Miks peaks maksma kalleid kaardiga väljavõtmise tasusi, kui sularaha vahetuskurss on parem kui automaadist? Paar nädalat tagasi Vagatoris 200€ rahatähe vahetamisel oli kursiks 69,5, Palolemis esimeses ettejuhtuvas 50€ rahatähel 68,5. Ja ei mingeid piiranguid ega limiite, isegi passikoopiat ei tahetud enam. Ehk siis must turg töötab jälle edasi.

Ega ei taha maksta küll neid tasusid pangale aga paraku saab vahel sularaha otsa. Lühikesele reisile pole palju vaja kaasa võtta aga üle poole aasta riigist riiki reisides kipub raha otsa saama. Eriti siis, kui just päris peost-suhu eluviisi ei harrasta. Teine probleem on pikal reisil ka suur rahasumma, mida tuleb kogu aeg kaasas tassida, kui näiteks toas puudub šeif ja odavamates majutustes seda üldiselt pole. Lennujaamades on tõesti kõige madalamad kursid ja üldjuhul seal ei vahetagi. Vahel ei jää jälle muud üle. Tulin eelmisel korral Indiasse vahetult peale rahareformi novembris ja siis olid automaadid isegi lennujaamas tühjad ning vahetada sai ainult 65 €. Olin sunnitud vahetama, kuna sain sõpradelt info, et linnas on valuutavahetused üldse suletud ja pankades järjekorrad väga pikad.

Kui juba teemaks on India ruupiad, siis eile juhtus selline asi, et ulatasin müüjale 2000 ruupiase sedeli. See kadus korraks leti alla aga kui kaup sai kotti pakitud, teatas müüja, et see sedel on kehtetu, sest sinna on pastakaga peale soditud. Andsin siis uue sedeli ja sain oma soditud raha tagasi. Hiljem sain kohalikult sõbralt kinnituse, et tõepoolest uue seaduse järgi ei saa maksta sedeliga, millele on midagi käsitsi peale kirjutatud aga õnneks saab pangas ära vahetada. Varem harrastati seda sodimist palju, sest pidevalt võis rahatähtedel kellegi kalkulatsioone märgata. Tõenäoliselt vahetas müüja lihtsalt oma soditud raha minu sedeli vastu aga kuna ma seda varem polnud lähemalt uurinud, ei saanud ka kindel olla ja vaidlema hakata. Nii et olge tähelepanelikud ja vaadake kõik sedelid üle, kui raha vahetate.