Tekkis plaan lennata Mauritiusele ja sealt mõneks päevaks ka Madagaskarile.Esiteks tekkis tõrge, et Mauritiuselt üsna kallis Madagaskarile saada. Teiseks tundub et veebruar on vihmaperiood ka veel...Lisaks kui Madagaskarile minna, siis tahaks ikka need kuulsad puud ka ära näha. Aga selgus, et neid pole kuskil pealinna lähedal, ainult 600km eemal. Selleks peaks siis Morondava-sse lendama. Vaatan nagu netist, et 3x nädalas peaks lennuk lendama, Flightradarist näeb ka, et reaalselt on lennanud. Aga pileteid kuskilt ei leia, Air Madagascari kodukalt ka mitte. Ei saa aru, mis jama on...

Neid kuulsaid puid (baobabe) näeb ka Antananarivo Tzimbazaza pargis. Seal on nii taimed kui loomad, väikese raha eest saab aye ayega selfiet teha jne. 

Hakkasin uurima, et miks Antananarivos nii jahe on  - tuleb välja, et see on 1300m kõrgusel mägedes!

Kui ma millalgi 2015.a oma Madagaskari reisi planeerisin, siis tundus, et meie talv on kehv aeg saare külastamiseks. Me käisime lõpuks augustis ja isegi siis veidi sadas ja ega ülemäära soe ka igal pool poolnud. Kuivõrd me jõudsime külastada ainult väikest osa saarest (käisime Ranomafanas, Andasibe-Mantadias, Isalos ja Anjas), siis uurisime kohalikelt giididelt, millal oleks hea aeg tulla. Vastus oli suhteliselt kõigilt see, et "ärge Euroopa talvel tulge", siis olevat väga vihmane ja teed raskesti läbitavad või suisa läbimatud. Ma nüüd ei tea, kas see on nii tervel saarel või mitte, aga vähemalt meile jäi mulje, et talv pole üldse õige aeg sinna minna :) Antananarivo on ainus koht, kus meid päise päeva ajal üritati röövida ja seda keset suurt rahvarohket kesklinna tänavat. Kaks noormees lendasid meile selja tagant peale ja üritasid minult rebida mu väike kott ja kaasalt seljakott. Kemplesime nendega veidi aega ja kuigi mu kott rebenes ja käed olid pärast kanged, ei õnnestunud neil meie kraami võrra rikastuda. Õnneks nuga neil vist polnud. Lahkusime linnast tagasi oma majutusasutusse (http://madagascarunderground.com/) ja nii kui jõudsime oma õlled tellida, saabus nuttev naisterahvas perega, kellel täpselt samas kohas üritati rebida kaelakott (see, kus raha ja passi kantakse) - kaelakotti küll kätte ei saadud, aga kael oli proual väga marraskil ja ta oli täiesti endast väljas. Antananarivo on üks väga väheseid kohti, kuhu ma uuesti üldse ei tihka - ideaalis suunduks linnast kohe välja. Võibolla meil lihtsalt ei vedanud, aga paraku positiivset kogemust ei tulnud linnast kohe üldse mitte. Lennujamast linna ja linnast lennujaama liikusime lennujaama shuttle-bussiga, mis pani maha ja korjas peale kokkulepitud kohas, sh hotellis. Aga kuuldavasti enam seda teenust ei ole. 

Üks Antananarivo probleeme on ka aeg-ajalt tekkiv üsna paks sinakas sudu, hingata pehmelt öeldes keeruline.

Njah, kaalun paariks päevaks Mauritiuselt Madagaskarile lendamist.Kuna viisat ainult Antananarivo lennujaamast saab, siis peab ikka selle kaudu lendama.Ilmselgelt ma siis enam kuskile edasi ei liiguks. Eriti kuna on vihmaperiood.Hetkel kaalun külastamist: kuningapalee ja Tzimbazaza park:https://en.wikipedia.org/wiki/Rova_of_Antananarivo

Tzimbazaza pargis on aye aye ka olemas muide. Päevasel ajal ta magab oma majakeses ning tuleb harva välja. Aga väikese meelehea eest töötajatele lastakse sind koristajaga koos aedikusse ja majja sisse ning tehakse ka sinust fotod koos loomaga.Antananarivo liiklus koosneb peamiselt ummikutest, nii et lühemad distantsid jõuab jala kiiremini läbida kui taksoga. Lennujaama minnes tuleb ka sellega arvestada ning aegsasti hotellist liikuma hakata, ikka mitu tundi ennem. Mis linna ilusse või koledusse puutub, siis Antananarivos on väga erinevaid piirkondi. Küngaste otsas on vanalinn ning see näeb kohati välja nagu Euroopa. Ja siis lähed mäe pealt alla ning satud slummi, kus prügi põlvini ja hais matab hinge. Aga ägedaid kohti ja ilusaid vaateid seal on. 

Taksoga liikumist plaanisin eelkõige röövimise õhu tõttu.Öömaja mõtlesin võtta vaatamisväärsuste lähemale. Või on mingit linnapiirkonda, mida soovitatakse välismaalastele ööbimiseks?

Ei ole see röövimise oht nii väga suur, päevasel ajal vähemalt mitte. Ma olin Antananarivos ligi kolm nädalat, nägin välja ilmselgelt turist ja uurisin kõndimise ajal telefonist google map'i- ei tülitatud kordagi. Üks majutus oli mul näiteks Tzimbazaza pargi ligidal, üsna luksuslik ridaelamuboks. Korralik aed oli ümber ja alumise korruse klaasuksele sai metallist lisaukse ööseks ette lasta. Tundsin end seal turvaliselt. Ning mingi aja elasin rõduga külaliskorteris, mis asus kas Hispaania või Itaalia saatkonna hoonega samal territooriumil. See oli ka väga turvaline ilmselgelt, väravas vaadati sisenejate näod üle. See majutus asus täpselt Rova ning Tzimbazaza vahel ja minu meelest oli väga ok piirkond nii toitlustuse, shopingu kui üldise puhtuse poolest. Esialgul oli mul hotellituba "kesklinnas" ja selle ümbrus oli ikka ehe urgas.

Nii, nüüd olen Madagaskari pealinnas Antananarivos.Vat siin lendasid küll igast tegelinskid kohe lennujaamas peale."Pakikandjad" ja rahavahetajad ja sex-teenuste pakkujad.Enne kui ma oma transferi autojuhini jõudsin.Pidin 1-taalaseid kasutama, et neist lahti saada.Muidu ka linnas paras segadus liiklus suvaline, autod ja inimesed käivad teel ringi.Hulk maju pool lagund...Proovisin lennujaama pangaautomaadist raha võtta. Raha ei saanud. AGA pangaarvelt läks maha küll!Viisa maksis 45 EUR, sulas.

Nii, käisin veebruaris Madagaskaril, vast julgen nüüd sellest ka pikemalt kirjutada.

Transfer lennujaamast hotelli maksis 20 EUR, tagasi samapalju. Auto oli igati korralik.

Ööbimiskohaga jäin igati rahule, see oli mul valitud üles mäkke vanalinna ossa, kohe trepist üles minnes sai külastada paleed.

Raha sain võtta linnast ühest pangaautomaadist, milleni majutuskoha esindaja abivalmilt juhatas. Maksimum summal olid piirangud, nii et pidin lausa 3x järjest raha võtma, et oleks piisavalt nii hotelli kui muude kulude maksmiseks.

Sealsamas sain käia ka viisakama välimusega toidupoes. Hinnad võisid olla mingi 2x kallimad, kui Eestis, kaardiga sai maksta.

Mis all linnas käies silma hakkas: naised pesid tänava ääres pesu, pesuvesi ja muu solk voolas mööda tänavat alla. See juba näitab arengutaset, et pesumasinat pole.

Hiljem vaatasin Wikipediast järgi, et Madagaskar on inimarengu indeksi (HDI) osas väga madalal, kõige väiksema numbriga riik, mida ma külastanud olen. Allpool ka igasuguseid Aasia riike...

Järgmisel päeval läksin külastasin siis paleed. Külastamise hind koos giidiga 30000 MGA + "tip"

Seal samas palee lähedal asuva Briti Muuseumi külastamine 30000 MGA + "tip"

Üldse kogu see tipimajandus hakkas närvidele käima. Eriti see, et kurdeti veel, et ma neile vähe andsin. No kuulge, kui Madagaskari keskmine kuupalk on 40 EUR ja mina andsin tippi kohalikus rahas 2 EUR väärtuses, siis see peaks nende jaoks ju suur summa olema!

Vähemalt rääkisid giidid enam-vähem talutavat inglise keelt.

Eelviimasel päeval enne äralendu käisin ka Tzimbazaza parki külastamas (hääldus "Tsimba Zaaza", muidu ei tea taksojuht, kuhu viia). Ei olnud midagi erilist, aga võis külastada küll. Loomi oli nii ja naa. 

Token556: Võimalik, et nägin ka neid soovitud puid seal Tzimbazaza pargis, aga ju need olid siis alles nii väiksed, et ei meenutanud piltide peal nähtuid.

Tzimbazaza pargist ära tulles hakkas sadama. Veebruaris teatavasti ju seal vihmaperiood. Ja kui ikka sajab, siis korralikult! Kallas nii, et tänavad muutusid ojadeks! Olin poole sääreni vees! Vähemalt oli vihmavari kaasas, nii et ülemine kehapool ei saanud läbimärjaks. Pidin tund aega vihmas ootama, enne kui mul õnnestus mööda tänavat ujuv takso hankida.

Takso hinnad: mäest alla Tzimbazaza pargi juurde sõitmine maksis 40000 MGA. Pärast vihmaga mäest üles sõitmine maksis 60000 MGA. Pargi külastuse hinda ei mäleta, ju oli piisavalt vähe.

Mida veel:

Mind ei röövitud.

Ma ei saanud kopsukatku!

Küll aga sain mingi vastiku nahahaiguse. Hakkas pihta peopesadelt ja levis mööda käsivarsi üles. Tuttavad ja töökaaslased hoidsid eemale - õige kah!

Eesti arstid loomulikult ei teadnud millega tegu, analüüsid ei näidanud midagi. Küll sai sai käsi nii antibiootilise kui seenevastase kreemiga määritud ja võib-olla midagi lõpuks aitas. Kulus 2 kuud, enne kui mu käenahk jälle endine oli.

Ma ise oletan, et sain nakkuse käepigistuse kaudu mõnelt kohalikult. Selge see, et nad tahavad ju suured sõbrad olla (ja sealjuures sinust veidi dollarit välja pigistada). Aga ärge parem andke oma käppa neile mustadele kuraditele! Võite kes teab mida endale saada! Tegelikult käepigistus on väga halb komme, üldse igasugust füüsilist kontakti tuleks vältida!

Ilmselgelt sellised juhtumid vähendavad soovi reisida...