Väiksemaid kohakesi on ohtralt, nende kohta ei oska öelda. Mõned on kohe vee ääres, teised sootuks kaugemal. Suurem resort on Ein Bokek. Kui säärane tüüpiline turistilõksulaadne kuurort sobib, siis see on hea koht. Rand on seal lauge ja peale vee ei eristu millegi poolest teistest randadest. Et saada parimat ja ehedaimat elamust surnumerest, on selleks hea koht Ein Gedi rand. Seal on kallas loomulik, dussid on ülal, aga on tasulised. Ein Bokeki ranna dussid on tasuta. Ööbimiseks soovitan https://www.google.ee/maps/place/%D7%90%D7%9B%D7%A1%D7%A0%D7%99%D7%99%D7%AA+%D7%90%D7%A0%22%D7%90+%D7%9E%D7%A6%D7%93%D7%94+HI+Masada+Hostel%E2%80%AD/@31.3113306,35.3628271,835m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x3fe5f746714828d6!8m2!3d31.311547!4d35.3641078 See hostel annab täismõõdud hotelli mõõdu välja ja kui soov terrassil istudes surnumerd jälgida ja Jordaania tuledemängu, siis on see ideaalne. Sealtsamast saab ka päikesetõusul alustada matka Metsada mäe otsa või kui ronimine huvi ei paku, siis köisvagonetiga üles sõita.

Ka mudaga määrimiseks on Ein Gedi parim. Jälgi kohalikke, pistad lihtsalt käe kaldal sobivasse auku ja kraabid. Tiberias oli minu jaoks pettumus. Peale järve ei olnud sealt suurt midagi vaadata. Kuna meil seal rendikat ei olnud, siis linnast oli võimalus sõita välja paadireisidele, mille hinnad olid mäletamist mööda kirved ja leida seda parasjagu väljuvat paati oli suht keeruline. Novembris algab vihmaperiood, raskem osa jääb küll Jaanuari-Veebruari, kus teed võivad olla kohati ära uhutud. Eilatis ei ole sel ajal probleemi, "soe" on ikka