Meie lendame juuli lõpus Rijekasse, oleme Horvaatias nädal aega. Plaanid on teiega suht sarnased: rendime auto, sõidame ringi. Rannas tahaks ka niisama olla. Oleme ka natuke gurmaanid, nii et kindlasti otsime TripAdvisori kaudu mõne hea mainega restorani. Kui jõuate tagasi, siis kindlasti kirjutage oma muljetest ka siin. Olen lugenud siit Horvaatia teemasid, kuid põhjapoolse osa kohta tundub olevat vähem infot. Ilmselt enamuse sihtkoht on Dubrovnik. Olen pannud kõrva taha, et Krk rahvuspark on kohustuslik koht sealkandis. Kuna Dubrovnikusse on 600 km, siis sinna me tõenäoliselt ei jõua, ei taha tervet reisi autos ka veeta. Splitini ehk jõuame välja.

Kui 10 päeva paigal olete, siis kogu perioodiks vist autot polegi vaja. See oli siis carksile. Splitist Makarskani on väga hea bussiühendus. Eloxile, eks neid Istrias käinuid on ka. Juuli lõpp on seal piisavalt soe. Need lõunapoolsed jutud on kuni 20.06 ja peale 20.09, siis võib ilm Istrias ära minna kehvaks. Kui keegi tahab, siis olen neljapäevani Eestis, Kakumäel. Võin teha kiire infotunni. tl 5123123 Uuno

Kui Spliti kanti minna, siis kindlasti ka Zadar, Sibenik, Trogir! Krka rahvuspargis on väga ilus astanguline juga, kus saab ujuda - väga fotogeeniline paik! Soovitaksin teha väike merereis Korcula saarele - imeilus väike saar ja superrannad snorkeldamiseks!

Split ise pole just kõige mõnusam koht pikemaks peatumiseks. Ehk tasuks otsida Trogir'i kandis majutust (või selle läheduses ca 15 km raadiuses) ja seal edasi lääne poole. Rannad on ilusad aga kitsad ja kivised. Krka park on väga mõnus, seal läheb 3-4 tundi kindlasti ära, kuid üleujutuste ajal jõkke ujuma ei lubata.

Eile sai ujutud 10 rannas Makarskast Zadarini ( nö suve alguse test- drive ) Kuna juba nädal aega on ilm hoidnud kogu Dalmaatsias üle 30 kraadi, siis meri oli igal pool ujutav 22-23 kradi.Kui kuum jääb püsima, siis läheb iga päevaga soojemaks. Kui tuleb tavapärane enne jaanipäevane vihma ja tuule laine, siis võib ka jahedamaks minna. Alla 20-21 kindlasti Zadarist lõuna poole enam vesi ei kuku. Istrias on väike loterii võimalus.

http://www.weather-forecast.com/locations/Novalja/forecasts/latest

Ilmateade arvab, et tiba jahedamaks läheb. Aga pole hullu, kui väljas 25, siis tundub 22,5 vesi soojem kui 30 õhu puhul. Ma hetkel Šimunis ja siin igati mõnus olemine.

Uva, mõtlesin helistada, aga siis ma ei osanud veel eriti midagi küsida:) Nüüd me oleme natuke asju uurinud ja plaane teinud, nüüd ka mõned küsimused. Muidugi võivad ka kõik teised vastata. Saabume kolmapäeva õhtul Krk saare lennujaama ja jääme esimesteks päevadeks sinna - saarele, mitte lennujaama:) Liigume rendiautoga. Mees ja poeg sukelduvad neljap ja reede. Sukeldumisklubi on Punatis, seetõttu oleme vaadanud ööbimiskohti Krk linn - Baška. Kuigi Krk (saar) on piisavalt väike, et ööbida ükskõik kus heas kohas. Küsimus nr 1: mida põnevat (peale sukeldumise) Krki saarel veel teha? Küsimus nr 2: olen aru saanud, et rannad on Horvaatias enamasti kiviklibused, üksikuid liivarandu peab teadma. Küsimus nr 2: kas Krki saarel on mõni selline armas liivarand ka - või millist randa (soovitavalt lääne-lõuna piirkonnas) soovitaksite? Kindlasti on plaanis külastada Plitvitce loodusparki. Me ei ole veel otsustanud, kas lahkume Krki saarelt reede õhtul ja sõidame kuhugi looduspargi külje alla valmis (oleneb natuke viimase sukeldumise lõpukellaajast, mida hetkel täpsustame). Väidetavalt võtvat selle külastamine ära terve päeva? (kas see väide vastab tõele, võiks olla küsimus nr 3:) Või teine variant, sõidame ära laupäeva hommikul, külastame tee peal veel midagi huvitavat ja jõuame looduspargi külje alla valmis laup õhtul. Küsimus nr 4: kas marsruudil Krki saar - Plitvice on midagi huviväärset? Küsimus nr 5: kas Krki saarelt käib maale ka praam või on ainus tee põhjatipus paikneva silla kaudu? Kaarti vaadates, siis tundub, et kui kusagilt Baška kandist läheks praam kuhugi Senji kanti, siis hoiaks Plitvicesse sõites aega kokku? Külastame me siis Plitvicet laupäeval või pühapäeval, samal õhtul on plaan sõita Zadarisse (150 km). Zadar tundub olevat selline elav kuurort, kus võiks paar päeva mõnusasti hängida ja chillida. Oleme ka väikest viisi gurmaanid, seal ilmselt oleks see koht, kus TripAdvisori soovituste järgi mõni hea restoran reserveerida. Trogiris tahaks ka ära käia, ei teagi nüüd, kas peaks selleks eraldi hotelli reserveerima või võiks sõita Zadarist sinna ja tagasi? (küsimus nr 6, selline mõtisklev, vahemaa 130 km) Kui oletada, et me oleme juba laupäeva õhtul Zadaris ja lahkume sealt kolmapäeval Rijeka lennujaama (lennuk väljub alles õhtul), siis neli päeva Zadaris on vist liig? Tegelikult vt küsimus nr 4. Kui me jõuaks Zadarisse pühap õhtul, siis E-T seal ikka tegemist leiaks, eriti kui ühel päeval Trogirisse sõita. Küsimus nr 7: Või on hoopis Zadari ümbruses huvitavaid kohti, kuhu ööbimiskohast väljasõite teha? Need saared, mis seal "ees" on, kas seal tasub midagi külastada? Küsimus nr 8: Splitti me ei ole praegu oma reisi sisse planeerinud, kas peaks? Siis peaks ilmselt ühe öö seal peatuma ja teel Zadarist sinna saaks ka Trogiris ära käia.

Olen hetkel Tallinnas, trükkimise jaoks veidi hõivatud. Uurige kummale poole on Krk saarelt liikumine tasuta, sel suunal kindlasti praami pole mõtet passida. Plitvicasse varahommikul 2 väravast sisse, 4 - 5 tundi läheb ära. Võtke öömaja mitte Zadarisse , vaid kuskile külje alla, kus vabalt ujute ja linna lihtsalt õhtuti. 10 km Zadarist mõlemile poole on ilusaid kohti. Arvan, et kui liigute Šibenikuni ja näiteks Plitvicka meeldis ja soovite veel midagi sarnast, siis Krka rahvuspark. Spliti ja isegi Trogiri võite sel juhul vahele jätta. Malinska rannad on suht head kui Krki saarel.

Millega siis arvestama peab kui Plitvicasse ei jõa varahommikul, vaid 11-12?

Siis ikkagi 2. väravasse, autorongi ja laeva sabad lähevad pikemaks ja uurige , mis kellani park avatud on.

Park on avatud kella 21ni. Piletite müük lõpeb kell 19 ja sellest kellast hakkab park ka tühjenema. Täna just käisime ja sabasid praegusel ajal veel ei ole.

Samuti plaan juuli lõpus Rieka kandis olla ning huvitavad hoopis rafting,matkamine,snorgeldamine,kanuutamine,trossteedel üle kuristike (kanjonoite) laskumist.Kas keegi on peale autoga ringiuhamise ja plaazidel vedelemise ka sellist turismi harrastanud?Kas keegi teab Novatoursi plaanitud reisist Veneetsiasse-on see täispikkuses mööda maad bussiga või üle lahe kaatriga?

Meie oleme nüüd tagasi ja kirjutan natuke meie reisimuljetest. 22.juuli õhtul maandusime Rijekas ja kuuma oli 38 kraadi. See emotsioon lennukitrepile astudes ei unune kunagi, nagu saun ja lõhngi sarnane vürtsikas. Kuumus natuke rikkuski meie reisi, nt Trogiri külastus jäi seetõttu põgusaks, et pikalt ei suutnud jalutada. Lennujaamast võtsime auto ja sõitsime Punatisse. Seal oli meil kolmeks ööks tuba mäe otsas asuvas võõrastemajas. Üldiselt Punat on nii väike linn, et seal pole ükski koht liiga kaugel. Ööbimised võtsime enne Bookingust. Täitsa usun, et kohapealt oleks saanud soodsamalt, kuid me ei tahtnud riskida ja aega kulutada kohta otsides. Õhtul jõudsime veel õhtust süüa ja natuke promeneerida. 23.juuli meespool sukeldus. Mina alustasin shoppamisega, sest kuigi ilmateade sai Eestis uuritud, seda kuumust lihtsalt ei kujuta ette ja tuli minna osta mingi kerge hõljuv hõlst, et see üle elada. Jalutasin natuke ja veetsin päeva rannas. Koht lavatsil varju all 40 kuna, 2 kuna münt tuli sisestada, et dushi all käia pärast suplemist. 24.juuli läksin mehega sukeldumisreisile kaasa. Õhtul tegime väljasõidu Baškasse, kus sõime väga maitsvaid mereande. Üldse mereannid on seal suurepärased, sõime neid iga päev kahe suupoolega ja no nii head! Pole selliseid toiduelamusi saanud teistes Vahemeremaades. 25.juuli sõitsime mägedesse, et olla hommikul varakult Plitvices kohal. Läksime tavalist teed mööda üle Senji. Kulus vist kaks tundi sõitu - enam ei mäleta täpselt. Rannikult eelmal oli hoopis teine pilt, nagu teine maa ja teine temperatuur ka. Silma jäid ühe-kahe kaupa karjamaal olevad lehmad ja sõnnikuhunnikud iga teise maamaja hoovis. Eestis on ju ühe-kahe lehma pidajad kadunud. Otsisime üles oma öömaja ja peremees soovitas külastada ühtesid lähedal asuvaid koopaid. Kahjuks need olid kinni elektrikatkestuse tõttu. Ostsime siis kohalikust Konzumist ploome, õlut (Karlovatcko on parim) ja veetsime mõnusa laisa õhtupooliku võõrastemaja kreegipuude vilus. Pärast veel käisime õhtust söömas ja proovisime linnakese baarides erinevaid Slivovitše. 26.juuli külastasime Plitvicet. Hommikul oli sooja vaid 15 kraadi ja vastukaaluks eelnevale (ja järgnevale) kuumale sai seal lõdiseda. Samuti polnud mul kaasas korralikke jalanõusid. Tegin oma õhukese tallaga sussides matka siiski ära, aga pärast sääremarjad valutasid, sest jalg oli kogu aeg pinges, et puust radadel täpselt laua peale astuda. Nii et toekad jalanõud kaasa! Valisime 9 km ringi, olid võimalikud veel 2 km, 3 km ja 18 km. Esimene pool matkast oli mõnus, sest vastutulijaid veel polnud. Pärast tulid teisest väravast sisenejad vastu ja siis oli päris tüütu kohati. Oli ka lapsevankritega liikujaid seal. Meil kulus natuke üle 4 tunni. Keskel oli ka üks koht, kus saab süüa ja kohvi juua. Edasi sõitsime Zadarisse. Seal jõudsime ka esimesel õhtul vanalinnale enam-vähem ringi peale teha. 27.juuli olime Zadaris. Enne lõunat rand 1,5 h, aga kaua ei jõudnud seal olla selle kuumaga. Rannas oli seal, kus meie olime, ka igasugused atraktsioonid: parasailing, banaanisõit, skuutrilaenutus ... Kõige odavam oli lainelauaga sõudmine (ei tea, mis selle täpne nimi on). Pärastlõunal tegime kerge ülevaatuse kohalikus kaubamajas, Supernova või miskit oli nimi. Peamiselt selleks, et konditsioneeritud kohas aega veeta. Kaubanduslikus mõttes oli tegu pettumusega, lootsin leida huvitavaid kohalikke kaubamärke, mida aga polnud. Olid vanad head Pull&Bear, Zara, Stradivarius jne jne. Õhtul jälle jalutuskäik, õhtusöök, veel jalutamist ja une-eelsed kokteilid. Zadaris on siiski üks omanäoline ja põnev vaatamisväärsus, õigemini kuulamisväärsus. Mereorel on selle nimi, asub promenaadil. Lainete mõjul teeb kummalisi helisid, mis natuke meenutavad vaalade laulu või siis ulmefilmist tulnukate keelt. Pimedas kuuvalgel mere ääres treppidel istudes seda kuulata on meeldejääv elamus. Zadar on tore elav kuurortlinn, õhtul on seal tegevusi iga nurga peal. Küll esinevad breikarid promenaadil, siis on veidi eemal akrobaatide trupp, ühel väljakul kontserdid ja teisel rahvatantsijad ... Meie lemmikpaigaks kujunes väljak Louvre nimelise kokteilibaari ees, kus õhtuti esines kitarriduo igihaljaste rockiballaadidega. 28.juuli väljasõit Trogirisse. Oli päris pikk sõit, 130 km ja kiirteemaksud on Horvaatias muude riikidega võrreldes kõrged. Zadar-Trogir maksis natuke üle 5 euro. Trogir on muidu tore linn, kuid kuumus tappis. Ronisime kirikutorni, imetlesime punaseid katuseid. Oli selline lagunenud ja räämas nagu Tallinna vanalinn tõenäoliselt 1995. aastalgi. Kulus palju õlut ja jäätist, et see üle elada. Jäätist müüakse seal iga nurga peal, valik on lai ja väga maitsev. Õlut jõime palju, sest kuigi muidu oleme rohkem veinisõbrad, siis Horvaatia veinid meile väga ei maitsenud. Aga restoranides on seal põhimõtteliselt ainult kohalik vein menüüs. Viimastel päevadel avastasime küll kohaliku mulli Tomaš (tomatš), mis oli täitsa hää. 29.juuli sõitsime tasapisi tagasi Rijeka poole, et õhtul lennukile minna ja koduteele asuda. Jalutasime natuke Rijekas, ega seal miskit suuremat vaadata polnud. Üks kellatorn, rahvusteater, vanim barokne katoliku kirik (kui ma nüüd jälle õigesti mäletan). Suurima elamuse pakkus lõpuks ilusa jalakäijate tänava ääres asuv foorumi-laadne kaubamaja, mis tuletas elavalt meelde, et lõppude lõpuks on meil Horvaatiaga ühine sotsialistlik minevik. Kindlasti on tänagi meil Lasnamäel mõni taoline kaubandusasutus, kuid kindlasti mitte Tallinna turisminduse tuiksoonel enam. Õnnestus selle asutuse tualetis ühele õnnetule kaasturistile isegi abi osutada käekotis leidunud salvrätiku kujul. Õhtune Air Balticu väljalend hilines väidetavalt Poola kohal olnud liiga tiheda lennuliikluse tõttu. Hakkasin mõtlema, et meie oma Õhk on ikka hea asi ja pilet võib ju olla 50 e kallim, aga kui selle eest saab poole päeva asemel kolme tunniga otse kohale, siis on see hästi kulutatud raha. Rijeka lennujaam ise oli omaette elamus, kunagi Türgis olen vist sarnases maandunud. Konditsioneerimata ja rendiautode parkimisplats oli tükike heinamaad. Sel päeval oli kuus lendu, kõik peale Air Balticu Germanwingsi omad erinevatesse Saksa linnadesse. Saksalasi ongi Horvaatias väga palju. Aga üldiselt näeb seal kõik Kesk-Euroopa riikide autonumbrid ära ja mõne Skandinaavia oma ka. Kokkuvõtteks, siis miinuspoolele jäi kuumus ja plusspoolele imemaitsvad mereannid. Plitvice on ka tore. Meie jaoks oli see natuke teistmoodi reis, kui seni tavaks. Olime enda kohta üsna paiksed, tavaliselt me sõidame kogu aeg ringi, iga päev eri koht. Üllatasime iseendid positiivselt sellega, et suutsime võtta nii rahulikult ja isegi nt see asjatu sõit koobastesse ei ajanud eriti närvi.

Käisime ka 22.07-29.07 Horvaatias, Eesti Õhuga Spliti ja tagasi sama lennuga, mis ülal kirjeldatud Elo poolt ehk Rijekast tagasi. Ringi liiklesime rendiautoga ja praamikilomeetreid tuli ka mitu. Ehk alul olime 2 ööd Korčula saarel, siis 2 ööd Hvari saarel, Plitvicka järved sai üle vaadatud ning lõpp oli Krki saarel. Olin natuke skeptiline, et suvel Eestist ära ent oli mõnus küll. Isegi suur soe väga ei häirinud, järvede juurest tulles oli õhtul õhk üllatavalt jahe ent rannikul läks jälle soojaks. Söögid olid head, inimesed lahked, ööbimised mõnusad, vesi ilus ja soe jne ehk julgeks soovitada küll. Ainsana läks meil natuke nihu, et Korčulast ei saanud Hvari saarele autoga ehk pidime mandri kaudu jonksu sisse tegema. Sõitmiseks olid teed vahvad ja keskendumist nõudvad, eriti Hvari peal (nt 1,4 km pikkune n-ö looduslik tunnel). Kui takkajärgi midagi teisiti teha, siis võib-olla tasuks rohkem "paikne" olla ent hetkel ei kahetse. Ehk lähiaastatel jälle ...