Ajendatud allolevast Tom Yum teemast ja eelseisvast jõuluperioodist, siis kus ja millised on olnud kellegil parim(ad) supikogemus(ed)?
Kuna ma ise olen viimased aastad reisinud peaasjalikult Vahemere kandis (täpsemini enamasti idaosas), siis pikapeale on just head supid need, millest olen hakanud enim puudust tundma. Kalmaarid ja kaheksajalad on küll head, erinevad salatid samuti, grill-liha pole ju ka vahel paha, kuid pikapeale olen tundnud et tahaks tegelikult ka head suppi! Sellega pole, aga vähemalt selles piirkonnas, ülemäära head lood. Positiivsemate kogemustena meenuvad lõppenud aastast üksnes Thetis, Albaanias (kui seda saab üldse Vahemere piirkonnaks lugeda, loodus ja õhkkond oli pigem rohkem Kesk-Euroopalik) külalistemajas saadud hea kohapeal tehtud supp. Meeldivalt rammus ja vägagi taastav pärast pikemat päevamatka Valbonast Thetisse! Ja Kairos saadud orzo, mis oli samuti üllatavalt hea. Kuid sellega meeldejäävamad, tegelikult üldse, kogemused ka piirduvad.
Kui kodused toidud muidugi välja jätta!
Jõulusöökidega seoses aga tegi üks slovakist tuttav just eile üsnagi imestunud näo kui kuulis, et supp polegi meie jõululaua (erinevalt neist!) kohustuslik osa. Nii, et jäingi mõtlema, et iga-aastasest ülesöömisest hoidumiseks polekski ju supp üldse mitte paha mõte. Kui vaid sellega piirduda. Teha võib küll ka ise, kuid sarnaselt Ida-Vahemeremaadega ei meenunud kohe ausalt öeldes isegi kohta ka Eestis kus saab head suppi!
Nii, et jäingi mõtlema, et kus üldse saab head suppi, nii mujal maailmas kui ka Eestis? Kui mitte just ise teha!
Eks Ukrainas ja osades Kesk-Euroopa,, ilmselt ka Tais ning Kagu-Aasias, piirkondades ilmselt ikka kuskil saab, kuid mujal võimalused väheke kesisemad. Isegi viimasest reisist Poola mäletan, et ega supid menüüdes nii väga levinud polnudki kui võiks eeldada.
Eks neid ole mitmeid.
Zurek on mulle alati väga meeldinud, välja ei näe ju ilus, aga maitse on super.
Alati kui ma olen Bishkekis tellin ühest restoranist nimega Zolotaya Bukhara gruusia seljankat. Absurdne - olla Kõrgõstanis, tellida gruusi suppi usbeki restoranist - aga on hea.
Elades enne sõde Kiievis oli koht, mis pakkus viimase peal hartsod - https://chichiko.choiceqr.com/online-menu/section:menu/soup. Viimae peal!
No kuulge, kuidas saaks eesti herne, oa ja hapukapsasupi vastu keegi? Ei kujuta ettegi, et seda suppi saaks mingi toidukoht ära rikkuda. Muidugi on see kodus tehtult parim, eriti lõkkel.
Minu vaieldamatult parimad maitseelamused kuuluvad Aasiale.
Tais ikka Tom Yum ja Vietnamis Pho. Neid suppe söön Aasias reisides ka tänaval, siiani elus. Minu maitsemeelt pole võrreldes Tai ja Vietnami suppidega, Filipiinod muutnud. V.A kala mida valmistavad asiaadid hästi.
Zurek Poolas on üks lemmiksuppe. Huvitav kas Eestis ka seda kuskil süüa saab?
Tom Yum ja Tom Kha Tais
Po supp Vietnamis
Ramen Tokumarus maitseb kõige paremini kohtadest kus Eestis seda söömas olen käinud. Kunagi tahaks Jaapanisse minna ja seda päris õiget ramenit ka süüa.
Miso searibi suppi käisime päris tihti söömas KimiJimis T1 keskuses kui see veel seal asus. Kahjuks see koht pandi kinni.
Sellist asja nagu frikadellisupp pakutakse (heas) restoranis harva. Minu parim supikogemus pärineb u 10 aasta tagant Minskist, kus ühs kenas kesklinna restoranis, mille nime ma enam ei mäleta, pakuti elu parimat frikadellisuppi. Sellest ajast peale katsun ikka silma lahti hoida, kas saab restoranis frikadellisuppi tellida, aga no ei saa :D
Telavi kesklinnas ühes kohvikus sai mitu korda head hašid söödud. Maitsestada tuleb ise soola ja küüslauguga. See olevat pohmellisupp ja enne võetakse ka pits tšatšat sisse. Teine supp mis väga maitses oli tšihirtma Tbilisi lennujaama lähedal asuva Lilo hotelli lähedal Kokhta nimeline söögikoht. Tšihirtmat saab ka Riias Alaverdi lokaalis
Tai supid ja pho muidugi nagunii, aga mina supisõbrana sain keskmisest suurema üllatuse Kesk-Aasias.
Esimene üllatus oli shurpa (shorpa jne). Iseenesest ei midagi erilist - puljong, liha, kartul, porgand, paprika, sibul, aga kuramuse maitsev.
Teiseks mastava. Ühes Samarkandi veidi paremas restoranis oli selles kõik paigas. Mastavat kutsutakse ka vedelaks ploviks, sest komponendid on suht samad, aga see maitsete harmoonia oli vapustav.
Kolmandaks lagman. See nuudlisupp köögiviljade ja lihadega enam nii ei üllatanud, aga hea sellegipoolest.
Kõik need supid on Kesk-Aasia stanides kõikjal saadaval, polegi kunagi varem reisides nii palju suppi söönud (kui igahommikune kohustuslik pho Vietnamis välja jätta).
Ah jah, Kambodžas Siem Reapis kesklinnast veidi eemal on üks kohalik söögikoht, kus menüüs ongi täpselt üks toit - nuudlisupp. Lihtsalt väga hea supp, herbsid suurte kaussidega kõrval. Ise komponeerid. Maksis 1 dollar ja üldiselt peale kella 1 päeval polnud mõtet minna.
Kõige parem supp oli üllataval kombel Roheneeme Boa-Vista saarel, Riu Palace hotelli teemarestoranis. Tegu oli tuunikalasupiga, lihtsalt juhuslikult mõtlesin proovida ja mitte kunagi, mitte kusagil, pole ligilähedastki saanud.
Hiljem Napsu foorumist lugesin, keegi soomlane samuti kiitis sama suppi ülivõrdes :).
Donde Augusto restorani kuulus angerjasupp Santiago de Chile keskturul tundus omal ajal megahea. Aga ausalt öeldes ega enam täpselt selle Lonely Planeti poolt soovitatud supi maitset ei mäletagi. Tegemist oli legendaarse 2002. a. Lufthansa kampaaniaga, kui hulk eestlasi lisaks muudele kaugetele paikadele ka Tšiilit avastamas käis (see oli vist kõige kaugeim paik selle 4444 Eesti krooni eest).