ilmselt oluline, siis võiks seda talle öelda, aga ainuke viis liigselt sõnavahtu vältida ongi viite andmine. Kolmandaks, lisaks vanusele on alkoholi konsumeerimisel ka muid eripärasid, mis võivad olla tingitud nii õigusnormidest (avalikes kohtades joomine), tavadest (väikelastega emadel pole sünnis alkoholi juua), piirkonnast (väikestes kolkalinnades sageli ei müüdagi alkoholi), usust (paljud kohad ramadaani ajal kinni) ning nende teadmine võib kohapealset alkoholi tarbimise elamust olulisel määral mõjutada. Neljandaks, Türgis on kõrgete maksude tõttu salaalkohol kurikuulus, alles detsembris 2021 sai Istanbulis üle 20 inimese seetõttu korraga kabelimatsu ning sellest teadmisest oleks noortel hinnatundlikel napsusõpradel enne baarituurile minekut midagi kõrva taha panna.
Lühidalt, vahel on ühe küsimuse sees peidus terve vastuste maailm, sellisel juhul on parim vastus just viite vormis ning ei maksa sellise vastuse peale kohe saagi käima tõmmata :)
Postituse ajast sõltumata ei vastanud Sinagi, hea Trixibell, just konkreetsele küsimusele, kui mitte arvestada seejuures kerget ahvatlemist alkoholitarbimisele. Aga ehk saab tänu 3 kuusega poisi väga "asjakohastele" soovitustele minustki veel asja...
Tõsisemas võtmes jätkates oli kogu selle pika arutelu käigus ka üht-teist kasulikku lugeda, kui lähtuda nt Buldooza viimasest kommentaarist.
Alkoholi tarbimise legaalne vanus maailma riikides
Alkoholi limiidid sõidukijuhtidele Euroopa riikides
Kes joob, kes ei joo, aga nõudeid riiki sisenemisel on kasulik teada igaühel. Ka kiiruslimiite, tehnonõudeid autole, selle varustusele, teemakse, kui vanalt tohib üldse juua jms, mis riigiti üsnagi erinevad võivad olla.
Ma ise lisaks siia tähelepanuks, et esineb riike, kus tänaval/pargipingil ei tohi isegi oma pudelist vett juua ega kaasavõetud pirukat nosida, igasugune väljaspool ametlikke söögikohti söömine-joomine läheb trahvi alla.