Vaatasin viimast Egiptuse kommi ja mõtlesin, et oleks huvitav kuulata teiste kogemusi Hotellides padjapeale ladumistest. Ise nüüd igal reisil, ikka 1 Eur ja väike Kalevi shokolaad. Juulis Kreetas tervitasid koristajad rõõmsalt iga hommik ja viimsel päeval tõid suure pakki kohaliku teed. Eelmine aasta Kreetas olid voodi pealsed kaunistaud linaste ornamentidega- Luiged jne. Hurgadas, paar aastat tagasi, olid 2 dollari eest kaunistatud voodid ja toodud täiendav parfüüm.( unustasid üks kord ära, ei vahetatud käterätte isegi)
Hotellides on padja peale pandud komm minu saabumise puhuks, mõnel pool on ka koerale väike maius valmis pandud, sest olen ette teatanud lemmikuga tulemisest. See pisike tähelepanuavaldus teeb meele rõõmsamaks küll ja uskuge või mitte, koera meelespidamine on minu jaoks veel palju liigutavam žest. Luikesid teevad nad neis kohtades, kus see on kombeks, ma ei usu, et see kliendi poolt jäetava tipiga kuidagi seotud on.
Kuidas toateenindajad minu jäetud tippi suhtuvad, seda ma ei tea, sest ma ei jäta seda neile igapäevaselt, vaid ainult lahkumisel, mina nende nägusid ei näe, olen selleks ajaks juba kaugel. Tipi suurus on seejuures otseses seoses minu rahuloluga, minu külastuse kestvusega ja muidugi kohapealse üldise hinnatasemega, mis võib riigiti kordades erineda.
Ma tean, et toateenijad töötavad vahetustega ja teinekord võib minu jäetud tipi ära korjata hoopis järgmise vahetuse töötaja, kel pole minu toaga võibolla vähimatki pistmist olnud, aga eks see selline loterii olegi. Laual võib ju olla visiitkaart toateenindaja nimega, aga ma hästi ei usu, et selle kõrvale jäetud tipp tingimata õige inimeseni toimetataks. Isiklikult ma neid aga ei kohta ju.
Mis veel tippi puutub, siis see ei ole minu arvates vahend endale parema teenuse ostmiseks, pigem pisuke tänu hea töö eest, seega seda ei maksta ette ega poole teenuse osutamise pealt, vaid alles tagantjärgi.
"(unustasid üks kord ära, ei vahetatud käterätte isegi)"
Kahjuks mõjubki tipi jätmine osadele just niimoodi, et seda hakatakse pidama iseenesest mõistetavaks. Tegelikult peaks asjad käima vastupidi. Kui oled rahul, siis jätad.
Aga eks me ise oleme need teenindajad selliseks kasvatanud. Kohe meenuvad need raha passi vahel turistid, kes paremat tuba soovivad. Tulemuseks on see, et kõik hakkavad maksma ja lõpuks ollakse algpunktis tagasi. Ning siis algab sama uuesti aga suuremate panustega. Aga spiraal on pikk-pikk.
Euroopas reeglina ei mõtlegi selle peale, et peaks miskit jätma, aga näiteks tuntud "tipimaal" USA-s olen alati mõned dollarid jätnud, sõltuvalt inimeste ja ööde arvust.
Mul on alati mitu Kalevi shokolaadi jm. kaasas. Alati leidub keda tänada! Viimati oktoobris Küprosel kirjutati meid toast välja. Et mitte üleõlakotti plansheti, passidega randa kaasa vedada( käepaelad jäeti alles ja sai isegi lõunatada jne.) jätsin receptionis oma koti laua alla ootele mitmeks tunniks. Muidugi ma tänasin neid shokolaadiga. Sest ametlik pagasituba oli ka, kuid sinna dokumente ikka ei jäta...
Ka olen Egiptuses toakoristajaid alati püüdnud aidata. Kui neil on väikseid lapsi, olen mängusaju, riideid jm. neile jätnud. Tuleb A4 vabas vormis ingliskeelne kinkekiri teha ja nad saavad selle nodiga siis väravast läbi.
Me ei osand luike voltida, jätsime sellisel kujul ühte hotelli tipi. Oleks tahtnud küll seda nägu näha, kes hämarasse tuppa astus :D