Tere!
kui on väikeseks rannapuhkuseks vaid 3 päeva, kas keegi oskab soovitada kumb saar valida? Eesmärk leida lumivalget liivaranda, kristallselget vett ja päikest. Minek oleks Singapurist. Kas Rawa Island mis on tõesti väga väikene saar kuid imeilusate randadega. Miinuseks kindlasti restortid kus on üpris kallis ööbimine. Langkawil oleks ilmselt veidi rohkem valikut nii randade kui ööbimiste osas, kuid mina ei suutnud hetkel leida, et seal oleks selliseid nö kariibimere stiilis lumivalge liivaga randasid. Ehk on keegi käinud ja oskab nõu anda :)
Rawat ei tea, Langkawil on kõige ilusam, kõige selgema veega ja ka kõige kallim rand Datai , veidi odavam ja samuti ilus Tanjung Rhu. Datai on täisprivaat st keegi võõras ei saa sinna oma nina toppida (kui just ei viitsi läbi džungli ja üle kaljude ronida) ja Tanjung Rhu selline poolprivaatrand. Absoluutselt kristallselget vett Langkawilt ei leia, sest laine liigutab põhjast muda ja liivatolmu (süüdlaseks 2004 aasta tsunami, mis hävitas sealkandis ka enamuse koralle)
Langkawil kristallselget vett tõesti polnud ja aastaid tagasi, kui sai Malaisias tuuritatud, oli tookord (veebruari algus) seal randades üpris tõsine probleem meduusidega, mis ujumise osas ettevaatlikuks tegi. Ka oli saar korralikult üle ujutatud turistidest, mis, olenevalt inimesest, võib koha puhul loomulikult olla nii pluss (palju erinevaid söögikohti, hinnad igale maitsele, võimalus kohtuda erinevate inimestega, igal õhtul kuskil mingi pidu jne) kui miinus (palju lällavaid turiste, kohalikele oled liikuv rahakott, suurem võimalus saada keskpärast teenindust ja kehva toitu jne).
Ida poole poolsaart jäävatest saartest võiks alternatiividena kaaluda veel Tiomani ( a) Juara Beach oli päris eksootiline ja vaikne; b) saar oli samuti tax-free tsoon, nagu ka Langkawi; c) peaks olema ka otselend Singapurist) ja Perhentian Islandsit, viimane meeldis endale Malaisias külastatud saartest-randadest enim. Perhentiani miinus tiheda ajagraafiku puhul on muidugi kohalesaamisel otselennu puudumine.
Ida poole poolsaart jäävatel saartel peaks jälgima ka vihmaperioodi aega. Näiteks kui me käisime Tiomanil-Perhentianil jaanuari lõpp-veebruari alguses, oleks seal pidanud olema vihmaperiood (hooaeg on, kui nüüd mälu ei peta, märtsist novembrini). See tähendas siis seda, et iga päev oli päev otsa päike, vähe turiste ja suur osa kohtadest kinni. Iga aasta muidugi ei pruugi ilma osas nii minna :)
Tioman oli mõnus, ilus ja samas rahulik koht, Langkawi ikka suht tavaline "igav" turistikas.
Oleneb millal minek on. Mina pole seal kandis käinud, kuid nii palju kui netist oma reisi tarvis sai uuritud, kui Langawil on ilma poolest hooaeg, on teisel pool ehk Tiomanil tuuline - vihmane. Kolmeks päevaks võib lebotama minna ka Singapurist laevaga Bintani saarele. Midagi erilist seal ei paistnud olevat, aga vähemalt ajakulu on väike.
Minek on Aprilli keskpaik. Ma ise lugesin, et sel ajal pidi olema seal ilma poolest ilus, kuiv ja päikeseline. Mussoonide vahepealne periood, et kui KL-is on isegi vihmane, siis Tiomanil pidi olema päike aga no 100% garantiid ilmselgelt ei saa keegi anda :)
Selline info tõesti netis. Seega aprillis ilma poolest mõeldav.
Kellel huvi on, siis meil Tiomanil käidud ja tõesti tegemist on imearmsa saarega. Lumivalget liivaranda nagu ma lootsin, seal küll ei olnud aga ometigi leidsime üpris turistidest puutumata saare mis tiksub täiesti omas rütmis. Kohalikud on siiralt sõbralikud ja tagasihoidlikud, midagi sellist polnud ammu kohanud. Näiteks unustasime päikeseprillid kohvikusse, järgmisel päeval avastasime, et on kadunud ning läksime küsima kas ehk on seal. Noormees ulatas prillid ja ei olnud sellist mõtetki, et keegi oleks need võinud endale võtta. Kuid vähemalt Singapurist saarele pääsemine oli seesuguse lühikeste tripi jaoks liiga ajakulukas. Ei tasu uskuda bussifirmasid kes ütlevad, et 4-5h Singapurist ja oletegi Tiomanil (3h bussiga ja 1h ferryga). Tegelik ühe suuna aeg on 9h ja see väsitas meid tohutult ära. Oleksin ma teadnud, et põhimõtteliselt kaks päeva meie lühikesest puhkusest kulub sõidule, siis poleks Tiomani valinud. Elukaaslane ütles küll, et sõit tasus ennast ära, kuid siiski oli ebamugav, et me sellega ei teadnud arvestada...Saar ise on suur ja kuna seal puuduvad enamuse linnade vahel teed, siis sõita saab enamikesse küladesse mööda merd. Meie olime ABC külas kust pääseb mööda teid ka Tetekisse, mis on nö pealinn ja sealt juba läbi džungli neljaratta veoga ka Juara Beachile. Vesi tundus saarel küll olevat ca 40 kaardise temperatuuriga, kui päike oli parasjagu pilve taga oli vesi soojem kui õhk. Selline tunne nagu vannis oleks olnud :) Juaras pikal rannaribal olid peale meie veel üskikud turistid, enamuse ajast olime seal täiesti üksinda, väga eksootiline. ABC-s meile meeldis, sest seal oli kuidagi mõnus ja hubane, kuid seal on rannad väga kivised. Samuti meeldisid mulle saarel ringi hiilivad monitor lizzardid. 3 päeva kohapeal oli kindlati liialt vähe, oleksin tahtnud seal vähemalt nädala olla. Internetist lugedes küsisid paljud, et kas tasub Tiomanile minna kui on Tai plaanis, kuigi ma Tais ei ole käinud, siis teiste kogemustele tuginedes ei tundu, et sellist puutumatust Tai populaarsetel saartel kohtab.
Helenad, me olime seal paar aastat tagasi ja samuti Juara rannas! Muljed ülivõrdes! Näe, siin mõned videod sealt:
Olime Tiomanil (samuti ABC / Air Batang) selle aasta aprilli alguses. Lühike kokkuvõte: MA TAHAN SINNA TAGASI!
btw, kohalesaamine on tõesti veidi tricky -- nõuab busside ja laevade iseseisvat kombineerimist kuid ei midagi ületamatut. Läksime KL-st ja edasi sõitsime Singapuri. Arvatavasti ongi saare puutumatuse ja omapära säilumises üks osa sellel, et sinna ei kupatata bussi- ja laevatäite kaupa all inclusive turiste vaid saarele jõuavadki vaid need, kes viitsivad eelnevalt veidi ise vaeva näha.
AndresR - teil õnnestus ikka tõeliselt võimsaid sisalikke kohata! Suurim keda mina nägin oli selline 1.5m pikkune. Kuid teised turistid rääkisid, et nägid ka peaaegu varaani suuruseid 3 meetriseid tegelasi.
Alar - olen nõus, keeruline tripp saarele annabki puutumatuse. Kuna meil oli aega vaid 5 päeva, siis oli see väike ebameeldivus mõnusa puhkuse juures. Kuna me planeerides ei teadnud arvestada ei jäänud tagasi tulles palju aega lennule jõudmiseks :) Kuid lõpp hea, kõik hea!
Ma ei saa hästi aru, kuidas on keeruline sinna kinna? :) Meie läksime ööbussiga KL-st ja olime Mersingis mingi 5-6 hommikul ja kl. 10 või 11 läks esimene kiirpaat saarele. simple.
Helenad: need suured sisalikud olid mingi söögikoha tagaaias. Seal mingi solgitoru ja eks nad sealt siis midagi omale said. Muidu üle poolemeetriseid ei kohanud, käisime mingil matkarajal veel, koskede juures jne.
9 h sai juba Perentianile kunagi jõutud, Tiomanile 9 h tundub ikka väga ulmeline.
Aga võite järele proovida :) 6:00 startis buss Singapurist, ca 10:30 olime T.G Gemokis kust pidi 11:30st kiirpaat minema, startisime aga alles ca 13st. Enne ABC-sse jõudmist tegime veel 2 peatust saare teistes linnades ja 15:10 astusin saarele. Kui teil kõik toimus etteantud graafiku järgi siis teil tõesti vedas. Meil olid samasugused hilinemised ka tagasi tulles. 9:00 pidi paat minema aga 10:30 võttis alles meid peale ning seejärel veel mitu peatust. Tiomanilt saime minema alles veidi enne 12st. See 9h oli reaalne sihktkohta jõudmise aeg, mitte ainult sõiduaeg.