Pettumusi pole nagu olnud. Kuna meeldib eelnevalt uurida kuhu lähen, siis üldjuhul tean, mida oodata ja siis pole põhjust ka ootustes pettuda. Üldjuhul on igal kohal..objektil mingi oma võlu..

Olen ühe Alpides asuva mäe juurde püüdnud pääseda 3-4 korda. Esimesel korral ei olnud mai alguses mägiteed veel avatud, teisel kivide langemine sulges juurdepääsu 5 km kaugusel, kolmas kord "vist" käisin juures, aga sadas keset suve sedavõrd kõvasti rahet, et igasugune nähtavus puudus. 2024 jäi 400m puudu, lumi ei võimaldanud lähemale pääsemist.

Bali, ei olnud imeilusaid randasid, mega ülerahvastatud, suhteliselt kallis, ja see liikluses liikumiskiirus-see ajas hulluks.

Loomulikult India. Pool Eestit jookseb sinna Goasse ja Keralasse,mis ei erine ei Türgist ega Egiptusest,lisaks see India ebatervislik toit oma räpasusega. Aint mingi läga ja riis või mingi käkk või rasvas kõrvetatud plõnnid. Kindlat kõige hullem riik maailmas. Jubedus kuubis,kui pole maakast Kalamaja asunik..

Laulasmaa spa.

Tahtsin nädalavahetuseks minna aga avastasin, et sama raha eest saab Mehhiko piletid.

Minu arust need Eesti inimesed siin foorumis, kes meie kodumaa sihtkohti maha teevad on suurim pettumus.

Huvitav, et Jürka Tartust saab India pärast palju miinuseid. Ma nõustun täielikult temaga, et India on üks õudsamaid sihtkohti, kuhu minna. Ma käisin 20 aastat tagasi esimest korda ja nüüd teist korda, tänaseks on asi kordades hullemaks läinud.

India on lärmakas (kõik tuututavad), korratu, räpane, haisev, tänava ääred on täis urineerivaid mehi. Õhk on nii must, et õhusaaste indeksid näitavad surmavalt ohtlikku saastet, nähtavus New Delhi lähistel +-600 km siia-sinna on tavalistel päevadel 300-500 meetrit, kui mingi tuuleke on, siis näeb 2 kilomeetrit ka.

Hotellide kvaliteet on langenud, ma ei olegi läbi Booking.com-i mujal tünga saanud. Nüüd Indias sain umbes 8-10 korda, kas ei olnud bookitud hotellis kohti, või oli see ainult fasaad, mille käigus saadeti sind edasi 3 km kaugusel järgmisesse hotelli, kus soe vesi puudus ja elasid prussakad. Vahest harva oli mõni hotell selline, kus oli päriselt koristatud, mitte voodi alla pühitud.

Aga Varanasi ja Pushkar on seda väärt, et seal käia ja olla, ilmselt läheks ka tagasi. Üldsiselt on India edasijõudnutele.

Ma ei tea miks, aga mind panevad need negatiivsed kommentaarid India kohta isegi veel rohkem veebruarikuist trippi ootama :)

Indiaga seoses meenub see, et kunagi, nii ca aastat 15-20 tagasi, oli India maailma parimate hotellide nimistus juhtriikide hulgas (kui mitte liider). Ehk India hotelle, mis kuulusid maailm 50 või 100 parima hulka oli vägagi arvukalt. Ja mõnda neist valiti järjepidevalt maailma parimaks.

Ei oska öelda kuidas sellega nüüd on, pole enam väga jälginud, aga usun, et seal võib endiselt leida nö mõlemat otsa. Ehk nii kohutavat vaesust ja mustust kui ka ülimat luksust. Natuke nagu Prantsusmaa või Hispaania (loomulikult märksa suuremate äärmustega) kus mõlemas on küll palju Michelini tärniga (sh. maksimumiga) restorane, aga samas söögikohtade keskmine tase on üsna kehv, oluliselt madalam kui näiteks meil Eestis või kasvõi Lätis, Poolas. Ehk sõltuvalt rahakotist võib leida Indiast mõlemat äärmust.

mrky - kuskohast see info, et Prantsusmaa söögikohtade (v.a. tärnidega) üldine tase on nii kehv, et lausa alla meie taset??

Usutavasti on turistilõksudes kehva toitu pakkuvaid asutusi, aga ma ei kujuta ette, et kohalikule inimesele halba toitu pakkudes on võimalik seal maal ellu jääda.

to Hbert

Ma arvan, et Jürkat Tartust saab Kalamaja mainimise eest miinused. Pole küll Kalamaja elanik, aga läheduses elava inimesena võiks küll öelda, et Kalamajas vast sama palju "maakaid", kui Tartus.

India suhtes olen nõus, pole küll käinud, aga piisavalt palju reisivideosid näinud ja ei kutsuks sinna.

Nagu eelpool mainitud, India ongi "edasijõudnutele". Reeglina ei jäta kedagi külmaks, aga arvamused lähevad sageli lahku - mõnele ei meeldi üldse ja mõnele meeldib väga.

Natuke sõltub ka piirkonnast, kui näiteks meie esmasel reisil hakkasid "Kuldse kolmnurga " räpasus, lugematud kerjused-petised-loomad tänavatel jne. pisut tüütavaks muutuma, siis teisel reisil külastatud Mumbai ja Põhja-Lõuna Goa olid üllatuseks puhtamad ja rahulikumad.

to girlwithpearl -See põhineb isiklikel kogemustel. Olen seal maal palju ringi sõitnud, nii turistikates kui ka vähem turistikates paikades. Ja nii minu parimad restoranikogemused kui ka kehvemad Euroopas on just nimelt Prantsusmaalt. Sh. kõige kehvem kogemus kus jäime üldse õhtusöögist ilma - pärast 3,5 tunnilist ootamist oli laud ikka veel tühi ja kuna oli ilmselge, et lootust midagi saada veel niipea ei ole, siis otsustasimegi lahkuda. Sealjuures kui lahkusme, siis isegi ei vabandatud! Ometi olime teinud reserveeringu ja saabunud täpselt avamisajal.

Aga see selleks. Lihtsalt Prantsusmaal pead sa minu kogemuse järgi reeglina hästi teadma kuhu lähed, Ega ilmasjata just Prantsusmaal ei leiutatud Michelini reisijuhti, sest tase võib sõltuvalt söögikohast minu kogemuse järgi üsna palju kõikuda. Kui meil on hinnatase teatav indikaator, siis seal ei pruugi see nii olla.

Ja minu paremad kogemused on tulnud enamasti just nimelt kas Michelini tärniga kohtadest võis siis lihtsalt Michelini teatmikes äramärgitutest. Mitte küll alati, aga enamasti siiski. Vahel on selleks vaja muidugi ka kas kümneid või lausa sadu kilomeetreid sõita, kui soovid ikka kindla peale minna. Eks ilmselt osalt seepärast on ka Michelini teatmikes ka eraldi kommentaar parimate kohtade osas - "worth of detour". Sest nii see sageli ongi. Head kohad asuvad küllalt sageli muust maailmast üsna eraldi.

Meenub kui kunagi Villandry lähistel sõitsime samal eesmärgil üsna pikalt läbi üksildaste metsa- ja maanteede kuni jõudsime järsku suurele põllule, mis oli paksult täis pargitud autosid. Ja tegu oli eranditult kohalikega. Tegu ei olnud küll tärnikohaga, aga kogemus oli siiski vägagi hea, kuid nõudis siiski eelteadmist ja väiksemat sõitu.

Aga taas- pidid teadma kuhu minna. Niisama umbropsu kuhugi minnes ei pruugi kogemus alati hea olla ehkki vahel võib ka vedada. Kunagi aastaid tagasi läksime Blois lossist esimesse juhuslikku lähedasse restorani ja see osutus elu üheks parimaks restoranikogemuseks. Kui hiljem reisilt tagasi olime, siis kirjutasin restorani kodukale tänuavaldust ning siis selguski, et olime elus esimest korda sattunud, ja veel täiesti juhuslikult, Michelini tärniga kohta....

Aga jah, nende väga heade tippkogemuste kõrval on ka rohkelt keskpäraseid ja ka alla selle kogemusi. Meil, aga ka nendes teiste riikides mida samuti mainisin, on minu hinnangul üldine keskmine tase samas parem ehk päris kehva kohta on võrdlemisi raske sattuda. Teisalt tippude osas on meil jälle nii ja naa. Kuid summa summaarum on keskmine tase meil siiski minu hinnangul parem, sest kehvema tasemega või lausa väga kehvi kohti on meil minu hinnangul vähem.

Ma ei pidanud küll seda ennist silmas, aga näiteks ka kiirteeäärsete söögikohtade tase on Prantsusmaal võrdlemisi et mitte öelda üsna kehv. Ega see mujalgi väga hea reeglina ei ole, aga mäletan et kui kunagi aastaid tagasi pikemal Euroopa turneel Sloveeniasse jõudsime olin üsna üllatunud, et ka kiirtee ääres võib hästi süüa.

Aga jah - minu hinnangul võib Prantsusmaalt saada nii väga hea kui ka kehva kogemuse ehk võimalikud mõlemad äärmused. Meil on need asjad minu hinnangul ühtlasemad.

Eks see on kõigi massturismikohtade probleem. Suurlinnades (Pariis, Rooma jne - nagu ka Tallinnas Raekoja platsil) on väga lihtne sattuda ülimalt halba toidukohta (või ka hotelli).

Nii majutusasutustel kui restoranidel on täiesti suva, kas ainuski klient sinna kunagi tagasi tahab tulla, sest iga päev kappavad ukse eest mööda järjekordsed 300 000 inimest ja mõni ikka sisse koperdab, olgugi Tripadvisoris, Google'is ja Yelpis keskmine hinne 0,5 punkti 5/10-st.

Tallinnas saab seda luksust endale lubada see ühe köögiga restoranikolmik Raekoja platsil, suurtes turismilinnades aga sajad ja sajad restoranid, kust kõik kohalikud oskavad eemale hoida. Nii nagu ka Tripist pole ilmselt keegi käinud söömas neis Raekoja platsi ühetärnirestoranides ega isegi tulnud selle peale, et võiks minna.

MIs on lahti Kalamaja maakatega? Vaatan peeglisse ja midagi ei saa aru. Maakas olin küll 60 a tagasi. Kas keegi valgustaks vana tobukest, mis klatši linna peal ja somes (ei kasuta FB jms) kalamajakate kohta liigub? Minu meelest on siin kõik nii toredad, vahel võõradki teretavad või ulatavad abikäe.