Mis asjaolud täpsemalt paranema peavad? Ja miks ei võiks ma näiteks homme lennata Sansibarile, nautida 2 nädalat päikest ja tulla tugevama, tervemana ja parema immuunsüsteemiga tagasi?

Mis on antud postituse mõte? Kas keegi võttis sul käest kinni ja sunniviisiliselt tahab sind reisile viia ? Las inimesed ikka ise otsustavad kuhu, mille pärast ja millal reisivad . :)

Miks käest kinni aga lihtsalt kogemus lähedalt 10 ne seltskond nädal puhkust kõik koroonas ja 1 haiglas ja sisse toodud juhtum. Mitte ka selle pärast et ise väga kardaks aga selle võrra kogu reisimise vabadus venib MILLEKS

Viimase 14 päeva nakatumiste suhtarv oli Horvaatia Istrias 90 ning Pärnumaal 700. Eks nüüd igaüks võib ise arvutada, kas ohtlikum on Pulas korterit üürida, kaugtööd teha ja aeg-ajalt poes käia või samal ajal Pärnus korterit üürida, kaugtööd teha ja aeg-ajalt poes käia. Ja mis reisijate nakkusohtlikkusse puutub, siis nagu ühes teises teemas näitasin, on keskmine Tallinna lennujaama uksest välja astuv reisija sama nakkusohtlik kui keskmine Ülemiste keskuse uksest välja astuv reisija. 

Ma ei taha sellega ohtu pisendada, aga seni kuni reisimine toimub kooskõlas kehtivate reeglitega, ei näe ma põhjust, miks seda peaks käsitlema oluliselt ohtlikumana kui ükskõik millist muud koduuksest väljaspool toimuvat tegevust.

1966, kui sa tead, palun räägi, mis riigis nakatuti ja kas on teada täpsemalt asjaolud, et reisirahvas oskaks end paremini hoida. Mul on viimase pooleteist kuu jooksul kolmed tuttavad erinevatel Kanaari saartel käinud kahe nädala kaupa ja kõik jäid terveks.

Antud juhul ilmselt üks minevast seltskonnas juba siin oli saanud külge ja nakatas seal ni sõpru kui kurat teab keda veel ja tagasi tulle oldi juba haiged. Nii et teema pole siia toomises vaaid ka teisel suunal.MA ei rääkinud kaugtööst ja pikmalt elamisest mujal maailmas. Kolmeks kuuks minnes on aru saadav aga nädal kaks

Kui reisikaaslane läks nakatununa reisile ja nakatas seal teisi, siis ei saa seda lugeda päris sissetoodud juhtumiks. Kui ta just ise enne reisi juba kusagilt ei tulnud ja Eestis isolatsiooni reeglitest kinni ei pidanud ja läks uuele reisile.

Kui ta oleks nende 10 kaaslasega nädalavahetuseks Pärnusse spasse sõitnud ja seal aktiivselt suhelnud, siis oleks tulemus tõenäoliselt sama olnud.

Mõistlik on vältida liigseid kontakte. Kui reisite seltskonnaga sihtkohta, kus testi ei nõuta (Tansaania, Mehhiko jne), siis on mõistlik ikkagi võimalikult vahetult enne reisi test ära teha ning on palju kindlam tunne, et sa oma reisikaaslasi ja teisi inimesi kogemata ei nakka.

Ma saan rääkida ainult oma isiklikust kogemusest. Oma "varasemas elus" lendasin nii töö- kui erapõhjustel väga palju, nii 120+ lendu oli vist 2019.a. Elan välismaal ja töötan väga suures asutuses, kus peakontoris on ca 1000 inimest eri riikidest. Meie kontoris oli ka asukohariigi üks esimesi koroonajuhtumeid, ning juba 2020.a märtsi alguses korraldati meil töö ümber ja alates märtsi keskpaigast olen mina olnud kaugtööl (loe: töötan 100% kodust). Kolisime koguni suuremasse korterisse, sest kahekesi muutus 100% kodutöö väljakannatamatuks. Igasugune piir era- ja tööelu vahel on kadunud ja tööpäevad on märkamatult muutunud palju pikemaks.

Riigis, kus ma elan, on piirangus olnud kevadest saati üliranged, põhimõtteliselt on kõik kevadest saati kinni - spordiklubid, restoranid, ujulad jt. Riigisisest reisimist ei saa teha, hotellid on kõik kinni.

Ma kindlasti võin kõlada egoistlikult, kuid kahjuks ei saa ma "puhata" ja säilitada tervet mõistust ning tulemuslikult töötada, kui mu puhkus (ja mul oli vaja enne aasta lõppu kindlasti vähemalt ca 3 nädalat ära puhata, sest üle kanda neid ei saanud) leiaks aset selles samas korteris, kus ma igapäevaselt suhteliselt kinni olen. Ma ei saa oma elukohariigis isegi jäähalli uisutama minna, sest need on ka kinni. Terves riigis.

Nii et jah, ma olen käinud mitu korda reisil, nt Maldiividel ja Rwandas. Testisin ennast enne reisi ja teistisin kaks korda peale reisi (Rwandas lisaks 2 testi reisi kestel ka). Reisil nautisin päikest ja loodust, ujusin, matkasin, puhkasin. Kandsin maski teiste inimeste läheduses ning lennukis nii maski kui visiiri. Peale reisi ei näinud kedagi 2 ndl jooksul, et ikka testitulemused kätte saaks. Enne reisi samamoodi ca 2 nädalat vältisin absoluutselt kõiki kontakte - mitte, et see raske oleks :) Ma olen kokku teinud üle 10 koroonatesti augustist alates (kui testimine muutus kättesaadavaks ja kohati kohustuslikuks).

Ei viinud ma nakkust sinna, ega toonud tagasi. Küll aga sain rahulikult olla, välja lülituda, kohalikke kogukondi toetada - sest turismi äralangemisega on paljudes kohtades meeletult kasvanud tööpuudus ja inimeste vaesus. Olen hetkel Eestis. Loodan, et lähiajal õnnestub uuesti kuhugi sooja minna. Enne reisi muidugi uurin põhjalikult reegleid ja olukorda seal, et mitte ennast ega teisi ohustada, teen koroonat hõlmavat reisikindlustust ja võtan arvuti kaasa, et isolatsiooni korral saaks vajadusel tööd teha. Käin kohtades, kus koroona vastu midagi ka tehase ja tursitidele nõudeid kehtestatakse, alati eelistan testi-nõudega riiki sest vähemalt mingi suurem tõenäosus, et lennukis ei ole kõik haiged koos :)

Ma arvan, et reisimise "demoniseerimisel" ei ole mingit tõepõhja all. Probleemi tekitavad hoopis reegleid mittejärgivad härra-prouad, mitte kohusetundlikult testivad ja distantseeruvad reisijad. Kristiine keskuses näen iga päev maskita rahvast, kes mingil põhjusel veel kangesti tungleb ka, ja järjekorras võimalikult lähestikku ronib. Olen sattunud Tallinnas restoranidesse, kus mitte ükski ettekandja ei kandnud maski. Desovahend laual peal restos on ikka ülim haruldus. Pühapäeval pidi ühes pealinna restos ettekandja suurte seltskondade järel jooksma ja neid õigetesse laudadesse paigutama, sest rahvast ei huvitanud silt "Palun oota, et Sind juhatatakse lauda" ja marssisid rõõmsalt kuhu pähe tuli. Teatavasti ka Soome keelas mh töörände ära, sest mitte keegi ei viitsinud testi teha - ei minnes, ega tulles. Ka Tallinna lennujaamas on selgelt näha, kuidas kohe kindlasti ei lähe kogu lennukitäis rahvast testima.

Iga kell eelistan sellele tühja randa kuskil maailma teisel pool. Miskipärast neis kohtades järgitakse ka reegleid palju rohkem, ilma maskita ja ilma käsi desinfitseerimata ei lubatud Rwandas nt hotelli sissegi.

1966, aitäh vastuse eest, pilt sai selgemaks.

Kõik kes läksid negatiivsed aga kes seda peiteaega teab ja kuna kõik elasid koos siis eeldatavalt nakatas keegi omadest. Seepärast ei pooldagi hetkel lühireise. Mõte oli ikka rohkem neile kes nii tahaks egiptusesse näiteks kus pead ja persed koos.

1966, ma loodan, et sul on seal nelja seina vahel ka ehk kedagi peale sinu, olete seal pead ja persed koos, üks suur potentsiaalne kolle, eestimaa hävitajad, ka ilma igasuguse reisimiseta. Tööl käid? Ikka jälle pead ja persed koos - on siis vaja nii väga praegusel ajal tööle ronida?
Ega sa ometigi poes pole käinud, va rahvavaenlane - kas praegusel raskel ajal on vaja pead ja persed koos minna surmaviirust levitama? Ega sa ometi lapsi kooli saada sel hullul perioodil - ikka ja jälle pead ja persed päevad läbi koos.

Läks jälle lappama jah?

Prooviks äkki hoida kohustuslikud/eluks vajalikud/hädapärased käimised (tööl, lasteaed, autoremont, hambaarst jms) ning meelelahutuse lahus.

Absoluutselt nõus, et pole vahet, kas käid nädalavahetuse Pärnu SPA-s möllamas, hommikul kaubanduses shoppamas ning lahutad enda meelt veel teistegi tegevustega  või käid pikal nädalavahetusel Islandil või Luksemburgis (suvaline näide). 

Aga ärme palun võrdsusta neid käimisi, millest paljudel inimestel ei ole võimalik loobuda ning meelelahutuslike tegevusi.

Ka nädalaks-kaheks saab turvaliselt ja nii ennast kui teisi ohustamata reisile minna, kui seda teha kas üksi või max 2-3 inimeselises seltskonnas ning kohapeal mõistlikku distantsi hoida. Kümnekesi kuhugile peosaarele ronimises ning seal segikammimisel ei ole reisimisega mingit pistmist, tavaline tölplus. Samahästi võiks siin ju kiruda et kõik autod ja pidustused tuleks maailmast ära keelata, kuna mingi rullnokkade kamp otsustas jaaniööl purjus peaga oma bemmi kraavi ajada.

1966, defineeri, palun, see "pisut", mis hetkel veel kannatada tuleks. Eesti läks põhimõtteliselt lukku 10,5 kuud tagasi, poolest märtsist. Minu jaoks on "pisut" paar nädalat kuni max 2-3 kuud. Olles juba ligi aasta elanud olukorras, kus lendamine on praktiliselt võimatu, sest suurem osa lennuühendusi on tühistatud või siis teevad karantiininõuded reisimise mõttetuks, on mulle sellised üleskutsed nagu "pisut kannatada" täiesti arusaamatud.

Ekstraverdid, introverdid.
Inimesed peavad reisima, eriti kui neile on see harjumus. Need kes kunagi Eestist välja ei ole saanud, neile jääv arusaamatuks reisimise vajadus. Inimene kes ei ole kunagi restoranis käinud, ei saa aru ka sellest, miks ei võiks kõik restoranid kinni olla.

Selline see elu on.

Lennufirmadele meeldib, kui on neid, kes tahavad ja pingutavad, et saaks oma reisi ära teha.

Synlab on ka õnnelik, ostetakse teenust.

Need kes täna reisivad on justkui eestvedajad, turismi taastumiseks, kui piiranguid leevendatakse.