Tervistus head reisihuvilised.
Otsin Postimehe paberlehe/veebilehe reisikülgedele lugu seiklustest koroonakriisi ja -karantiini tingimustes.
Otsustasid Eestisse mitte naasta ja seljakotiga edasi reisida?
Või tuli hoopis Eestisse naasmisest trükimusta väärvi seiklusjutt?
Jäid ootamatult hoopis mõnda transiitriiki lõksu ja otsustasid olukorrast viimast võtta? :)
Üldjuhul avaldame lugusid seiklustest üle maailma aga sel korral sooviks pühenduda just koroonakriisis hakkamasaamisele ja seiklusvaimu püsimisele. Seda kõike ohutul ja teisi inimesi mitte riski paneval viisil, loomulikult.
Kui sul on juba mõni selline lugu koos piltidega olemas siis kirjuta mulle.
https://adventuroussunshine.blogspot.com/2020/04/let-our-adventure-begin-day-1.html?m=1
Tere. Kirjutan hetkel blogi oma reisist Lääne Paapuasse. Hetkel olen postitanud kõigest 2 sissekannet aga üritan lisada kord nädalas edaspidi. Läksime 8as märts (reis võttis aega 3 päeva) ja etteruttavalt võin öelda, et peale 5 päeva matka Baliem Valleys kui lõpuks levisse saime oli maalimas juba tekkinud kaos. Meil soovitati tagasi pöörduda nii kiiresti kui võimalik aga otsustasime siiski mitte reisi katkestada ja jätkata oma puhkust imelises Raja Ampatis. 24 märts kui pidime tagasi tulema Eestisse siis viimasel hetkel lennujaamas otsustasin siiski mitte tulla ja ostsin pileti Balile hoopis. Reisikaaslane pöördus koju ja minu elu siiani jätkub Balil...
Blogi on inglise keeles kuna mul on paljud sõbrad/tuttavad välismaalased.
Kõike head!
Maarja
Väga äge, isegi mõned aastad tagasi sama retk Baliemis tehtud ja Raja Ambatis nädalake oldud. Hetkel ise olen Filipiinidel, kui asi hapuks läks enam minema ei saanud. Sekeldusi on oma jagu olnud, aga hetke tulemus on see, et isegi parima tahtmise juures enne maid tulema ei saaks.
No paraku ei saa ju ka mitte mais, ega juunis, ega juulis, ega augustiski...
Nii kaua sellega ei lähe siiski. Ei maksa unustada, et koroonakriis on ennekõike meedia tekitatud ja võimendatud kriis. Kui rahvas enam ei viitsi iga päev nakatunuid kokku lugeda 99% uudistes, tulevad uued teemad peale ja koroona kaob vaikselt kalevi alla.
Ülemaailmset koroonakriisi ei lõpeta mitte vaktsiinid, karantiinid, karjaimmuunsus ega nakatunute või surnute arvu kahanemine - kriis saab läbi niipea, kui kasutaja elisterr ütleb (pea)toimetajale, et kavatseb järjekordsed reisiküljed täita koroonalugudega ja kuuleb vastuseks: "Issand, me oleme seda juba viis korda teinud, kõik maailma lehed on seda teinud, neist samadest Taisse/Paapuasse jäänud eestlastest on rääkinud Ringvaade, Pealtnägija, Õhtu, Delfi, Õhtuleht, Päevaleht - kõigil on kõrini, palun mõtle midagi muud välja".
Ja normaalsus taastubki :) Nii nagu on uudistetsüklist välja kukkunud kõik Süüriad, pagulased, Talibanid, Rosimannused - mitte et olukord oleks karvavõrdki muutunud, lihtsalt meedial oli uusi teemasid vaja ja need leitigi.
Paraku see ei taasta lende, ennekõike nõudlust.
Kas mitte praegu ei ole veel mingeid Qatar Airwaysi variante tagasi tulla või on Filipiinid ise kinni väljalendudeks?
Kaks erinevat asja on koroonakriis ja teine koroona epideemia. Kriisi saab lõpetada, epideemiat niisama lihtsalt mitte. Alati võib ju kriisimeetmed lõpetada ja epideemiat ignoreerida nagu nii mõnigi "eeskuju" annab. Tõenäoliselt ignoreeritakse ainult seni , kuni oma lähedased teatud põhjustel "minema" hakkavad. Ehk siis kui ollakse nõus selle "puhastustulega" , siis selline või vastupidine seisukoht ongi igaühe õigus.
Mul isiklikult pole mingit tahtmist mingite troppide tõttu 2-poolset kopsupõletikku saada (ja lehti peale hakata kraapima) - ega soovi seda kellelegi.
Qatariga saab pea igast Aasia nurgast Doha kaudu Helsingisse lennata, linnilennud neil suures osas toimivad. Piletihind on muidugi teine küsimus.
Inimestele, kes väidavad, kuidas nad jäid kuskile kaugele "kinni" ja nüüd tahaks nii väga koju, apelleeriks vastuväitega, et enne, kui piirid kinni pandi ja palju lennuühendusi katkestati, oli imimestele jäetud päris pikk reageerimisaeg, et koju tulla. Seega oli aega sellega arvestamiseks ning oli võimalus jätta reisile minemata või katkestada reis poole pealt.
Läks nüüd küll teemast mööda, häid reisilugusid tahaks ikka lugeda :)
Mul lapsed otsustasid Uus Meremaale jääda.Kuna töökoht on olemas,siis esialgu vajadust tagasitulla pole.Ringireisimine on hetkel välistatud,kuna karantiin on sarnane Eestiga.Korra olid 2 päeva kodus,kuni ühe haige soomlase testi tulemus selgus(õnneks negatiivne).Elatakse ühise köögiga majas koos argentiinlaste,ameeriklastega.Ainult tööle ja koju.Nädalas korra poodi.Mõned tuttavad noored eestlased tulid siiski tagasi läbi Kanada,Saksa???Noored kes Austraalias otsustasid see suvi Eestisse mitte tulla,kui töökoht olemas.
Filipiinidest nii palju, et Qatar lendab minu meelest lausa igapäevaselt Doha - Manila vahet. Probleemiks on see, et ei saa Manilasse. Kogu transport pandi selles provintsis seisma 16.märts, tähtajaga 14.aprill, mida nüüd siis pikendati 30. aprillini. See on provintsiti ka erinev, aga valdaval on nii. Siin keerati vinti peaale, et näiteks nädalavahetuseti on üldse liikumise piirang (majast lahkuda ei tohi) ja et ei oleks mitte mingil juhul huvi koguneda, keelati ka alkoholi müük. Siin on ka üksikud Covid-19 juhtumid, kuna reageeriti väga kiirelt ja tõhusalt, ma ei usu hästi et näiteks lennud suunal Manilast siia nii kiiresti taastatkse, kuna just Metro Manilas on palju juhtumeid. Siin ei saa näiteks linnast maakonda ja vastupidi v.a. eriloaga. Käisin uurimas ka kohalikus omavalitsuses võimaluste kohta Manilasse siiski pääseda, paluti põõrduda Väm-i, mida olin juba eelnevalt loomulikult teinud. Minu jaoks teades olukorda kõlasid Urmas Reinsalu kojukutsed kummaliselt, kuidas ma tulen kui ei saa. Piltlikult õeldes, kui ma leviaugus olevatelt saartelt saabusin, teatati, et nüüd istud oma kodus 14 päeva ning see oli nüüd just viimane lend ja järgmisega, mis planeeritud enam edasi ei saa, me sulgeme lennujaama kuuks. Olen arvestanud, et kui enne juunit tagasi ei saa pole ka midagi hullu. Kaugteel saab ka edukalt tööd teha, nii ehk na ma usun enamik eestlasi enne juunit kontoritesse ei naase. Mul on isiklik seos selle riigiga ja seega ma tunnen siin nagu kodus ja ei midagi hullu.