jah, andke aga rohkem tippi, siis on järgmistel veel mõnusam olla. Ma saan aru baaris ja söögikohas tipi andmisest, aga anda tippi selleks, et inimene teeks oma tööd mille eest palka saab, no tänan ei. Viimane päev kui kõik on meeldiv olnud, võib ju jätta, aga suhtumine, et kui ei ole tippi ette andnud siis sülitame prae sisse või jätame linad vahetamata on ebanormaalne.
Jootraha jätke "oma südametunnistuse" järgi voodisse vs vetsupaberirulli vahele (nähtavalt!). Viimasest te ei saa siis ka puudust tunda :)
Egiptus on kord juba selline maa.Kõik nad oma jootraha küsimise ja kauplemisega on tüütud.Lahkudes sealt kirud ja mõne aja pärast lendad jälle tagasi.Kust mujalt odavama raha eest päikest saada?
Olen ikka alati püüdnud toapoisiga kenast läbi saada ja teda jootrahaga poputada - et minu käsi ikka hästi käiks ja mu asjad alles oleks ja wc-paberipuudust kannatama ei peaks. Päris naljakas kohe, kuid mida aeg edasi, seda vähem on minul nagu seda silmaga-nähtavat tolku selle jootraha andmisest olnud - raha läheb nagu tuulde. Võiksin kurta, et toapoiste kvaliteet, nende erialased oskused ja sobivus ametikohale langeb iga aastaga ;)Küllab tulevad Luxori- ja Aswani-tagustest kõrbekolgastes ja ei tea kvaliteetsest koristamisest mitte tuhkagi. Või on lihtsalt laisad. Aga tippimata ka ei julge jätta: toapoisi lahke naeratus ja kujutlus, et asjad on ehk alles ning kui käterätikuid küsid, siis ehk ka saad (vähemalt nagu oleks õigustatud saama) - see on ka midagi väärt.
Egiptuses oli väga sageli see teema, et avalikus WC-s (muuseumis, lennujaamas jms) läheneb sinna sisenemisel kohe kohalik koristajatädi, ulatades viisakalt salvrätikarbikest, kuid sellest on mõistlik keelduda, kuna paberi vastuvõtmisel sirutub kohe käsi: "money-tip, money-tip". Kavalad tädid on WC boksidest paberirullid ära korjanud ja hoiavad neid endal kuskil eraldi. Lennujaamas üks üritas meile oma karbikesega külge kleepida, aga tänasime, keeldusime ja võtsime kotist kammi ning hakkasime peegli ees hoopis juukseid kammima. Tädi korraks niheles uksel, siis loobus ja läks kuhugi toimetama.
Kusjuures tükib jah niimoodi olema,et see tipindus on nende jaoks juba nii iseenesest mõistetavaks muutunud,et tegelikult sa ikkagi mingit parema teenindust või mida iganes ei saa. Lihtsalt maksmisrõõm. Vetsupaberid müüvaid jmt. teenuseid pakkuvaid isikuid tuleks vältida või siis ise olla vastavalt varustatud. Kusjuures mõnedes wc-des on isegi sildid üleval,et jootraha mitte anda. Aga kui te arvate, et keegi seda teilt küsima ei tule siis te eksite ... No mitte muidugi alati. Sama teema on kohvri bussitõstmine/mahavõtmine, lennujaamas seisis näiteks 1 tüüp ja üritas kasseerida raha selle eest,et tõstis kaalule kohvreid. Siin tuleb ise hakkaja olla ja see väike vaev ärateha. Aga kui on tõesti teenindus normaalne, tuba "kohalikus tähenduses puhas", siis miks mitte!
Meil oli nii et kui buss ette sõitis, hüppas tüüp käruga ligi, viskas kohvrid peale ja kärutas lennujaama. Küsis kohe 2 dollarit. Mind nagu algul ehmatas,et ise küsis, tavaliselt jäävad näppe mudides ootele, aga no ju tal polnud aega raisata, millal blond reageerib, küsis siis ise kohe :) Kuna meil oli tõesti sada kohvrit ja titevanker,sai 2 eurose, mille peale ta tegi näo "No oooookeyyyyyy...."
Me naisega oleme igal hommikul jätnud voodile 100 eurose - siis on alati meestel nägu nalja täis olnud, WC-s on olnud sitapaberist püramiid ja voodile on käterättidest tehtud universumi mudel.
Oooo, tervelt 100 eurose! Ehk siis kui reis on nädalane, saab toapoiss 700 euri. Tegija mees oled :)
RainerF, kui mulle 100 euri päevas maksad, võin tulla ja sulle koju voodi peale iga päev luige käterätist keerata ja isegi WC paberist Munamäe torni moodi kuju ehitada :)
Mulle meenus jootraha andmisega Egiptuses selline lugu. Olin seal juba "vana kala" ja arvasin, et mind enam millegagi haneks tõmmata ei anna ja tean kõiki nende nippe, aga siiski iga kord on nad suutnud millegagi yllatada. Saabudes hotelli vedas siis poiss meie kotid tuppa ja andsin talle 1 USD. Poisil hea meel ja tuli kohe lagedale jutuga, et kas saaksin tal euromyndid vahetada 10-euroseks paberrahaks, et tal pole midagi nendega seal teha. Miskipärast nad jah neid euromynte seal ei taha ja kuna mul selle vastu midagi polnud, olin lahkelt nõus. Mynte kulub alati reisides ära. Tõi siis mulle 8 euro eest mynte. Ma ytlen, et siin on ju 8, mitte 10. Tema vastu, et oi on jah aga ta annab mulle 1 dollari ka lisaks. Et justkui siis jootrahaks kohvrite veo eest jääks umbes 1 euro ja olemegi tasa. Kuna pea oli pikast reisist paks, siis nii jäigi ja mulle jäi mulje, et olin andnud 1 euro jotsi. Pärast muidugi tagantjärele arvutades sain hoobilt aru, et andsin ju siiski 2 euri jotsi, sest selle dollari olin ise talle eelnevalt andnud, mille tagasi sain. Täiesti naljakas kuidas on võimalik halvata arvutusvõime 10 piires:)