Ma pakun, et suure tõenäosusega tuleb kaotus. Esimene aste seda menetlusse ei võtnud ja Iberia on juba negatiivse otsuse saanud.Samal ajal on käimas vastulöögid ka esimeste segmentide kasutamata jätmise korral tühistamise vastu.Kui need asjad paika loksuvad, on ilmselt oodata suuremat muudatust hinnastamispoliitikas.

Teemast pikemalt: Lufthansa kaebas lennule mitteilmunud reisija kohtusse.

Ma väga ei usu, et hinnastamine oluliselt muutuks. Veigo on oma artiklis selle ühe tabava lausega kokku võtnud: "Pealegi on lennufirmadel selliste juhtumite jaoks innovatsioon ammu ära tehtud. Seda kutsutakse lendude ülebroneerimiseks."

Küllap see pole tüübil mitte esimest korda nii teha ja seal võib ka mõni muu varasem põhjus olla mis eskaleerus lõpuks Lufthansa nõudeks. Kasutada hidden city-t eriti veel pagasiga on praegu ikka väga riskantne.  Või no vähemalt peab olema plaan B mida teha sellisel puhul kui kuskil Belgradis oma kohvritega lennujaama uksest välja astud.

Ehk siis, kui Frankfurtis oma pagasit kätte ei saa ja oledki sunnitud lendama Belgradi? Käsipagasiga ei näe küll võimalust, kuidas nad mind sundida saaksid. Kui just lennuk otse suunda Belgradi ei võta.

Hidden City ja ka FD on üldiselt mõistlik teha ilma pagasita - potentsiaalseid sekeldusi vähem. Samas mündi teist poolt vaadates nõuavadki lennufirmad oma õigust teenindada klienti just sellel suunal, milleks pilet on müüdud. Kui matrixis nt lennupiletite reegleid loete, siis on seal enamjaolt üsna selgelt kirjas, mis suunal antud hind jm kehtib.Ja nõus ka sellega, et reisija “jäi vahele” arvatavasti tänu sellele, et tekkis muster. Olen korduvalt lennanud FDsid, mis on oma põhimõttelt sarnane, ja korduvalt viimasest lennust “maha jäänud”. Samas tuleb aus olla, et ühe firmaga on kordi olnud maksimaalselt 4-5.On huvitav teada, mida kohus lõpuks otsustab. Iberia näide, nagu öeldud, on olemas. Samas ei hakka see kindlasti olema must-valge ning hidden-city elab oma elu kindlasti edasi. Alati on põhjus ja võimalus “lennust maha jääda”.Ma ei usu ka hinnastamispoliitika muutmisse. Ega võrgustikku ümber ei hakata korraldama ning konkurendid jäävad ka alati alles, kes valmis paremat hinda pakkuma.

No siis aitab reisikindlustus. Maandun õigeaegselt transiitjaamas, oma rumalusest valin vale terminali, jään maha ja lennufirma esitab nõude. edastan nõude reisikindlustusele, et kompenseerida tekitatud kahju. Lisaks võivad nutikamad ka oma tegeliku sihtkoha pileti välja nõuda kui ootamatu plaanide muutuse.

Uuem info selle kohta tundub olema, et esimese astme kohtus LH kaotas, kuid kaebas selle otsuse edasi.Esimese astme kohtu otsus ei tähenda Saksamaal (nagu ka Eestis) juhul kui edasi kaevatakse üleüldse mitte midagi.Lufthansa jaoks on tegemist väga põhimõttelise vaidlusega, millega loodetakse panna lõpp lennufirma petmisele "Hidden City" nipiga.Asja teine külg, ehk vastus küsimusele, kuidas on võimalik selle raha küsimine vaid käsipagasiga reisijal, siis lennufirma kasutada on FFP programmiga liitunute suhtes võimalus nende miilid karistuseks ära nullida ja reisija FFP-st välja visata. Tehakse seda väga vähe.Minul oli 2 nädalat tagasi sel teemal vestlus Frankfurdis First Class Terminalis. Öeldi, et 1-2 korda antakse n.ö "andeks", kuid sellise reisija lende pannaks arvuti eraldi jälgima ja mustri tekkimisel-leidmisel võetakse ka vastumeetmed kasutusele.Kui nüüd päris aus olla, siis "hidden city" kasutamine ju ongi vargus lennufirma tagant...

Ei ole nõus Rauliga. See, et lennufirmad on välja mõelnud absurdselt omakasupüüdliku hinnastamissüsteemi, ei anna neile õigust sundida tarbijat lendama selle süsteemi põhiselt.

Milles on saamata jäänud tulu või kahju lennufirma poolt vaadatuna, kui ma mõne segmendi kasutamata jätan?Müük pardal?Seda kompenseerivad ju väiksemad tasud lennujaamamaksude osas, eeldusel, et ma neid tagasi ei küsi.

Isiklikult tundub Lufthansa poolt vähe imelik käitumine kohtusse minna sellise asjaga ja  pakun, et maine võib sellise jama valguses neil küll kannatada saada. Nad võiks parem oma energia suunata sellele, kuidas 1-2 x aastas toimuvaid streike ja sellega seonduvaid reisijatele tekitatavaid ebameeldivusi tulevikus vältida.

Ma kaldun arvama, et see pull saab varsti kuskilt Euroopa Komisjonist  / Euroopa kohtult üsna selgelt ära lõpetatud. Mis kuidagi ei tähenda, et lennufirmad erineva hinnastamise lõpetaks. Lihtsalt neil puuduks võimalus enda hinnaskeemide teadjaid kuidagi hageda.

Täitsa võimalik, et Euroopa Komisjon lõpetab asja selgelt ära. Sama kindel on, et mingis osas piletite hinnad tõusevad.

Eks see lennufirmade lendude hinnastamise loogika ole omajagu keeruline.Selge (ja täiesti normaalne ning loogiline), et ühelgi lennufirmal ei ole eesmärk omaette võimalikult palju reisijaid vedada, vaid peamiseks eesmärgiks saab kõigil olla ainult kasumi maksimeerimine.Lennates aastas Lufthansa grupiga ca 90 segmenti, olen endale selle teema üsna põhjalikult selgeks teinud.Alati on kõige kallim lennata non-stop ja kõrge elatustasemega turul.Lend TLL-FRA-ZRH-MIA on pea alati odavam (ja võib olla ka oluliselt odavam) kui ZRH-MIA või isegi FRA-ZRH-MIA.Miks seda tehakse?Laias laastus kahel põhjusel:lennukid on niivõrd suured (ja kasumlik on lennata just suurte lennukitega), et oma puhtalt kallilt koduturul reeglina ei saa lennukit täis.selleks et panna inimesed ringiga lendama, tuleb neile pakkuda "präänik" ja paraku on enamus reisijate jaoks "präänikuks" hind (minu jaoks on tähtsamlennufirma, saadav teenus ja saadavad miilid-hüved).Samas tagab see ka lennuki täituvuse ja mingigi sissetuleku.Kallimate teenusklasside (First, Business ja ka Premium Economy) soodsamalt pakkumise peamine mõte on n.ö, sissesöötmine. Kuigi mina suht-koht põhimõtteliselt Finnairiga juba aastaid ei lenda, siis ca 15 aastat tagasi oli just AY see, kes väga soodsa hinnaga meelitas mu äriklassis lendama -- tulemus täna, vaid 9% kõikidest lennusegmentidest on mul turistiklassis, 79% äriklassis ja 12% Firstis.Ja pileti hind ei ole loomulikult samaväärne selle kunagise superpomoga.Miks lennutariifidega trikitamine ja just see "peidetud linna" trikk on lennufirma tagant varastamine?Aga just sellepärast, et rikutakse tariifireegleid.Keegi ei keela lennata lõpuni ja siis kuitahessoodsalt oma tegelikku sihtkohta tagasi.Aga kui seda tehakse pettusega, siis on minu meelest normaalne, et lennufirma üritab sellele käe ette panna.Äriettevõtte kõige peamises eesmärk on alati kasumi teenimine. Ja lennufirmad on reeglina äriettevõtted. Teenuse pakkuja kehtestab reeglid ning kliendil on alati vaba valik kas reegleid tunnustada ja pilet osta või siis nendega mitte nõustuda ning valida teine vedaja.See, et nüüd Saksa suurim lennufirma sõdib petva reisija vastu, ei tekita neile vähimatki mainekahju kasumlike reisijate seas.Sest need kasumlikud reisijad maksavad sisuliselt omast taskust kinni ka reegleid rikkuvate inimeste lennu (seetõttu on mõni muu pilet kallim ehk siis odavamaid broneeringuklasse vähem).Äri ei ole ega saagi olla heategevuslik kooperatiiv :)

Mida lennufirma täiesti legaalselt täna teha saab trikitajate vastu?Mitte võimaldada pagasit saata n.ö. poolele teele.Seda enamasti ka tehakse.Teiseks monitoorida reisijate käitumist ning "patustajad" kas välja visata oma FFP-st ja/või mitte müüa neile soodsaid pileteid üldse. (Ehk siis kui jõutakse pileti vormistamisel isikuandmete sisestamiseni, siis tuleb ekraanile kiri, et kahju küll, kuid see soodne broneeringuklass on just otsa saanud).Neid trikitajaid ei ole lennufirmal lihtsalt tarvis.Ja neist lahti saamiseks on kõik legaalsed meetodid head.See, et nad trahvi küsivad, on oma olemuslikult sees reeglina veolepingus.Senikaua, kuni soodne lendamine toimub tariifireeglite jrgi (näiteks ringiga lennates, alustades-lõpetades soodsamast lennujaamast jne) on kõik kõikide silmis õige ja pettust ei toimu."Peidetud linna" trikk on aga reeglina tariifireeglite ja veolepingu tingimuste rikkumine reisija poolt.Normaalse lennufirma eesmärk selliste reisijate suhtes korraldada "näidispoomine" kannab laiemat eesmärki -- vältimaks sellist trikitamist (sest inimene teab, et ta võidakse kohtusse vedada).