Hei,
kasutasin otsingut, kuid Kreeta kohta ei leidnud infot.
Kas ja kus ja kui palju jätate jootraha Kreetal?
Näiteks hotellis koristajale või basseinibaari teenindajale, söögikohas, taksojuhile jne ?
Kas võtate Eestist kaasa mingit nö kohalikku kraami meeneks ja kellele ?
@sigala
Ainus tõesti oluline teenus on EMO ja kvaliteet ning suhtumine on seal ülioluline. Restoranid, kiirtoidukohad, poed ja muu tilu-lilu, kuhu nagunii enam teist korda tagasi ei satu, pole üldse oluline suures pildis.
Palju siis EMO-s peaks andma teenuse eest tippi lisaks arvele, et häbi ei oleks?
Lõime mõte on selles, et igal pool on erinevad jootrahakombed ja erinev jootrahakultuur.
Hetkel on teemaks Kreeta jootraha (järeldus: pigem valikuline, rohkem pisut ülespoole ümardav või müntides väljendatav). Sellesse teemasse tegelikult pole mõtet tõmmata Ameerika jootrahakultuuri ega vaielda selle üle, kas Selveri kassapidajale peaks ka viskama midagi.
Ameerika jootrahakombestik (hiljuti New Yorgis näiteks näis olevat eeldus, et hea teeninduse eest võiks visata 40-50%, normaalse ja rutiinse teeninduse eest 20-30% ja kui soovin väljendada oma nördimust, protesti või pahameelt halva ja pettumuse valmistanud teeninduse üle, siis ilmselt saaksin terminalis valida 10-15% jootraha) ei kehti Kreetal ega ammugi Eestis.
Küll võib kehtida ameeriklaste jaoks, sest jootraha mitte jättev ameeriklane on ilmselt Kreetal omapärane valge vares. Eestlase ja eurooplase jaoks on aga mitte jootraha jätta okei.
Lihtsalt pole mõtet kõrvutada Selveri kassapidajat, Kreeta restorani ja Miamis ringisõitmist,. See, mis on Selveris või Kreetal normaalne, on Ameerikas matslikkus ja kultuuriline fopaa. Sama piinlik, kui ameeriklased, kes jootrahavabas Jaapanis vägisi topivad teenindajatele raha taskusse või keelduvad vahetusraha vastu võtmast, ehkki peaks olema selgelt näha, et see on teenindajale vastuvõetamatu ja ebamugav. See on suutmatus harjuda erinevate kultuuridega ja tavadega ja soov lüüa tervet maailma ühe mütsiga.
No ma ei tea. Ilmselgelt on olemas siis rikaste improvede ja tavaliste inimeste Ameerika, mis ilmselgelt ei kattu. Kui hotellis müra ei lase magada ja palud toa ümber vahetada, siis muidugi viskad adminnile vastutuleku eest miskit, aga kui öö läbi magada ei saa, siis mille eest? Aga see selleks, kultuurid ongi erinevad ja ilmselt improved ei käi kunagi islamimaal lühikeste pükstega või käib?
Türgi ja Kreeka jootrahade kohta on hea soovitus alanya.ee lehelt:
"Jootraha Türgis
Kui palju siis on kombeks jätta jootraha Türgis? Ja mis on selle eesmärk?
Kuigi mõnedel elukaugetel turistidel on kinnistunud kunagi-kusagilt kuuldud luul, et hea teeninduse eest on viisakas jätta jootraha, siis tegelikkuses see ongi lihtsalt… rumal luul.
Jootraha andmise kohta on tehtud palju uuringuid, mis profileerivad inimesi kes tippi annavad. Kõik need uuringud on alati jõudnud täpselt sama tulemini: kõige rohkem annavad jootraha vaesemad ja keskmisest madalama IQ-ga inimesed ning kõige vähem või üldse mitte annavad jõukamad ja targemad.
Kõikjal on teenindaval personalil kindel palk, millega ta on tööle asudes nõustunud ja tema tööks ongi oma ülesandeid võimalikult hästi täita. Kui ta seda ei tee, siis jõuab info sellest üsna kiirelt ülemuseni ning antud isiku teenustest loobutakse. Sest kehv teenindus viib asutuse maine ja külastatavuse (seeläbi ka kasumi) alla ning omanikud ei saa seda enesele lubada.
Juhul kui mõni teenindaja on erakordselt tubli ja andekas ning kutsub klientides pidevalt esile positiivset emotsiooni, siis ka sellest saavad koha omanikud väga kiirelt teada. Tulemuseks on palgatõus, preemiad jne. Seda lihtsalt ollakse sunnitud tegema, info levib kiirelt ning vastasel juhul ostetakse fantastiliselt tubli töötaja konkurentide poolt üle.
Türgis on kujunenud nii, et hea klienditeenindaja on turismimajanduses kulla hinnaga. Ja head töötajad teavad oma väärtust ning võid olla kindel et nad teenivad VÄGA hästi.
Kui aga nüüd kliendina sellesama hea teenindaja käest otsesõnu tema palga kohta küsida, siis valetatakse haleda näoga endale väga kesine palk ning lisatakse nukralt juurde, et sedagi saab ta vaid turismihooajal. Ikka selleks, et klient jootraha andmiseni viia.
Hotelli koristajad on siinkohal erand – nemad teenivadki ametlikult suht miinimumpalka. Samas koos jootrahaga teenivad nad ca topelt rohkem kui keskmine eestlane oma ametikohal.
Hotellitoad kus koristajale kunagi tippi ei jäeta saavad terve puhkuse kestel siiski täpselt samasuguse teenuse osaliseks kui need toad kus iga päev lahkelt jootraha jäetakse.
To Pahurik: Kas sa pead kreetalasi mujaniteks v? Teema algataja soovis infot Kreeta kohta.
"Kas sa Eestis ka hotellis või baaris jätad koguaeg jootraha või viskad Selveri kassapidajala jotsi? Ilmselt ei, aga kuskil murjamite juures oled küll lahke raha jagama."
Tundub mulle mitte veits rassistlik kui sa juba ka euroopat eristad juuksevärvi v millegi järgi!
Kreetal jootraha jättes võib soovi korral arvestada sellega, et hooaeg kestab seal pool aastat nagu Eestiski - tippaeg on maist septembrini, mõni kuu enne ja pärast seda on vaikne, talvel kohad kinni või tiksuvad kuidagi avatult head aega oodates. Seega kõigil teenindajatel suvine teenistus on ilmselt korralikum, vaiksel ajal tiksuvad minimaalpalga peal (mis nagu öeldud on kuskil alla tuhande euro kätte). Seega vaiksel ajal ollakse jootraha eest tõenäoliselt tänulikumad.
Eks miinimumi eest elab Euroopas ära, nagu elavad Selveri kassapidajadki ja kõigi Tallinna vanalinna kohtade teenindajad. Erinevalt Ameerikast, kus ühiskondliku kokkuleppe järgi teenindaja tööandja poolt makstavast palgast ei ela ära, ja kus eeldatakse, et ta teenib oma toiduraha klientide jäetud jootrahast. Eks Ameerika paradoks ongi, et Kreeta või Selveri teenindaja oma 800 euroga kuus kuidagi veel tiksub, aga ameeriklane oma absoluutse föderaalse miinimumiga, mis sõltuvalt osariigist võib olla 2000-3000 dollarit kuus, elab põhimõtteliselt tänaval ja peab töötama kahel kohal 16 rundi ööpäevas (või jootraha peal elama), et kuidagiviisi toime tulla ja vajadusel arstiabi eest maksta.
(mis pükstesse puutub, siis veidral kombel käin pikkadega - isegi Kagu-Aasias, näiteks Tais ja Vietnamis, viimastel aastatel ainult pikkade pükstega nagu kõik kohalikud - ennevanasti sai küll lühikestega käidud, aga enam mitte miskipärast.)
Pahurikust kreeklased ja türklased kokkupanna, pole vale. Kultuuriruum on aastatuhandeid olnud sama, nagu ka see et Kreeka territoorium on aastatuhandeid ulatunud tänase Türgi territooriumile või seda, et tänane Kreeka on olnud pooltuhat aastat olnud Osmanite impeeriumi osa. Geneetiliselt on nad omavahel vägagi segunenud, keeleliselt ja usuliselt erinevad üksteisest.
Eladas ise osaliselt Kreekas, siis tõepoolest oodatakse tippi väga turistikates kohtades. Mujal üldiselt mitte üldse.
Samas, kes meist rahast ära ütleb, kui keegi tahab seda täiendavalt anda. Aga ei maksa Ameerikat mujale üks ühele üle kanda.
Üldiselt toimib kõikjal Lõuna-Euroopas Tipi kirjeldatud jootraha süsteem. Seda kasutavad kohalikud ja seda võivad julgelt kasutada ka turistid. Kui satud mingisse tõsiselt turistlikku kohta, kus sind sellise jootraha peale imelikult vahtima hakatakse, siis on tegemist väga vale kohaga ja ära sinna enam mine,
Erandiks pakuksin ma suuremad sündmused kallimates kohtades. Kui pead 20 külalisega sünnipäeva korralikus restoranis ja arve tuleb mingid mõned tuhanded, siis on täiesti OK ümmardada summa lähima sajani ja lisada 50 eurot teenindajatele. Umbes nii teevad ka kohalikud. Võmalik, et see 50 eurone sõltub seltskonnast. 40 külalisega jätad siis kaks 50 eurost vms. Aga kindlasti mitte 10 % arvest.
Suurte jootrahadega käivad ringi näiteks ameeriklased ja venelased ning need summad austust nende vastu tegelikult ei kasvata. Võidakse küll laua juures imalaid naeratusi välja võluda jne, aga seljataga öeldakse välja, mida nendest rahvustest tegelikult mõeldakse ja suur jootraha suhtumist ei muuda. Nagu juba kokku on võetud, siis igal maal oma kommete järgi, ning Lõuna-Euroopa on siis pigem selliste kohalike kommetega.
Lühimärkusena - vist enam kui pooltest Ameerika osariikides on miinimumpalk siiski üle 10 dollari, ja enamik madalapalgalisi eelistab ka seal töötada pigem 48-50 tundi, eriti teeninduses.
Näiteks Californias (miinimum 16,50 dollarit) 48 tundi nädalas töötav teenindaja saab ca 800 dollarit nädalas ehk 3200 dollarit kuus, mis ei tundu nii tapvalt väike summa, aga seal miskipärast klassifitseerub kerjuseks, kes ilma jootrahata toime ei tule. Ma ei usu, et isegi Californias mingit Obamacare'i saab selle eest, igasuguse toimiva tervisekindlustuse pead ise ostma juurde, pensionifondi ka. Euroopas isegi Šveitsis ja Norras ilmselt saaks 3000 euroga kuidagi paremini hakkama.
Usun, et ka Kreetal selle teenindaja miinimumiga on elu siiski helgem kui Ameerikas minimaalpalgaga.
Miskipärast on just Selveris minu meelest eriti kehv teenindus. Õnneks olid neil iseteeninduskassad. No selliste hapude nägudega ei saaks nad ju kunagi mingitki tippi kuskil.
Börsifirma asi, väiksemas oleks nad ammuilma välja vahetatud. Kuigi ega Eestis polegi vist väga teistsugust inimkapitali kvaliteeti kuskilt võtta?
Sigala on muide mingis New Yorgi toidupoes (Manhattanil sai spetsiaalselt ühe odavama otsa kett otsitud, nime ei mäleta sest oli tõesti aastakümneid tagasi) ikkagi sattunud olukorda kus kassas pakkis eriti jõhkra olemusega paks must neidis kaubad sisse ja põhimõtteliselt ilma tipita neid kellelegi kätte ei andnud. Siis ei olnud veel sellist inflatsiooni muidugi olnud.
Hiinas pole vaja jootraha anda, Jaapanis ka mitte. Õnneks või kahjuks. USAs aga küll, isegi arsti juures.
no õnneks on USAs korduvalt käidud aastakümnete jooksul ja kuni oranz idioot on seal võimul, rohkem raha sinna viia pole plaanis. Seega las maksavad oma tollimakse ja naudivad hinnatõuse ja seda, et normaalsed sinna lollidemaale ei sõida. Kahju muidugi, sest USA loodus ja suurlinnadest väljas piirkonnad on päris toredad, aga no iga rahvas väärib oma valitsejaid.
Hiina ka lähiajal pole plaani minna, sai vist seal esimest korda mingi 1991 käidud, aga Jaapanis peaks küll ära käima, enne kui need ka jootraha nõudma õpetatakse:D Seega andke tippi mõistlikult, pole mõtet üle pingutada ja päris rotti ka panna vast ei maksa, st ses mõttes improvediga nõus, et tasub eeltööd teha kohalike kommete kohta.