Olime käinud jaanuaris 2020 ning meeldis väga, kindlasti soovitan. Kuna me pole kõvad matkajad ning see oli ka abikaasa raseduse ajal, siis otsustasime ikka sõita nii palju kui võimalik (ehk siis ka maastikuautoga ülesse). Ei kahetsenud, kuna see oli ka omaette kogemus.
Kui neid asjaolusid mitte arvestada oleks võimalik pärast köisteed ka ülesse matkata, aga jaanuar pole selleks kõige parem aeg, suvel aga võiks proovida. Päris alt ülesse minna oleks liiga raske ja ajakulukas meie jaoks.
Kuidas ilm oli jaanuaris? Meil minek oktoobri lõpus. Mõtlemegi, kas seal sel ajal nähtavust üldse on. Kas pärast maastikuautot võtsite veel giidi või läksite üksi edasi? Maastikuauto vist päris lõppu ei vii.
Kogemus oktoobri algus ja juuni algus. Oktoobris sattus äikestorm koos maalihetega ja järgmisel päeval mägi oli suletud. Kuigi autoga üles sõites tundus kõik OK. Üles ma gondliga sain aga tuul oli nii kõva, et iga minuti järel puhkasid. Pealegi oli üleval lund tuisanud Andsin alla. Juunis üritasin kaks korda. Esimene kord tõmbas pilve ja jätsin pooleli. Järgmisel päeval puhus taeva siniseks. Elasime suht lähedal ja olin 20 minutiga kohal. Edasi läks Mersu baasil buss. Sellel pikal tõusul oli päris mitu matkajat näha. See busside sissesõidetud rada on päris korralik orientiir. Sain üleval pildid ära teha. Kraatri suunal oli lint ette tõmmatud. Purskas teine.
Seda nähtavust kunagi ette ei tea ja muutub ikka päris kiiresti.
Tänud! Paistab, et kindlalt ei saa Etnale ronimist kavasse panna, tuleb vaadata ilma järgi.
Elasime Catanias ning käisime varahommikul. Ilmaga vedas, päike paistis, tuld polnud ja kõike oli hästi näha - pildid said tehtud. Ilm aga muutub seal väga kiiresti ning, kui pärast lõuna olime juba all kohvikus, siis üleval oli kõik juba täiesti pilvine ja udune.
Käisime koos giidiga. Pärast maastikuautot seal pole kaugele minna, sest päris tippu ei saanud.
Minu teada päris tegevvulkaani kraatri äärele, kõrgus ca 3200m, ilma giidita ei lastagi, liiga ohtlik vist. Traktori ratastega autoga saab kuni 2800m ja sealt edasi jala, tõus ca 400m, tee pikkus ca 4-5km.
Tugev vastutuul, kerge õhupuudus jmv, igatahes kerge ei olnud...
Kogemus aga on seda väärt, vaadata podisevasse põrgukatlasse;)
Meie läksime mitu head aastat tagasi parklast jala. 5-6 tundi jalutasime üles. Alla tulime vist natuke üle 1 tunni. Juuli kuus. Jalatsid tuli peale käiku prügikasti visata
Oleme käinud 2x. Esimesel korral 7a tagasi aprillis, gondlitega üles, edasi maastikubussidega. Päris üles ääreni ilma giidita ei saagi, lisaks oleneb see vulkaani hetke aktiivsusest. Teisel korral käisime kolm aastat tagasi oktoobri alguses, teise seltskonnaga. Taaskord gondlitega poole peale, kuid edasi sealt matkasime jala. Väga äge kogemus. Meil oli tegelikult peaaegu 5a tütar kaasas, matkas osa maast ise, aga suure osa ajast istus isa kukil. Oli ka 60a sportlik vanaisa kaasas, seega kui füüsis vähegi võimaldab , siis kindlasti soovitan jala minna. Ülesminek võtab aega, tõus on suht järsk, õhk hõre. Allatulek oluliselt kiirem. Meie kogemusel soovitan päikseprillid vms kaasa haarata, sest korra sattusime läbi pilve jalutama ning see oli täis vulkaanitolmu- tõenäoliselt seetõttu, et samal ajal tõus kraatrist ka pidevalt tuhapilvi, mis siis vaikselt alla vajusid- silmad pisikest sodi täis. Mingi kampsik puusadele siduda- üles minnes pulss üleval ja palav, vaja tõenäoliselt polegi, kuid laskumisel võib kasulik olla.
Nende kahe korra vahele jäi ka mõned pursked, seega maastik täitsa muutunud- igatahes vaated suurepärased ja kindlasti soovitan kavasse jätta !
Käisime paar aastat tagasi augustis. Rendikaga sinna, gondliga õles, edasi tripp mingi bussi laadse asjaga. Oli vägev, aga Stromboli oli vägevam
Palju tänu hea info eest! Jätame kavasse.
marpa33 - palun infot ka Stromboli kohta! Saan aru, et sinna saab Napolist ja Sitsiiliast. Miks oli vägevam? Mis meeldis? Kui palju peaks aega sellele saarele arvestama? 1-2 päeva?