Sülearvuti laadmise mittetoimimine ei ole alati vigane pesa. Näitena, 4 pesaga "100"W laadija. Kui sinna ühendan kaks sülearvutit ja telefoni, katkeb sülearvuti laadimine, võimsusest jääb puudu.
Üks sülearvuti hakkab pendeldama, laeb, ei lae. Teine sülearvuti annab märku sellega, et lihtsalt ei lae. Kaabel on oluline ja ei tohi unustada, USB kaablid vananevad ja ühel hetkel need ei toimi enam korralikult.

Normaalsetel GaN.laadijatel on alati näidatud kui palju eraldi pesade võimsus on ja kuidas seda jagatakse kui kõik pesad kasutusel on. Samuti on oluline, et oleks korraliku tootja kaabel ja ka selle läbilaskevõimsus. Isiklikult olen paar aastat kasutanud mingit 100W Satechi laadijat, 2 läpakat ja telefoni korraga laadida.pole kunagi probleem olnud.

https://www.amazon.com/Satechi-100W-USB-C-Compact-Charger/dp/B08JHGKFD2?ref_=ast_sto_dp

Sellel konkreetsel isendil on:

• CHARGE SIMULTANEOUSLY - with an additional USB-A port, the 100W USB-C PD Compact Charger powers up to three devices simultaneously and intelligently adjusts its power output according to connected devices: 100W, 60W/30W, or 60W/30W/12W

Oh see issanda loomaaed on ikka kirju:) Selle asemel, et vastata varem konkreetselt esitatud küsimusele, on ju sobiv endale tõestada kui hea on A321 ja kui paha 319... Raul ju rääkis tervest lennukiperekonnast ja vähemasti lufti/swissiga lennates ilmselgelt pole temal üldse vahet kas 321, 320 v 319, niikuinii istub 1A kohal:)

Turistiklassi kasutajana võin öelda, et Lufti puhul olen nende kõikide perekonna (319, 320, 321) lennukitega lennanud korduvalt ja ei ole absoluutselt vahet peale selle, nagu juba ka mainisin, et söögi/joogikäru jõuab lühema lennuki puhul kiiremini kohale ja sõltuvalt istekohast võib WC olla lähemal:)

Minul ei oma ka tähtsust mis lennukiga lennata. Peaasi, et hind oleks sobiv :) . Olen lennanud nii Vietjet/Airasia/Tiger/Cebu jne. kõik lendasid sinna kuhu oli plaanis nähtud. Mõni küll teinekord väikse hilinemisega, aga minule muudab see ainult reisimise põnevamks. Olen teinud ka tühistamiste korral plaane ringi ja lennanud läbi maade kus varem pole käinud, aga kui hind on vastuvõetav siis miks mitte.

Tänud henry086 põhjaliku ülevaate eest , valisin selle põhjal 777 ja 787 KLM, alguses valisin 5-star lennufirmad , sinna singapuriga ja tagasi nippon, aga otsustasin siiski , et +300€ ei ole seda väärt.

Parda mugavus/teenindus/söök/meelelahutus arvestades jätsin kohe valikust välja Finnair, SAS, AF. LH-ga olen 6* lennanud, sellest korra oli streik ja teine kord elektroonika rike. Turkish ja Qatar on siiani alati head olnud. Viimane positiivne kogemus oli Vistara .

Lendasin täna Siem Reapist Da Nangi Cambodia Angkor Airiga ja lennukiks oli ATR72. Mõtlesin selle teemaarenduse peale siin.

Polnud mingit teenindust, tops vett anti..

Mul pole aimugi, mis lennuk see on ja ilmselt oli lennumasin sama vana kui mina. Veel vähem tuli mulle pähe seda enne uurida, sest see oli otse ja kiireim võimalus saada sealt, kus olin, sinna kuhu vaja...

Et minu jaoks oli, on ja jääb lennuk transpordivahendiks.

Siin on korduvalt läbi kumanud küsimus (sageli irooniliselt), et kas keegi tõesti valib lennufirmat või lennukimudelit, enne kui lendu kuhugi alustab.

Jah, lennufoobikud just nii teevadki. Minagi kuulun nende hulka - lennufoobik, kes siiski lendab, kuid ainult valitud lennukitega ja lennufirmadega.

Näiteks, välistan ma lendamiseks ühe teatud lennukimudeli, kuna selle mudeli lennukid suutsid ühe aasta jooksul kaks korda alla kukkuda, olles samas uhiuued..

Teiseks, kuna suuremad lennukid on ekslusiivsemad ja kallimad (näiteks A380 või A350), pannakse sinna üldjuhul meeskonnaks kõige kogenumad kaptenid ja piloodid (à la edutamine).

Suurematel lennukitel on ka suurem lennukõrgus (vähem turbulentsi) ning suuremad lennukid lendavad kiiremini (lüheneb lennuaeg).

Ehk kõik need plussid, mis teevad lennufoobikule lendamise vähemasti talutavaks, tulenevad lennukimudelitest- ja firmadest.

Mitte, et halvustada kellegi lennufoobiat, aga päris nii ei ole: Kommertslendude (reaktiivlennukid siis) lennukõrgus peaks olema vahemikus 33000 - 42000 jalga (ca 10-11km), aga see ei sõltu absoluutselt lennuki suurusest ja tüübist vaid lennukoridoridest ja sellest millise kõrguse lennujuht ette annab.

Reaktiivlennukite (reisilennukid) kiirus on kõigil ca 0,8 mach (+/- siia sinna) ja reaalne kiirus sõltub tuulest ja muudest asjaoludest. Salongis olles sellest kiiruse vahest vaevalt aru saab.

Lennutunde pilootidel arvestatakse nii kokku lennatud tunde, aga olulisem peaks olema lennutunnid konkreetse lennukimargiga. A350 on kasutuses olnud ainult 9aastat, ehk siis selle lennukitüübiga lennatud tundide arv ei saa olla isegi võrreldav näiteks mõne kogenud piloodi A320-ga lennutundidega.

@ovrat

Sellele on siiski erandeid, mida unustasid mainida. Finnairi A321-231 (Sharklets), millega ma Tallinnast Helsingisse lendasin, kohe kindlasti selle minimaalse 33000ft peale ei tõusnud.

Loogiline, et lühikesel lennul jääb lennukõrgus alla 33000ft.

TLL-HEL jõuab 9000 peale tõusta, TLL-RIX lagi on 23000 jalga ja Stockholmi lennates saab 15 minutit 33000 peal olla.

Ka see ei vasta tõele, et kõige kogenenum lennupersonal vaid laiakerelise lennuki peale pannakse.

See ei oma absoluutselt tähtsust mis lennukitüüp on. Lennupersonal liigub vastavalt võimalusele, soovidele ja vajadusele. Ohutus on igalpool prio nr 1 + meeskond koolitatakse vastavalt lennuki tüübile eraldi välja nii ehk naa.

Aga tõepoolest, väiksemad turboprop lennukid nagu nt ATR ei lenda samal kõrgusel kui reaktiivid. Kuna nad on peamiselt lühimaalendudeks optimeeritud, ning need ongi ca 20 000 jala peal kõige efektiivsemad käidelda.

VäikeLotti, 737Max on tänaseks ilmselt kõige turvalisem valik üldse, nii põhjalikke uuringuid ja kontrolle ei ole ükski teine lennukimudel pidanud läbima.

Ma poleks 737MAX-ide puhul nii kindel. Boeingust ujub sisuliselt iga nädal mingi uus jama välja. Seal on aastaid ülejalalaskmisi tootmisprotsessis kinni mätsitud. Keda Boeingus ja Boeingutega toimuv huvitab, siis Seattle Times hoiab neil väga hoolega silma peal.

Jah, nõustun viimasega. Öelda, et 737 MAX 8 kõige turvalisem lennukitüüp on, seda see nüüd kindlasti pole. Just nädalad tagasi lendas veel uuema MAX 9 küljepaneel lennu ajal minema, õnneks lennuk sai turvaliselt maandutud.

Aga sellised juhtumid lennunduses paraku räägivad enda eest ja sarnaselt paljudega olen MAX tüübid enda jaoks täiesti välistanud, parem karta kui kahetseda.