Kuna varasemad postitused nende kahe riigi kohta on juba aastate taga, siis jagan oma paari nädala tagust 10päevase reisi kogemust ja nõuandeid.
Kohalejõudmiseks kasutasin Turkishit, lend Tallinnast üle Istanbuli Kigalisse (Ruanda) ja tagasi Entebbest (Uganda). Lend oli mõnus, minnes pooltühi, nii et sai üle 4 istme pikali visata. Mõlemal suunal 3h ümberistumine Istanbulis, just paras aeg lounges eine ja õlled teha. Juhise, kuidas 21€ eest loungepilet saada, leiab siin. Tagasiteel on varaselt lennult tulles seal hea ka duši all läbi käia. Lounges saab ka pikemalt internetti, lennujaama üldise 1h asemel 4h interneti pileti.
Ruanda. Kel Musta Aafrika vastu huvi, neile igati soovitan esimeseks kogemuseks. Väike (pool Eesti pindalast), mõnusa kliimaga (aasta läbi 20-25c), puhas (ühekordsete plastikkottide keeld + igakuised talgukoristused), mitmekülgne (saab minna järvede äärde, savanni safarile, gorillade juurde, vihmametsa trekile jne), rahulik. Miinustena vahest et Kigali on ilma suuremate vaatamisväärsusteta, seega üle paari päeva linnas endas suurt midagi teha pole.
Uganda. Kohe annab tunda et korruptsioon ja valge mehe ehk muzungu kottimine on siin rohkem moes. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksis on Ruanda 51. kohal (Horvaatia ja Malta vahel), Uganda aga 140. kohal ja seda on tunda - arvet makstes tuleb see alati üle vaadata, sama tagasiantava rahaga. Või siis sõidad marsrutkaga ühe otsa, maksad selle eest 5000, tagasitulles aga 10.000 ning küsimise peale kehitatakse õlgu et ‘This is Africa’.
Plussina aga vast seda et siingi ei tundu kuritegevus suureks probleemiks olevat. Teel on iga paarikümne km järel politseitõkked, autosid peetakse kinni, aga muzungu viibatakse alati peatamata läbi.
Raha. Võtsin kaasa nii USD kui EUR, aga lõppkokkuvõttes osutus kõige lihtsamaks automaadist väljavõtt. Kasutasin nii Wise kui Revolut kaarti, mõni automaat tahtis väljavõtu eest lisatasu, aga piisab kui proovida eri automaate ja alati leiab mõne tasuta. Kurss automaadist võttes Ruandas 1 EUR : 1090 RWF ja Ugandas 1 EUR : 3900UGX. Kui raha vahetada, siis vähemalt Ugandas on väiksematel rahatähtedel (alla 100 USD) kehvem kurss, samuti võiksid olla uuemad kupüürid, väsinumad võidakse tagasi lükata.
Internet. Mõlemas riigis on tänaval iga paarisaja meetri järel kahe suurima operaatori - MTN ja Airtel - putkad, aga soovitav on teha mõnes nende ametlikus esinduses, tänaval kipuvad tünga tegema, aga esinduses hinnad seinal. Ruandas kasutasin hoopis nende kolmandat operaatorit, Mango, hind ca 1.7€ 3 GB 7 päevaks. Ugandas oli mul MTN, SIM kaart 2000 UGX (0.5€) ja paketid alates 3 GB 10.000 UGX (2.5€), ent nende äpis on vahel ajutisi pakkumisi näiteks 4.7GB ja 7000 UGX (1.8€). Ruanda hinnad näha siin ja Uganda siin.
Nii Ruandas kui Ugandas on registreerimisel nõutav passi näitamine, koopiast ei piisa. Kohalikud kasutavad palju mobiiliraha, kus laadid soovitud summa oma mobiilikontole ja siis maksad USSD koodiga. Proovisin ka ise seda, aga siis läks kaart lukku ja ei saanudki oma krediiti kasutada, seega pigem ei soovita. Võtke automaadist, peenemad kohad aktsepteerivad ka kaarte.
Ugandas on Facebook keelatud, praktikas vahel töötab ja vahel mitte, VPNiga üldiselt saab, samas Messengeri sõnumid ei pruugi läbi tulla, mistõttu on kindlam Whatsappi kasutada.
Majutus. Nagu ikka, Booking.com, Google Maps jne. Tihti ei saa kaardiga maksta või võetakse 4% lisatasu, seega pigem cash.
Viisa. kahte riiki külastades on mõttekas teha Ida-Aafrika viisa, mis maksab 100 USD, kehtib 3 kuud ja katab Ruanda+Uganda+Keenia. Viisa tuleks teha selle riigi lehel, kuhu esimesena sisened, nt Ruanda viisaleht on siin. Peale ankeedi täitmist ja tasu maksmist saad järgmisel päeval kinnituse, esitad selle piiril ja sealsamas kleebitakse viisa ka passi.
Piiriületus Ruandast Ugandasse oli sujuv, pagas lasti läbi röntgeni, paar minutit Ruanda väljumise akna sabas ja siis paar minutit Ugandasse sisenemise sabas.
Transport. Ruandas rentisin üheks päevaks rolleri, oli päris fun sellega ringi kimada. A-kat lube ei nõutud. Kontakt on siin. Ugandas suhtlesin mitme rendifirmaga, saatsin neile kirja ja palusin pakkumise teha, kus auto toodaks Uganda piirilinna ja tagastaksin hiljem Kampalasse, see on võimalik 100 USD lisatasu eest. Võimalik on ka auto lasta Kigalisse tuua, aga siis tuleb maksta 150 USD + 50 USD piirikindlustust, seega on lihtsam Kigalist Uganda piirilinna Kabalesse sõita ja seal auto vastu võtta. Kokku sai Ugandas sõidetud 750 km, suuremad teed olid päris head ja maastikuautoga ka väiksemad sõidetavad. Kütusehind ca 1.3€ (5300 UGX), rendifirma soovitus oli tankida Totalis või Shellis, väiksemas võib saasta saada.
Kigalis Uber/Bolt ei tööta, kohalik taksoäpp on Yego Rwanda. Kampalas töötavad nii Uber kui Bolt. Mõlemas saab rentida ka mototaksosid ja nii hinnavahe, saadavuse kui kiiruse osas on mootorratas etem. Huvitav oli see, et reeglina pidi äpi järgi tulema üks takso, siis aga tuli hoopis teine, kes väitis et algne juht ikka ei saanud tulla, tegi tööd/läks pulma/matustele jne :) ju on see mingi nipp et äpile vahendustasu mitte maksta. Õnneks tellides näitab äpp lõppsumma ära, seega piisas kui see maksta ja mingeid vaidlusi ei tulnud.
Ühistransport. Kigalis on keskne bussijaam, kust lähevad nii marsrutkad kui suuremad bussid nii teistesse linnadesse kui ka Keeniasse, Ugandasse, Burundisse. Koht on üsna kaootiline, aga muzungu saabudes juhatatakse ta täitsa ilma tippi nõudmata sobiva firma juurde. Uganda suunal opereerib 4 firmat, aga nende kontorid on üksteise kõrval, võib need kõik läbi käia ja uurida, millise firma ajad enim sobivad. Kvaliteedi osas visuaalselt suurt vahet ei tundunud olevat. Enne bussi väljumist tuleb taas kassa juurest läbi käia, seal paneb tädike reisijate andmed kirja, juhatab bussile, bussijuht loeb hingepalve ja tee võib alata :)
Vaatamisväärsused. Ruandas käisin safaril Akagera pargis. GetYourGuide jms interneti bürood annavad päevatripi hindu alates 350 USD/in (sisaldab 100 USD pargitasu), aga leidsin ühest kohalikust foorumist juhi koos autoga, kes andis hinnaks 300 USD päev auto kasutus + pargitasud, mis isegi 2 inimese kohta tuli soodsam kui grupiga minna. Juht oli asjalik ja auto ok, võin soovitada (nimi Jesus, Whatsapp: + 250 788782751, ühendust võttes öelda et kontakt on Petr von Koochtzenberg :). Juht tuleb autoga hotelli järgi, Akagerasse ca 2,5h sõitu, kohapeal 6-7h. Parki pääsuks praegu vajalik antigeeni test, selle saab ca 5€ eest pargi väravas teha või mõne enda testi kaasa võtta.
Ugandas käisin rendiautoga safaril Queen Elizabethi NPs. Päevapilet inimese kohta 40 USD, auto 8 USD. Põhiline osa pargist on ühe päevaga nähtav, hommikul võib alustada pargi idaosas olevast Kasenyi tasandikust, lõuna ajal sõita läbi pargi keskel vulkaanikraatrite juurest (tee paras ukerdamine, nõuab head närvi ja 4x4 masinat) ning pärastlõunal mööda Kazinga kanali põhjaküljel olevat Channel Route’i, kuna siis liiguvad loomad üle selle kanali äärde vett jooma. Turismijuhid soovitavad võtta giidi, kuid ma ise sel suurt pointi ei näe, piisab kui ise sõita ja ringi vaadata. Ettevaatust väiksemate võsateedega, seal kasvavad mingid okaspuud, mis võivad auto üsna ära kraapida või rehvi tühjaks teha.
Gorillasid vaatama ei läinud, küll aga sai 40 USD eest Queen Elizabethi pargis olevas Kalinzu pargis šimpanse vaadatud. Midagi keerulist seal pole - hommikul ca kl 8 paiku kohale, maksad tasu, giid võtab sappa, räägib päris asjatundlikult juttu juurde ja ca 1,5 km järel ongi pärdikud puu otsas näha.
Ugandas veetsin paar päeva ka Bunyonyi järvel. Super kaunis paik, saartel eri hinnatasemetega hotellid, vali millist tahad. Järves saab ujuda, kanuuga sõita, maastikurattaid rentida.
Hetkel rohkem meelde ei tule, kui kellelgi lisaküsimusi, siis heameelega vastan :)
Väga hea ja kasulik!
Saan aru et neile kes Sahara aluse Aafrikaga tuttav pole Ruanda hea või lausa parim koht sissejuhatuseks?
Esmakordselt Saharast allapoole sattununa ei oska nii hästi ehk võrrelda, aga Sansibaril ja Keenia safaritel käinud kaaslannale meeldis Ruanda rohkem. Lisaks eeltoodule pole seal vaja ka malaaria pärast muretseda, riik on mägedes (Kigali 1900 m.ü.m) ja seal neid sääski pole. Aastaringselt mõnus kliima, taevas enamasti selline vines, seega päevitamiseks mitte ehk sobilik, aga niisama ringikäimiseks küll. Vihma vahel sajab, aga endal ei läinud vihmakeepi kordagi vaja, lühikesed sutsud. Kigali võib pikemaks viibimiseks igavavõitu olla, pole seal ei teatrit ega kino, samas ühele regulaarsele kohalikule afromuusikaüritusele Kigali Jazz Junction sattusime küll: https://www.facebook.com/Kigalijazzjunction/.
Ise läheks sinna tagasi matkama, kas jala või rattaga, meeletult kaunid mäevaated. Vähemalt Eesti ratturid on selle koha juba avastanud - minu sealoleku ajal toimunud Tour du Rwanda velotuuril oli ka Eesti Tartu 2024 tiim ja ka Rein Taaramäe on viimasel ajal just seal talvelaagris olnud, pilte ja lugusid näeb näiteks siin: https://moomoo.ee/uudised/rwanda_2/, https://www.velonews.com/news/road/rein-taaramae-and-his-love-affair-with-rwanda/. 2025 toimub seal ka maanteerattasõidu MM.
Ai-ai, Buldooza- teed meie hõimlastele liiga, nimetades neid pärdikuteks:)
marks66, pärdikud on igati aus ja Eesti erialaterminoloogiale vastav nimetus esikloomaliste seltsi sugukonnale: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rdiklased, kus näiteks makaagid ja paavianid, Tõsi, šimpansid on ühe teise sugukonna liikmed, mistõttu vabandan siiralt ja luban teinekord taksonoomiaalase taustatöö hoolikamalt teha!
Hõimlaseks ma neid siiski ei peaks, see teeks vist jällegi abiellumise kaudu sugulaseks saanud isikutele liiga: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=h%C3%B5imlane ;)
Aitäh kirjutise eest!
Mul on Sahaara-alune Aafrika täiesti valge. Saan Ruanda nüüd nimekirjas ülespoole tõsta.
Kommentaare kohapealt.
Ka mina toetan mõtet, et esimeseks tutvuseks Sahara aluse Aafrikaga on Ruanda hea valik. Suurim pluss teistega võrreldes on turvalisus. Kõik mis Ruandas on kuidagi riigiga seotud, on usaldusväärne.
Jah, siin on veidi kallim kui naabrite juures, ent pärast korduvaid politsei omavoli ja röövlite kogemist odavate naabrite juures hakkasin aru saama et turvalisel maal liikuda on lõpuks odavam. Ja hingerahul on ka oma väärtus—tulin ma siia ju ikkagi puhkama, mitte stressama. Uganda ühistransporti kasutades on hingepalve lugemine täiesti asjakohane tegevus, Ruandas aga tarbetu. Kõik on organiseeritud, reguleeritud, hinnad fikseeritud. Kõikidel põhimaanteedel on korralik asfalt ja eelmisest aastast ka kiiruskaamerad, mingit mõttetut tõmblemist üldjuhul ei esine. Ettevaatlik tuleks olla mototaksode kasutamisega. Need kipuvad muzungu hinda kruvima. Mis on veel pool häda. Neid on selgelt liiga palju. Häda kui pargivad(blokeerivad ligipääsu restorani, poodi, bussile, bussist välja jne), häda kui sõidavad(kihutavad, mürisevad, tossavad, ukerdavad kõnniteedel ja igal pool kus vähegi saab sõita ja seal ka kus ei saa) Mnjah, Kampala on muidugi kordades hullem, tuleb vahemärkusena lisada…..Öösel on nendega veel omaette probleem: nende laternad näitavad sageli valgust liiga üles, vastutulijale otse näkku, mitte aga teele. St ta ise ei näe kus ta sõidab ega ka mitte vastutulija. Ma üldjuhul ei kasuta nende teenuseid, aga korra Gisenij’s oli vaja öösel kiiresti hotelli jõuda. Pärast hinna ja tingimuste kokku leppimist, rehvide jm seisukorra välkhindamist, asusime teele. Mida ma ei osanud vaadata, oli ta tsikli laterna olukord. Selle valgusvihk rändas läbi vastassuuna vööndi teeäärsete majade teise korruse akendes, mitte aga meie ees tänaval. Sealjuures sõkkus mees usinasti tulesid vahetada iga vastutuleva auto puhul. Et äkki rekka- või bussijuht jääb pimestamata, istuvad liiga kõrgel?
Lolluse üle võib huumorimeele olemasolul muiata, aga mida teha juhmusega? Eriti, kui see on ühinenud ahnusega? Kigalis seda vast ei näe, aga maapiirkondades vahel juhtub, et kui buss peatub, siis väljuda sul sealt ei õnnestu. Sest niipea kui buss uksed avab, trügivad sisse uued reisijad. Mis nüüd trügivad—nad ründavad bussi nagu loomakari. Kukub mõni uksele pikali, langevad teised tagumiste survel tollele peale. Ja siis ronitakse üle selgade. Ronitakse kuhu? Pole kuhugi ronida, sest buss on ju täis. Ei saa väljujad välja ega sisenejad sisse. Miks siis rünnatakse? Et muidu jääd maha? Ei, seda mitte, riik on kõik korraldanud--igal pool peatustes on piletimüüjad, kellel on info palju bussis vabu kohti on ja pileteid müüakse ainult neile kohtadele. Seega, kes on pileti omanik, see ka peale (ja istuma) saab. Põhjus trügimiseks on hoopis teine—tahetakse paremat istekohta saada. Mõnekümneminutiliseks reisiks. Hämmastav, aga see on piisav põhjus et üksteist jalge alla trampida. Ka ise olen pidanud korra üle selgade bussist välja ronima. Üle naiste selgade veel sealjuures.
See, et bussiga ühes suunas sõites on üks hind ja vastupidi suund on teise hinnaga on mõnikord mitte muzungu hind vaid sama hind kõigile. Seletust ei tea, aga nii ongi, ärge väga kakelge kohe (nagu mina tegin). See mujal ümberkaudu riikides siis, mitte Ruandas. Neid ‘marsrutka’sid nimetatakse Ugandas ‘taxi’ ja see mis meie mõistes on takso, on neil ‘special’. Aga kõigist neist, kogu ühistranspordist, on parem hoiduda, linnadevahelises liikluses just. Sest liiklusõnnetused Ugandas on sagedased ja ohvriterohked. Politseitõkked on teedel selleks, et raha koguda mundrikandjatele. Korruptsioon. Kuna ma olen kogu Ida-Aafrika läbi rännanud rekkade peal, siis sadu kordi näinud kuidas asjad käivad. Auto dokumentide vahel peab olema veel midagi.
Turvalisus Ugandas on aasta aastalt aina kehvem. Peamiselt politsei omavoli. Igas väiksemas külakeses viidi mind püssimeeste vahel jaoskonda, küsitleti paar tundi mõttetult. Ära tüütas juba…..Kui viimaks välja sain, küsisid mu kohalikud sõbrad, et noh, palju maksid? Midagi ei maksnud. Mida nad ei uskunud, sest sellel maal ei olevat võimalik politsei jaoskonnast välja saada ilma maksmata, oli nende jutt. Kord, ühes linnas, võeti mind kinni keset rahvarohket tänavat, viidi püssimeeste vahel politsei peamajast kaugemale eraldiseisvasse tühja majja. Kaks mitte just väga sõbralikku armiliste nägudega erariides meest(kartsin, et nüüd järgneb peks) tuhnisid alustuseks läbi mu koti. Ma veidi aitasin ‘poolkogemata’ neil leida dokumenti mille sain, kui mind mõni nädal tagasi äsja Ugandasse saabununa paljaks rööviti. Nad lugesid selle läbi: Nii, sind rööviti?--Jah--Sul pole raha?--Ei ole—Ok, võid minna. Head reisi!
Moskiitod on Kigalis muidugi olemas. (1542 m.ü.m, leidsin mina) Ühes hotellis paksult, teises vaid mõni üksik. Aga malaariat väga ei esine, seega ei maksa paanitseda. Musanze on moskiitovaba. Ja jahedam ühtlasi. Kui Kigalis väga palavaks läheb (selle pidevalt vines taeva jutuga ma väga nõus olla ei taha), siis lihtne lahendus on Musanze. Paar tundi sõitu mägedes koos imeilusate vaadetega. Sealt edasi võib minna Gisenij’sse. Enne reisu tasub uurida kas on turvaline hetkel. Ruanda on üldjuhul turvaline igal pool ja igal ajal, aga DRC läheduses pole lisa ettevaatus kunagi üleliia.
Ujumine ükskõik millises Aafrika mageveekogus on äärmiselt kahtlane tegevus, rääkigu kohalikud mida tahes. Bilharzia oht. Mul korduvalt omal nahal kogetud.
Praegu on Kigalis miskine jalgpalli bossude sebimine—antagu mulle andeks mu asjatundmatus, olen spordis täielik võhik. Mustad limasoonid kihutavad siia ja sinna poole, teed tihti suletud. Bossudele näidatakse muude asjade kõrval ka Ruanda edulugu ilmselt. Absoluutselt ei vaidlusta seda edulugu, aga kiusliku inimesena mõtlen, et kas neile ka räägitakse, et kaks päeva polnud hotellis (ja terves piirkonnas) vett, täna oli pool päeva elekter puudu…..nett oli hommikul maas…. Ehk siis—Ruanda on igati külastamist väärt—aga see on siiski Aafrika. Või teistpidi öeldes: kes tahab Aafrikaga tutvust teha siis Ruanda on selleks väga sobiv koht. Sest see on ikkagi Aafrika oma vaesuse jm aafrikalike probleemidega, aga siin on turvaline, puhas, ja seda külastades, st siia oma raha jättes toetate õiget suunda.
Kommentaar sai veidi liiga pikk. Vihma sajab, otsisin ajaviidet :-)
Hea lugemine! Vihmasadu hea inspiratsioon, tean oma kogemusest! Ega Aafrika ekspertiisi ülemäära palju ju meil pole. Ja osadesse piirkondadesse on vist üldse väga vähe või pea üldse mitte jõutud (DRC või Brazzaville'i Kongo keskosa vihmametsad näiteks jne.)
Uganda osas on meil positiivne ja turvaline kogemus. Sõitsime äsja, jaanuaris-veebruaris mehega kahekesi rendiautoga riigile ringi peale, kolm ja pool nädalat. Ühtegi ebameeldivat vahejuhtumit ei olnud. Ühistransporti ei kasutanud. Politseitõkkeid on maanteedel tõesti väga palju ja kohalikud ütlesid, et nad alati leiavad midagi, mis autol viga on ja kipuvad krõbisevat küsima. Kui näevad, et roolis on valge, siis lastakse alati läbi, turiste ei kiusata. Pimedas me ei sõitnud, sest Aafrika autode tuled on sageli rohkem sümboolsed - valgust need eriti ei näita ja ainuke kord, kui õhtul pimedas restoranist autoga tulime, oli see päris kõhe kogemus, sest ega teed-tänavad valgustatud polnud, ööga samavärvilisi inimesi on tee äärtes palju ja ega neid ju enne ei näe, kui peaaegu otsa sõitmas oled. Ehmatab ära. Ja miskipärast meeldib neile külavaheteel pimedas hirmsasti kihutada. Või sattusime mingi halva õhtu ja koha peale. Hea, et küljepeeglid alles jäid. Muidu on liiklus tihe ja hull vaid pealinna lähistel, mujal on vähe autosid ja suuremad teed pigem korras. Mägiteed muidugi auklikud, aga kõik olid sõidetavad. Isegi need, kus muidu vaid üks (mootorratta) rada näha oli ja muu vaikselt rohu sisse kasvanud.
Ühesõnaga meil turvalisuse probleeme ei olnud. Nägime ära nii gorillad, shimpansid, ninasarvikud, elevandid ja kaktusepuude otsas lesivad lõvid, ehedad savionnidega külad ja palju muud põnevat. Rahvusparkidest soovitaksin esmajärjekorras Murchinson fallsi (võimsad joad Niilusel, savannisafarid) ja Rwenzorit (mäed, põnevad taimekoolsused, endeemsed liigid). Ujumas käisime vaid Bunyonyi järves, tõesti imeilus. Seal oli vesi piisavalt jahe ja haigusi ilmselt ei levi. Soojemates järvedes ei soovitata jah ujuda, mitmesuguseid nakkusi võib sealt saada. Ei katsetanud.
Eks turistid on neile muidugi üks olulisi rahateenimise võimalusi ja raha küsitakse iga asja eest ja mitte vähe. Pärast covidi pandeemiat on hinnad tõusnud ka. Aga kui ei taha asja/teenust osta, siis lihtsalt ei osta ja ega keegi midagi peale pressi.
Küll soovitaksin alustada Aafrikaga tutvumist pigem näiteks Keeniast, kus on rohkem võimalusi (turistikam) ja lisaks Ugandast loomarikkamale savannile on ka meri. Samas Ugandas on mäed ja gorillad ja metsaliigid, mida Keenias pole. Natuke metsikum, heas mõttes.
@paroolrool, aitäh kohapealsete kommentaaride eest. Paaripäevase kiirvisiit annab mingi esmamulje, ent kindlasti ei anna see veel tervikpilti, seetõttu hea, kui teine vaade kõrval on. Paar kommentaari:
+ sellist kiiruskaamerate tihedust pole ma üheski teises riigis näinud, põhimaanteedel umbes sama sagedased kui kilomeetripostid. Vaatasin samal ajal toimunud Tour de Rwanda velotuuri avaetapi ülekannet, kaamerad muudkui välgutasid, kui peloton 50 km/h mööda vuhises :D
+ mototaksode osas vaatasin Yegost hinna ning kui sõit oli tehtud, siis selle ka maksin, isegi kui äppi ei kasutanud, keegi otseselt ei protestinud
+ mul see eri hinna lugu juhtuski Kampalast Entebbesse sõites. Mikrobuss oli umbes poolel teel, siis aga jäi seisma, kõik käsutati maha ja muzungult võeti 2x taks, olgugi et Entebbe veel kaugel. Iseenesest polnud ju suur summa, aga põhimõtte pärast ei olnud ka nende pakutud jätkubussiga nõus, selle asemel sai hoopis kahekesi mototaksole mahtutud
+ politsei osas oli ca 100 km enne Kampalat juhus, kus mingi vähe siledam masin madallennul asulas minust mööda, täpselt fööniga kiirust mõõtnud politsei sülle kimas. Oi seda rõõmsat ilmet, millega politseionu auto juurde lippas! Edasist ma ei näinud, aga 10 km hiljem pani seesama auto uuesti rõõmsa lauluga mööda, seega võib arvata et ilmselt said tänu kiirele meeleheale hundid söönuks ning lambadki jäid terveks
+ malaaria osas Ruanda jah 100% riskivaba pole, aga see sõltub piirkonnast - riskantsem on lõunaosa, ent kesk- ja põhjaosa pigem muretu: https://d1u4sg1s9ptc4z.cloudfront.net/uploads/2023/01/Rwanda-Malaria-Profile-1.pdf
+ see suur sebimine Kigalis oli seotud ülemaailmse jalkaföderatsiooni FIFA aastakonverentsiga. Mis aga Ruanda olustikku puutub, siis hotellis sattus kätte selle omaniku Josh Ruxini raamat A Thousand Hills to Heaven. Autor tuli Ruandasse 2000ndate alguses ühe arenguprojekti raames, siis aga pani seal koos abikaasaga nullist püsti tipphotelli koos restoraniga (näiteks eelmisel aastal ööbis kuningas Charles III just seal ja mitte mõnes Radissonis/Marriottis vms) ning veab nüüd Ida-Aafrika suurimat apteegiketti GoodLife. Lisaks veel pereisana kolme oma ja kolme kasulapse kasvatamine.
Lugesin läbi ja julgen igati soovitada - paatoseta, asjatundlik, aus, Ruanda võlu ja valu edasiandev vaade. Tavaliselt kipub ju ikka nii olema, et Mustast Aafrikast kirjutatakse kas hirmu (või mida muud ütleb Eesti raamatupealkiri "Kes kardab Aafrikat?") või süütunde (Aafrika ju vajab abi) baasilt, seevastu Ruxin räägib oma kogemuse pinnalt sellest, miks on riik keelanud Ruandas tasuta välisabi jagamise (sest see tekitab kadedust, kadedus vaenu ja vaen on neid juba vennatapuni viinud), miks teeb riideabi rohkem kahju kui kasu või mida tähendab kohalik vanasõna 'valge mees tantsib alati hästi' (tähendab et valge mehe tegusid ja otsuseid ei kritiseerita, mis aga on pigem probleemiks, sest nii ei saagi ju mingit ausat tagasisidet). Kel sinnakanti plaan minna, kindlasti lugege, Amazonist e-raamatuna allalaaditav.
Tagantjärele ütleks, et metsik oli Myanmar kui riigis järjekordne genotsiid oli. Alles aastaid hiljem etvst dokki nähes saime aru, et olime sellele väga lähedal.
Ma pole mandri-Aafrikas kunagi reisinud ja seetõttu täpsustaksin veidi raha teemat seoses eelneva postitusega. Tahtsin küsida, et kas tõesti pole vahet, kas kaasa võtta kaasa dollareid või eurosid? Loen eelnevast, et pigem tasub lihtsalt pangaautomaatidest raha välja võtta. See tänapäeval kõige hõlpsam. Kas neid Kigalis ikka jagub?
Ka püüan aru saada, kas ja kui palju saab kaardiga maksta või käib seal ikka reeglina kõik endistviisi sularahas? Ma lähen koguni kahte riiki - Keenia ja Rwanda. Seetõttu vaja ettekujutust saada, et reis oleks pisutki paremini ettevalmistatud.
@Vor, sularaha osas pole tõesti vahet, eurosid sai kõigis valuutapunktides vahetada. ATMe on piisavalt, võib leida näiteks kui nt Google Mapsis otsida 'ATM'. Kui kasutada nt Revoluti või Wise kaarti, siis võib väljavõtt isegi tasuta olla, mõned ATMid võivad siiski enne tehingut tasu küsida. Üldiselt tasub sellisel juhul mõne teise automaadiga proovida ning lõpuks valida väikseima tasuga pank. Näiteks selle lehe andmetel peaks Revoluti kaardiga Keenias olema tasuta Diamond Trust Bank, Equity Bank ning Watamu ATMid.
Keenia puhul saab Wises avada ka KES virtuaalkonto ja vahetada seal eurod KESideks, siis automaadist võttes on kurss täpselt teada. Hetkel seal 100 EUR = 151.4 KES, samas kui ametlik kurss on 152.4 KES (https://www.xe.com/currencyconverter/convert/?Amount=1&From=EUR&To=KES).
Vaatasin väljavõttelt et Ruanda frankide kurss oli kohapeal 25. veebruaril kaardiga makstes 1 EUR = 1138 RWF. Ametlik kurss oli sel päeval 1155 RWF (https://www.xe.com/currencyconverter/convert/?Amount=1&From=EUR&To=RWF), seega vahe ca 1,5%, mis on igati norm. Hetkel ametlik kurss 1242, seega kaardiga makstes peaks see sama protsendi puhul olema ca 1223.
Kaardiga saab maksta supermarketites, samuti läänelikemates kohvikutes-hotellides. Kõige levinumad on seal aga mobiilimaksed - kannad oma kohalikule numbrile soovitud summa ja siis maksad telefonis vastavat koodi sisestades. Neid võetakse tõesti igas müügikohas vastu.
Kirjutasin hiljuti kaks artiklit Rwanda ja Uganda külastamisest -
Ehk kellegile abiks või annab mõtteid sinna reisides. :)
Igaksjuhuks lisan siia "mugavusturistile" ka ühe toreda kohaliku giidi andmed Ugandas - väga sõbralik, aus, vastutulelik, abivalmis, pikaajalise kogemusega e. oskab soovitada vastavalt vajadusele, perfektse e. "hästi arusaadava " :) inglise keelega, eestlasi on päris palju tema abi kasutanud .... Martin from Expatrips Whatsapp +256784738216 (Instas: Expatrips ) Saime tema kontakti eestastelt, kes omakorda eestlastelt , kes omakorda... meie seltskond igatahes jäi väga rahule - tihe programm ja kõiki soove võttis arvesse jooksvalt. Täpsustuseks, et ei ole mingid grupireisijad ja väga harva kui kasutame giide - seekordne otsus ( algselt peale surutud teiste poolt ) aga tasus ära. 9 tihedat päeva ja ring oli suur - väga väga rahul.