Suvaline uus telefon, sim kaart ja data on pilves, kontodel.

Ok, mobiil ja smart id veidi piiravad. Aga bookingu äpi ja bronnid saad suvalisest telefonist.

Pikemal/keerulisemal reisil on hea, kui on kaasas mitu seadet (ja üks taskus, teine või teised kotis või majutuskohas), nii on telefonil varuvariant kas (tahvel)arvuti või varutelefoni näol, vana väiksem telefon ei võta eriti ruumi ega kaalu (vaat et vähem kui paberipakk), aga on juba seadistatud ja häda korral saab kiiremini kasutusele võtta kui uue ostmise korral. Tahvelarvuti on mugav lennukites ja hostelites Netflixi jms tarvis, mõnel inimesel võib olla vaja või lihtsalt mugav kaasas kanda ka sülearvutit, eriti kui see on väike ja kerge mudel. Kokku kaalub see kraam ehk isegi vähem kui üks suurem või paar õhemat LP klotsi, mis omal ajal paljude kotis oli kohustulik kraam, tänapäevalgi vahel.

Kui aga kõigest ilma peaks jääma, siis muidugi peab olema kõik leitav pilvest, ehkki on veidi tülikam.

Kompaktne ID-kaardi lugeja mahub ka alati igasse kotti ja mõned varukrediitkaardid ja miks mitte ka hädaolukorra sularaha nagunii. Ning akupank käib ka asja juurde muidugi. Ja netiühendus.

Soovitaks ka mingit sellist laadijat, kus on hulk eri usb-pesi ning üks voolujuhe - lihtsam kui iga seadme jaoks oma laadijat kaasas kanda, ning isegi kallis hotellis ei pruugi olla piisavalt või heas kohas paiknevaid pistikupesi, nii et üks pistik (koos adapteriga) on mugav.

Paberkoopiaid on mõistlik teha nendest dokumentidest ja nendes riikides, kus on teada, et nendega on hõlpsam või kiirem või teisiti ei saagi. Näiteks on küsitud Tallinna lennujaamas näha ESTA paberil väljatrükki, kui veider see ka ei tundu.

Lühikese mõnepäevase reisi või nädalase paketiturismi puhul võib muidugi lihtsamini talitada.

Lähed väravas lennukile ja telefon lendab laksuga vastu maad. Info oli ekraanil aga nüüd on seal ämblikuvõrk. Reaalis harv juhus. Aga uut mobiili sealt kusagilt selja tagant kioskist kohe ei saa. Ilmselt leiutaks veel mõne harvaesineva aga äärmiselt nõmeda olukorra. Näiteks endal on juhtunud, et Opeli tagurpidikäigu sisselülitamisel piisav laks käigukangi kõrval olnud telefoni displeile. Öösel 22.00 keset Gibraltari kaljut erilisi varuvariante polnud võtta.

Olen mõelnud niipidi ja naapidi. Tee mis sa teed aga kõige lollikindlam varuavariant on ikkagi väljatrükk paberil. Mõnele võib see tunduda ürgse ja labase lahendusena. Olgu. Aga see toimib ja rahaline kulu on olematu. Riske tuleb alati hajutada.

kui oled kahekesi, siis tõenäosus, et mõlemad nutiseadmed korraga otsa annavad, on ikka suht nulli lähedan...

Olen nõus, et kahekesi riski väga pole.

Sinul pudeneb lennujaama kivipõrandale, naisel jääb kohvikusse koos laadijaga ja avastab alles väravas. See oleks jah võimalus miljonist. Aga siiski sitt võimalus. Või topib naine telefoni korraks teksade tagataskusse ja see pudeneb kuidagi toolile näiteks. Loomulikult tekitab ühe telefoni kaotus automaatselt kontrollseisundi.

Kuni Gibraltari kaljuni ma väga selliste asjade peale ei mõelnud. Kõik sujus alati ilusti. Loodan, et see teema suunab paljud oma tagalat kindlustama.

Mul on kaasas nutikell (milles on lennupiletid, kui need on digitaalselt, pangakaardid ja mailid), telefon ja tahvel. Kell ja telefon on veekindlad (kell sukeldumissügavusteni, telefon vähem).

Kõigi kolme seadme kasutamatuks muutumise tõenäosus on statistiliselt väiksem, kui passi kaotamise oma.

Seega ei muretse.

Pabereid võtan kaasa "imelikematesse" riikidesse.

2 dokumendi kaasas Id kaart plus pass. ,pass ja sula või üks kaart jättan hotelli seifi või lihtsalt hotellis . Seega probleemi puhul marsida uue telefooni järgi :)

Jällegi kui mõnes riigis vaja paberit - siis trükkid selle välja või võtad USB pulga kaasa .

Mis ma olen aga kohanud viimasel ajal - reisides lennuga EU siseselt tihti peale ei huvita kedagi sinu dokument .

Seega EUs kui kaotada dokumendi 90% saad lennule.

Mina reisin telefoni ja läpakaga, kõikidest dokumentidest e-mailil koopiad, tähtsamatest ka telefonis nii, et saaks ilma netita kätte. Ka sihtkoha kaart on maps.me-ga netita ligipääsetav ja märgin ööbimiskoha sinna juba ette ära -- Bookingu detailide eraldi varundamine ei ole siis enam isegi vajalik, kui tuba broneeritud, siis enamasti piisab vastuvõtus oma nime ütlemisest. Korra on tõesti telefonil turvaväravates aku tühjaks saanud ja skännisin pileti läpakaekraanilt. Mõnel tööreisil, kui telefoni rohkem kasutan, kannan ka akupanka kaasas, et selliseid olukordi vältida.

Äärmuslike olukordade leiutajatele veel veidi õli tulle: ka paber ei ole lollikindel, võib samamoodi koju, kohvikusse või lennujaama pingile ununeda, sellel olevad QR- või triipkoodid võivad füüsiliselt kahjustada saada ja loetamatuks muutuda, jne. Aga kui sihtkohas nõutakse, et nt rongipiletid või mingid tõendid on paberil, siis trükin need kodus välja ja võtan kaasa, kuigi julgemad võtaks ehk kohapeal printeri leidmise riski. Mingit põhimõttelist paberipelgust ei ole. :)

Meelis - kui sinu oma põrandale kildudeks lendab ja naine enda oma kohvikusse unustab, siis on see ilmselge märk sellest, et te ei ole reisimiseks küpsed ja igati targem on koju jääda!

Ilmselt on keegi varastanud kotist ka läpaka ja telefoni, mida ma hotspotina kasutan. No on alles reisi algus - 50% mu varadest on hävitatud enne lennule jõudmist. Isegi kui mul kõik maailma paberid prinditud oleks, ei läheks ma sinna reisile.

Ja ma küsiks vastu - mis siis, kui keegi on kõik su paberid tuuri pannud? Toll konfiskeerib näiteks? Mulle tundub, et see on suurem tõenäosus, kui kaotada kõik oma elektroonilised seadmed.

Ma võtan keerukamatele reisidele kaasa paberil piletid, dokumendi koopia, hotelli bronnid. Noh nii igaks juhuks. Päevaks Helsingisse minnes ei viitsi, teise maailma otsa sõites aga küll. Mõnikord annan need veel teise inimese kätte.

Lisaks õnnetustele on ka vargused. Läheb daami käekott, siis pole enam ei telefoni ega dokumente. Endaga pole juhtunud (napilt!), aga kaaslastega küll. Jällegi - Helsingis ehk ei juhtu, Lõuna-Euroopas juba vabalt.

Mul pole oma elus õnnestunud ühtki telefoni ära lõhkuda ega kaotada. Kahtlustan, et sellise ime põhjuseks võib olla see, et kasutan alati kas märkmikulaadseid või silikoonist telefonikaasi (silikooni juurde sellist sõrmerõngaga kleebitavat kaarditaskut. Kuna telefonis ongi väga suur osa elust, siis hoian seda suure hoolega.

Mõistan natuke neid viimase mudeli iPhone'i soetanuid, kes tahavad seda rõõmu kogu maailmaga jagada, aga ka viimane mudel näeb ilma ämblikuvõrguta palju parem välja.

Soovitan :)

Ma ostsin kõige odavama nutika peale seda, kui telefon maha kukkus ja ma ei saanud isegi kodust tööarvutisse sisse. Olen võtnud lisatelefoni ka reisile kaasa

Reisikaaslasega duubeldatud ja/või pilves ja väga tähtsad asjad igaks juhuks prinditud.

Aga tuleb öelda, et kui mingeid jamasid ei ole, siis hiljutise kogemuse järgi bronni kinnitust vms ei ole enam tihti vajagi lennule, piisab dokumendist millega broneerisid ja saad vastu pardakaardid. Sama hotellides - huvitab pigem ööbija nimi ja krediitkaardi andmed/olemasolu, kui konkreetne bronni väljatrükk. Kindlustus: kui teadvusel oled, tuleb nagunii kõigepealt oma taskust maksta ja siis kodumaal nõue esitada.

Noh ja kui reisidokument ja pangakaardid kadunud, on juba nagunii järgmise taseme häda.

Eelarve jagamine mõistlik. Peale hiljutist halba kogemust kasutan nn "ühekordset" revoluti, kuhu jaopärast vajadusel juurde kannan, mitte ametlikku krediitkaarti.

Paber pole tõesti mingi imevidin, mis kõik mured lahendab. Samas on riskide maandamiseks üks odavamaid ja lihtsamaid. Valka või Helsingisse minnes ilmselt keegi väga ei muretse ka. Kaugemale minnes juba võiks.

17 aastat käisin reisimas ja telefoniga miskit ei juhtunud. Ok, toona olid nad tugevamad ka. Siis korra juhtus. Järgmised 14 jälle murevabalt möödas. Enamusel ei juhtu kunagi.

meelis, kui sul väravas äkitselt telefon kildudeks või muul moel tuksis (või kasvõi lihtsalt aku tühi vm), siis küsid isikliku dokumendi alusel lihtsalt desk´ist uuesti oma pardakaardi väljaprinti ja nii lihtne see ongi.

Viimati USAs oli aga pardale minek (Deltaga) juba tehnoloogiliselt sedavõrd ladus (biomeetriline, ei soovitud ei pardakaarte, ei telefonil, ei paberil, ega ka dokumente), pidid korraks vaid kaamera ette seisma ja vaatama kaamerasse, samas endal kaks kätt taskus. Ekraanile tuli tekst, et oled see-ja-see, sinu istekoht on see-ja-see ja värav avaneski.