Kahtlustan, et see on tihti “ loto “ ja sõltub lennujaama hetke vabadest väravatest  ja muidugi ka kasutatavast lennukitüübist.  AB lendab hetkel vaid 1 tüübiga, aga kui peaks jälle ATR propelleri jälle kasutusse võtma, siis seda ei saa analoogselt Finnairi /Norra ATR-ga igal pool väravasse kinnitada. Vähemalt piletitelt või bronnist ei peaks välja lugema… Aga äkki keegi oskab rohkem kommenteerida.

Ma ei tea, millest see sõltub, aga olen marssinud lennukisse ka läbi tuisu, kuigi kõik väravad paistsid vabad olema. Ka seesama tunnel, mida mööda me lennukini läksime ja siis selle lõpus ikkagi trepist alla läbi õue pidime minema. Kas siis ei tööta see "lõõts" seal, ei klapi see kokku lennuki tüübiga või mis iganes. Seda on juhtunud nii Tallinnas kui Riias ja sama lennukiga mõnel teisel päeval on see ometi saanud endale "lõõtsakoha". Imelik, mina loen selle igatahes seletamatute nähtuste kilda. Seal pole ju midagi kinnitada, kõrgus on reguleeritav, "korts" liigutatakse vastu lennuki keret ja ongi kõik.

Ei ole sellist koodi vms. Kõigil lendudel võib juhtuda nii ja naa. Erandiks siis teatud odavlennufirmad, mis ei taha maksta toru kasutamise eest ja pead alati jalgsi või bussiga lennukisse minema.

Talvel sooja sihtkohta minnes on lastele alati mõtet mingi soojem varustus kaasa võtta. Lõpuks võib ka naastes olla lumetorm ja maandute Helsingi lennujaamas, ootate platsi servas bussi ja lõpuks ka trepil tuule käes bussi uste avanemist jne. Kopsupõletik vms olemas nagu niuhti. Paks talvejope koos talvesaabastega on vast liig, aga veidi suurema lapsega saab piisavalt mõistliku kihilise riietuse leiutada, mille vedamisega mööda toru lennukisse ja seal maha saab mõistlik laps ilma vingumiseta hakkama.

Pakun samuti, et lahendus oleks mingite vahepealsete riiete kasutamine. Tuleb ette , et ka mõnes lennukis või lennujaamas sees on nii külm, et vaja kampsun või jope selga panna.

Pakun, et täispikk soe meriinopesu on hea kaalu, sooja ning mahu suhtega. Ruumi eriti ei võta, aga annab ikka oluliselt rohkem sooja võrreldes tavalise särgiga.

Jah, igaks juhuks natuke soojem riie kaasas võib vahel aidata. Siinsamas Vantaa lennujaamal lendu oodates kohe meenub, et alles kevadel läks omajagu aega kuniks Vantaa lennujaama ja Finnairi töötajatelt sain kiirematele lennujaama pinkidel ööbijatele välja kaubeldud pleedid (koroona tõttu ei lastud tühistatud lennu puhul Soome riiki sisse st. lennujaama hotelli). Ja soojalt maalt tulles võime ju kõik unustada võimaluse, et peame napilt enne kojusaamist veel pinkidel väheses riides ööbima.