Plaanis selle aasta lõpus minna reisile Venetsueelasse. Sooviks teada mis dokumendid ja kindlustused teha tuleks. Samuti mis on veel kindlat mida teadma peaks. Samuti kuidas on seal lood rahaga. Kas oleks kindlam ainultEurosid kaasa võtta.
Võiksid teada ja ilmselt juba tead, et Venetsueela on üks Ladina-Ameerika ohtlikumaid riike, ja hiljutised majandusprobeemid on kuritegevust veelgi tõstnud.
Edasi küsimus, kuhu minek? Eesmärk? Loodus? Caracas? See viimane unusta kohe ära.
Keeleoskus? Reisid üksinda, kellegagi koos? Kui hispaania keel enamvähem suus, siis võid reisi kaaluda, muidu jällegi ei soovita.
Rahavahetus toimub mustal turul, minu arusaamise kohaselt on dollar ikkagi rohkem tahetud ühik, või siis pigem hinnastatakse euro ja dollar võrdselt, mis hetkel annab dollarile 5-7% eelise. Kursid on heitlikud, viimasel ajal on bolivar vist veidi revalveerunud või on langusspiraal veidi aeglustunud. Ka on suurima 100-bolivarise (paar eurosenti) asemel tulnud käibele 500 kuni 20,000-bolivarised, kuid neid on juba ka arvukalt võltsitud.
Järjekordne näide läbikukkunud Ladina-Ameerika ühiskonnast, kuid pole paraku koht, kuhu turvaliselt shokiturismi harrastama sõita. Looduskaunite kohtadega on muidugi teine asi, aga nende saavutamiseks tuleb palju eeltööd teha. Ka ei ole need paar kohta eriti soodsate killast.
Riik ise on viisavaba. Kindlustus? Tervisekindlustus? Seal ei ole arvestatava tasemega meditsiiniteenuseid, pigem hoolitseda, et kindlustus kataks vajadusel evakuatsiooni mõnda naaberriiki või USAsse.
Rahavahetusel tasub teada, et 100-bolivarised on tunnistatud kehtetuks.
Lisaks tasuks kaasa võtta esmatarbekaupu ja toiduaineid, saada neid seal mõistlikul moel eriti ei ole.
Napi hispaania keele ja hea inglise keele ja väga hea kehakeele oskusega sain mina Venetsueelas hakkama. On kohti mida tasub vältida. Ntx Caracas, maantee lennujaama ja Caracase vahel, Kolumbia piiriäärne ala jne. Neid piirkondi on veel mitmeid kuhu minna ei tasu. Toidupoodides oli saada pmst ainult sibulat ja karastusjooke. Kui kohalikega jutu peale saad juhatatakse sind meeleldi n.ö omadele mõeldud söögikohtadesse kuhu turistina sisse astuda ei oskaks/julgeks. Rahavahetus USD-bolivar käib mustal turul ja sealsed rahavahetajad on väga koloriitsed kujud. Meil õnnestusid kõik rahavahetused, aga võib minna ka teisiti. Kui plaanid liigelda ööbussidega, siis arvesta, et öösel keeratakse bussides temperatuur vaat, et miinusesse. Ilma jopeta külmud bussis lihtsalt kringliks. Sõiduplaanist kinni pidamine on nõrkadele, tellitud taksod kohale ei ilmu ja nii jäime me ühest siselennust maha. Raha hoia võimalikult märkamatu vöökotiga oma riiete all. Simon Bolivari rahvusvahelises lennujaamas saad enam-vähem inglise keelega hakkama. Siselende teenindavates lennujaamades räägid kas käte-jalgadega või hispaania keeles. Kindlustus oli meilt max kattega IHI Bupast.
Venetsueelas lähevad asjad aina hullemaks, päris korralikud rahutused juba: http://edition.cnn.com/2017/04/22/americas/venezuela-military-deserters/index.html
Selle aasta veebruaris olin Kolumbias ja plaanisin ka Venetsueelat külastada. Aga mu mõte laideti maha, nii siin foorumis kui ka Kolumbias hotellis.
Plaanisin bussiga sõita Cartagenast Maracaibosse, daytripina. Bussisõit pidi 6 tundi võtma, vähemalt varemalt.
Aga nüüd pidi bussisõit võtma pigem 12 tundi, igasuguste sõjavõeliste teetõkete tõttu. Lisaks soovitatakse Kolumbia-Venetsueela piiriala vältida...
Venetsueelas asi areneb edasi, ma arvan et varsti läheb kodusõjaks: