Hobukastan, kas WC ja dušš on toa ka olemas?

Toas.

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida (Agu Sivka moodi), siis sai kogu lugu alguse sellest, et eelmisel aastal Balti Ringreisilt tulles pidime Jurmalast läbi sõitma. Kuna aega jäi napiks niisama jalutamiseks ja linna imetlemiseks, siis tekkis plaan tagasi tulla ja siis juba mitmeks päevaks. Mõeldud, tehtud. Kuna oleme koos mehega palju ringi rännanud autoga, siis oleme ka kasutanud erinevaid ööbimisvõimalusi – hea ilma korral telgis, viletsama ilma korral kämpingumajakeses või mõnes muus majutuskohas. No ööbimise eelduseks on pesemis- ja elektri kasutamise võimalus. Kuid kuna sel korral otsustasime paikseks jääda, siis pidasime kämpingumajakest kõige sobivamaks ja taskukohasemaks turismi kõrghooajal. Olin küll netist Nemo kohta nii häid, kui halbu kommentaare lugenud, siis mitte eriti kapriissete ja leplike inimestena arvasime, et oma silm on kuningas. No silm võib ju kuningas olla, aga parem oleks olnud olla mõni õhtu-öö kurt. Kõigepealt siis bronnisin meili teel igaks juhuks majakese ära neljaks ööks – 24-28 juuli. Vaatasime, et nädala alguses hea, rahulik ja nädala lõpuks oleme sealt läinud. Jõudsime Nemosse 24.juulil kella 16.30 paiku. Saime kätte oma võtme, maksime raha ära ja kõik ok. Mingeid dokumente meilt retseptsioonis ei küsitud, oleksin võinud olla kasvõi Karupoeg Puhh või Pipi Pikksukk. Autoga territooriumile sõites keegi ei kontrollinud, kas meil on õigus seal olla või mitte. Kahetoaline majake ( mis maksis 19 LVL ja auto maja juures 5 LVL ööpäev) oli elamiskõlblik, voodi pehme, laud ja pingid üsna uued. Esimesel õhtul linna peale ei läinud, seadsime end sisse, tutvusime territooriumiga, elutu veepargiga, tühja basseiniga, käisime mere ääres ja õhtul grillisime. Õues olemiseks peavad oma toolid, lauad kaasa olema. Grilli saab vist laenutada, aga enamusel oli oma. Peale söömist siis istusime ja lugesime, ajasime niisama juttu. Mingil ajal hakkas räiget kanalisatsiooni lehka tulema kusagilt. Parem oli tuppa kolida. Hiljem kempsus ja pesus käies avastasin, et aia taga oli siis ilmatu suur vesine ala, kust seda haisu tuulega majakeste poole kandis. Tundus, et pesuruumi vesi on vabakäigul aga mitte ei jookse kusagile kanalisatsiooni… , sellepärast oli vist ka üsna sääsevaba piirkond, ka nemad armastavad puhast vett ju. Jäi loota, et ehk tuul pöördub teistel päevadel. Kadestasin telkijaid, kes olid territooriumi teises servas. Tuul pöörduski ja haisust ei olnud rohkem haisugi. Teisel õhtul, kui olime juba linnaturneelt tagasi saabunud ja istusime õues, saabus paar maja edasi venekeelne noorteseltskond, kus siis 3 naist, 3 meest, ja 2 väikest tüdrukut, kelle vanuseks kusagil 2-2.5 aastat. Täiskasvanud tundusid olema kohalikud ambaalid, kellel sealkandis sõpru palju. Siis toodi neid juurde nii oma autoga, kui ka taksoga. Vahepeal oli neid seal mingi 12 vast. Lärmasid, jõid ja pidutsesid ikka täiega, taustaks venekeelne räige muusika. Siis jäid natuke vaiksemaks, kui mingi mees oma “eidele” peksa tahtis anda ja see tuli meie “hoovi” appi karjuma. Oma 48 aastase elu jooksul ei ole hullemat surmakisa kuulnud. Loomulikult tulid sõbrad “appi.” Meie hoovis paistis valgus, sest üritasin raamatut lugeda. Olgu öeldud, et territooriumil harrastatakse elektri kokkuhoidu, ükski valgustus kõnnitee ääres ei põle ja parem, kui patareilamp kempsu minekuks kaasa on. Vahepeal hakkasid veel ka need väikesed tüdrukud hüsteeriliselt karjuma. Kolmandal ja neljandal õhtul kordus põhimõtteliselt sama jama, sest peale hilist hommikusööki keeras seltskond uuesti magama ja varus jõudu järgmiseks õhtuks-ööks. Kui keegi käiski neid keelamas, siis oldi vaiksemad mingi 10 minutit ja jälle lärm ja muusika…Ise päästsin järgmistel öödel end soojapuhuri monotoonse heliga ja suutsin kuidagi keset ööd siiski uinuda. Eriti olid lärmakad kaks meesterahvast, õllekõhud ees, käisid ringi trussikute (mitte ujukate) väel, sõrmejämedused kuldketid kaelas ja vahetevahel karjusid üle terve platsi nii kuis hääl võttis “tagiil”. Kuna nad olid üsna sarnased väljanägemiselt, siis tulime mehega järeldusele, et ju nad ühemunaraku kaksikud on ja sel harval korral pole mõistust kahele piisavalt jagunud. Aga muidu oli kämpsis eestlasi palju. Enamus Nemo elanikest sai aru, et kell 23 on siiski öörahu. Kohapeal oli ka mingi söögikoht, lastele liivakast, katusealune-köök veekannude ja elektripliitidega. Veepark nagu juba ütlesin, ei tööta ja mingit organiseeritud tegevust ei toimu. Majakesed on sellised, et ka teiselpool õhukest vaheseina on sul naaber. Õnneks olid meie naabrid vaiksed. Meesterahvas põrguline ainult norskas :) . Ära sõites küsisin retseptsioonist, et kas neil turvamees ka on. Pidi olema. Seepeale avaldasin arvamust, et oma kohust ta küll ei täida, kui ei suuda ohjata seltskonda, kes suure osa rahva puhkuse ära rikub. Nad ei osanud mulle midagi kosta peale selle, et oleks pidanud kaebama tulema. Ehk olekski… kuigi see ei ole mul kombeks. Ja sõitsimegi koju puhkusest puhkama. Küll ikka kodu on vahepeal ületamatult armas. Aga valik on Teie, mina seal küll kunagi enam ei soovi ööbida. Oma autoreiside jooksul ei ole veel sellist viletsat kogemust olnud. Ka keegi teab, mida tähendab “tagiiil”? Ehk seletaksite lollile?

Miks ma küll ei imesta :) Oleme ka isegi mitmeid kordi samasse ämbrisse astunud (inimene ju loodab, et ega see igakord ju sa nii olla). Aga muide ükskord korraldasid umbes samalaadse show seal kallid kaasmaalased, ka palju näinud hõimukaaslased võttis tummaks :) Pimedust, valju muusikat, räuskamist ja pinkidel kõhud taeva poole magajaid kohtasime alati, küll mitte aga korralekutsujaid. Mis puutub sellesse tagiili, siis suure tõenäosusega otsiti kadund verevenda üle platsi taga :)

Kusjuures algul ka arvasime, et keegi hõimuvend Tagiil kaotsi läinud, aga kui ikka ka Jurmala pealt hoopis kellegi teise suust seda hüüet kuulsime, siis tundus, et see vist mingi kohalik folkloor, mida meie ei mõista. Võrdleksin seda Tarzani kisaga, kus ta endale rinnale taob ja karjub :)

Ööbimiseks Jurmalas oleme juba kaks aastat kasutanud külalistemaja AIRAVA (kontaktandmed saab Jurmala kodulehelt www.jurmala.lv ). Kompleksis on kaks maja. On 2; 3 ja 4 kohalised toad. Tubades mööbiks on üheinimese kušetid, öökapid ja riidekapp. Mingeid mugavusi eriti ei ole. Täielik nõukaaegne koht. Linoleumiga kaetud põrandad, WC koridoris, meeste ja naiste dušširuumid eraldi, köögi (koos nõudega) kasutamise võimalus. Linad on küll auklikud, kuid puhtad. Vajadusel antakse ka lisa tekk. Kuid on ka omad plussid. Asukoht linna keskel (otse jalutuspromenaadi ääres). Hoovist saab kohe restorani minna, kus saab kas hommikust süüa või õhtustada. Hoovis on autode parkimise võimalus (nägin kui oli 15 autot korraga). Randa ja raudtee jaama ca. 10 min. Hind soodne (20 latti per nägu öö eest).

Mulle väga meeldis hotel-spa Arkadia. Asub 30 km kaugusel Jurmalast Engure poole. Kõik vajalik on toas. Hind on 25 latti kahele. Hinnas on jõusaal ja hommikune ujumine basseinis

Oma kogemusest julgeks soovitada Jurmalas asuvat Hosteli http://www.hostelworld.com/hosteldetails.php/Riga-Beach-Hostel/Jurmala/32751

Hind oli mingi 6€ vist kui õigesti mäletan. Midagi luxusliku seal ei olnud ofc. Aga ei nurise ka. Anti puhtad linad, soe tuba. Õhtul võtsime Jurmala veekeskuse juurest takso. Leppisime hinnas kokku ja saime Riga kesklinna 6lati eest. Ööösel või siis hommikul, kes seda kella ikka siis enam teab toodi meid taksoga tagasi 10lati eest ja lasti ilusti hosteli ka sisse. Hommikul sai pesemas käidud ja väga riielda ka ei saanud öösel lõhutud pudeli pärast mis keset koridori katki kukkus.

Kui sõidate sinna et ujuma minna siis õhtuks soovitaks ikka Riiga minna sest jurmalas pole midagi teha.

http://www.nemo.lv/en/cenas.html Hinnad majakese kohta, küsisin üle.

Värske kogemus Nemo kämpingust. Majakesed on puhtad, tualetid täitsa inimlikud. Pidevalt liigub ringi hooldustiim, kes pühib-peseb-koristab. Pärast kella 23 on laagris vaikus, seda rõhutati hoolega kämpingusse registreerumisel. Pärast kella 23 autoga sõita majakeste vahel ei tohi, valju muusikat kuulata ka ei lubata. Rõhutatakse eelkõige seda, et pisikeste lastega peresid ei ole ilus häirida. Jäime rahule ja külastame seda kohta kindlasti jälle.

Ei soovita concordia.lv ööbimiskohta. Loomulikult on see hea hinnaga, kuid kui meie saabusime tuppa, oli see täiesti koristamata, ja tunne oli selline, et kohe mitu kuud. Voodipesu õnneks oli puhas, kuid põrandal ei saanud paljajalu olla. Läksin receptioni ja tädi tuli ja koristas. Kui puhtus ei ole oluline, siis võib minna, sest iseenesest tuba oli väga suur - meil pere (2 last ja 2 täisk.) - suur voodi meile ja kaks normaalmõõdus üheinimesevoodit lastele. Külmkapp sügavkülmaga, mingi komplekt taldrikuid ja söögiriistasid, klaasid. Isegi oli röster ja mikrolaineahi. Suur rõdu, kui sellel mööblit ei olnud. Kuid Jurmala on super ilus ja kui tuba vaid magamiseks, siis saab hamkkama :)Head reisi.