Ise olen täiega vanakooli reisisell, lähtun sellest, et maksab ainult paber. Minul on alati reisil olles kaasas lisaks mbl. paberkoopiad: lendudest, hotellide bookingutest, kindlustusest, passist, Covid tõendist, parkimisest, jne. Ka minul on olnud vargust hotellis, aga dokumendid ja raha, kaardid on olnud kaasas ja pabereid/koopiaid kedagi ei huvitanud.
Osa reisi eelarvest on kaasas sulas+deebet+kreeditkaart. Läpakas on ka kaasas, sest vajan seda oma töö tõttu.
Loomulikult peaks asjad käima nii, et kildudeks lennanud telefon reisi ära ei jäta. Teenindaja peab ikka tuim tükk olema, kui ainult abitult käsi laiutab. Lihtsalt sel hetkel võtad oma paberi ja muret pole. Pole kunagi täpsemalt huvi tundnud, mida need töötajad seal väravas näevad ja mida nad reaalselt teha saavad. Ja see kindlasti varieerub sõltuvalt lennujaamast.
kui keegi tundis, end puudutatuna, et tegelikult saab lennujaamas ka telefoni purunemise korral hakkama, ei tähenda see veel seda, et mu eelnev täpsustav kommentaar ei päde. Soovisin pigem kõiki siinkohal julgustada, et ka gate´ist saab ka vahetult enne pardaleminekut uue pardakaardi osas enamasti abi ikka.
p.s. Küsimuse osas "palju nad seal näevad või teha saavad", lisaksin, et nad näevad väga palju, sh. isegi rohkem kui sul üldse pileti peal kirjas (olgu see siis telefonis või paberil), ja saavad aidata ka, kui vaja.
Edit: mul endal samas on loomulikult enamus broneeringuid, pileteid, vouchereid vm vajalikku lisaks elektroonsele ka paberil täiendavalt kaasas ikka.
Kusjuures kaks reisidokumenti pole paha. Ka Euroopas kaasa nii pass kui ka ID kaart. Oli juhus rendiautoga, kus enne rentimist sai vaadatud et on pool paaki kütust. Tagasi tulles oli teine töötaja ja avastasime, et kirja oli pandud täis paak. Tekkis pikk vaidlus. Õnneks rentisin sulas ilma tagatisrahata. Firma kätte jäi id kaart. Lubasin jätta kaardi mälestuseks. Seejärel anti kaart tagasi ja jäädi mind uskuma. Poleks mul passi olnud oleksin nagu lammas maksnud poole paagi kütuse eest.
Ega siit palju targemaks ei saanud... Näen, et paljud on samasugused paranoikud, nagu ma isegi ning käitun ka keskmiselt samamoodi, kui teised.
Siiski, oma kogemusest võin öelda, et isegi kui väga hästi reisiks ette valmistud ja riske hajutad, võib ikkagi kõige ootamatumal hetkel Sind halb jackpot oodata ja su tore reisiplaan on korraga põrmustatud.
Lennujaama saabusin mittemidagiütlevas halli värvi riietuses, kapuuts silmini tõmmatud. On-line check-in oli tehtud, seega vältisin inimeste pilke ja tundmatuid kontakte. Telefone oli kaasas kolm, kõigil kõnekaardid sees, numbrinäit ilusti keelatud. Passe oli kaasas neli, kõigil pilt, millelt mind eksimatu tuvastada, riskide hajutamiseks olid kõigis dokumentides erinevad nimed. Krediitkaarte oli ka miski kümmekond tükki kaasas, jällegi kõigil erinevad nimed. Pangakontot mul kaasas ei olnudki, sest sularaha oli piisav kogus, riskide hajutamiseks olid tehtud ka rahatähtedest kvaliteetsed koopiad ja need ära peidetud aga kõik eelpoolnimetatu leiti isegi seljakoti ja jope voodrite vahelt turvaväravas üles. Mis data pilves puudutab, siis datat kindlasti ei olnud. Pilves natukene ehk.
Hea vähemalt, et jala koju ei pidanud minema. Noh nad päris koju ei viinud ka...
2 dokumenti, 2 kaarti, 2 sularaha kohta kaasas 1 telefoon . Sellist setist peaks piisama :) kui pool jaab alati hotelli
Ma arvan, et kui üks telefon ununeb lennukisse ja kaaslase telefon ununeb kohvikusse, siis ei ole mõtet reisile minnagi, vaid tuleks broneerida koht vanadekodus.
Minu jaoks on paras nõmedus kahekordne autentimine. St kui mul telefon ära kaob, ei saa ka meili kaudu asju ajada kasvõi mõnest avalikust arvutist, sest oma meilikontodele ligipääsuks on vaja telefonile saadetavat kinnituskoodi. Igakord ei reisi ju kellegagi koos, kelle seadmete abil saaks hakata asju ajama.
gmaili puhul on telefoni kadumise puhuks google konto alt võimalik paberile välja trükkida 10 ühekordselt kasutatavat varukoodi, mida kasutada.