Tere! Oskab keegi ehk nõu anda, kui tehtavad oleksid Kiievis KBP Kiev Borispol lennujaamas ümberistumised 1h 25min ja 0h 40min Ukraine International lennufirmaga. Lennud samal piletil ja sama lennufirma, teoorias ei tohiks probleemi olla, või? Samas ei ole tolle lennujaama erisuste ja suurusega üldse kursis.
40 min on kahtlane. Lennu saabudes ei pea sa küll läbima piirikontrolli, kuid edasilennule jõudmiseks on vaja läbida transfeeralas turvakontroll. Seal on kaks turvaväravat ja võib olla ka teisi samal hetkel saabuvaid lennukeid. Järjekorrad on kaootilised ja kui vaja, tuleb lihtsalt kisa tõsta ja häält teha. Kui sealt läbi, on kaugus väravani max 100 m ja saad kiirelt edasi.
Kui lennud samal piletil ja sama lennufirma, ära üldse muretse. Kui müüdi niimoodi piletid, siis on sellega arvestatud. Jooksevad kasvõi sinuga kaasa, et lennult lennule jõuaksid.
Soovitan maabuval lennul stjuardessile/stjuuardile öelda, et Sul lühike vahemaandumine, et Sind eelisjärjekorras lennukist maha lastaks (toimib, kui küsida) ning kohapeal turavaala kandis mõne töötaja juurde astuda ja öelda, et Sind taaskord eelisjärjekorras läbi lastaks. Toimib. Kui tundub, et turvaalas tähelepanu püüda ei saa / tundub ebaviisakas, siis proovi enne seda juba mõni töötaja leida, kes siis turvatöötajale ise märku saab anda. Siis on 40 min täiesti tehtav (võimalik, et ka ilma nende tähelepanupunktideta, kui liiga pikad järtsud pole;)
Pead olema võimeline vajadusel ennast kehtestama ja turvakontrolli sabas ette pressima. Tehtav julge pealehakkamisega. Ka on suur tõenäosus, et äraantav pagas ei jõua kohe kaasa, vaid saabub järgmise lennuga. Mul juhtus nii kahel korral viimase kuu jooksul.
Minu enda kogemus Borispolis on olnud selline, et transiittsoonis võib olla paras saba, olenevalt mis kellast maabutakse. Kümne paiku hommikul on rahulikum, õhtu alguses üpris ärev. Maha ei ole ühestki jäänud, pigem on lend alati hiljem planeeritust väljunud, aga õigeks ajaks ikkagi sihtpunkti jõudnud.
Meie mõtlesime ka, et pole probleemi. Siis selgus et...tuli seista 100 meetri pikkuses järjekorras, et jätkulennu pilet kätte saada. Seal palusime esimest korda eelisjärjekorda... anti.(teistkordsel küsimisel, peale nende omavahelist diskussiooni, et arvatavasti muidu vist jäävad jah maha ning helistamist kuskile, et kas see lend ikka õigel ajal väljub) Tädid regasid-kontrollisid ürgaegsete süsteemidega pileteid ja passe, vahepeal rääkisid omavahel juttu, suhtlesid telefonis laste, vanaemade ning muude sugulastega, lõppkokkuvõttes soditi kohanumbrid kaks korda üle ja paar korda visati välja prinditud piletid prügikasti ... Edasi tuli pikk-pikk turvavärava järjekord, seal palusime teist korda eelisjärjekorda. Onu kes seal korda valvas, vastas: "Kõik seisavad." Meie, et jääme maha, tema: "Küll jõuab, kõik seisavad." Kolmas kord palusime inimestelt, et nad meid ette laseksid. Inimesed nõustusid, korravalvur ei nõustunud. Lõpuks lõi väärikalt käega ja naeratas armulikult, sest oli vähemuses. Viimase etapi jooksime. Kõik toimus 2016 novembri algul Ankara-Kiiev-Helsinki, ümberistumiseks oli aega tund ja 50 minutit, Ankara-Kiiev lend hiljaks ei jäänud. Lennud oli UIA-ga.
Miks te jätkulennule piletit Kiievis otsisite? Kas Ankara kogu reisi piletit ühe korraga ei andnud? Aga toetan arvamust, et seal on "ukraina värk". Mul ei ole õnneks kunagi kiire olnud, kuid sealses kaoses ei ole tekkinud ka tahtmist lühikest lendu sinna planeerida. Kuigi lennujaam on ise väga kompaktne ja väike.