Ise kasutan Samsonite, nii käsipagas kui ka äraantav (mõlemad kõvade kaante ja ilma tõmblukkudeta). Elukaaslasel Brics ja Rimowa (silmale ilusad vaadata, aga tsipa raskemad).Kõik 4 kohvrit ca 6 aastat ilma muredeta vastu pidanud. 

Ega see kohvri materjalist ei olene, millesse sa kohvri sees asjad pakid. Pane riidekottidesse siis kui vaja et veel mingi kott ümber. Müüakse igasuguseid organiseerijaid ka kui endal pole. Ega see kõvakattega kohver mingite väliste vedelike eest väga palju rohkem ei kaitse. Kui kuskil põlla peal vihmas seisavad on kõik eniveis märg, lisaks ju lukukohad vms pole veekindlad. ja kui mingi ükskik tilk tuleb, siis ei tule see ka paksust riidekohvri seinast läbi.

Väljastpoolt kõvakohvrisse küll mingit vedelikku ei tule, kui sa just kohvrit vee all ei hoia.Kohvri materjal vett läbi ei lase ja parematel kohvritel on lukud kummikattega. Minul on Titan kohvrid ja pole mingeid probleeme vedelikega olnud. Kohvris lekkiva veinipudeli eest ei kaitse ükski kohver.

Tuleks siia teemasse tagasi. Kiire otsing näitab, et mu Rimi Wenger saab peagi vist üheksa aastaseks :) Selle ajaga on see läbinud sadu lende ja ümberistumisi, sõitnud oma kahel rattal igasugu pinnasel, olnud täistuubitud ja pooleldi tühi jne. Reaalselt ei näe kohver enam ammu sotsiaalmeedia vms jaoks esteetiline välja, aga muidu kõik toimib. Vaikselt hakkab armide arv siiski kasvama ja mingi hetk tahaks midagi sama vastupidavat asenduseks.

Vahepeal on ülipopulaarseks saanud neljarattalised, mida müüakse igas suvalises poes ja suvalise kvaliteediga. Ma tõsiselt kahtlen, et need väiksed väljaulatuvad rattad peavad vastu sadu loopimisi lennujaamades ja sõidavad rõõmsalt vajadusel ka mööda kruusa, sest ma reaalselt ei viitsi alati oma 20 kg käe otsas tassida. Lisaks on palju sihtpunkte sellised, kus hotellist, bussist, autost väljudes pole läheduses ühtegi horisontaalset pinda, millele kohver ootama panna. Paljudes asulates tähendab peatus kaardi vaatamiseks seda, et kohver seisab kallakul ja ma ei viitsi seda jalaga kinni hoida või püüdma hakata. Ja keskmisel neljarattalisel puudub vist igasugune pidurite süsteem. Seega tundub see praktiline lennujaamade, tasaste linnade jms jaoks, aga enamike minu reiside jaoks reaalselt mitte. Lisaks siis need tillukesed rattad, mis nagu peale vaadates ei tohiks taluda pidevat põrkumist kõvade materjalidega lennujaamades jm. Samas võib kellegil olla häid kümnete või sadade lendudega positiivseid kogemusi mõne korralikuma neljarattalisega. Ja sellisega, mis suudab ka kallakul iseseisvalt liikumatuna püsida. Siis loeks huviga.

Ideaalne oleks uue kohvriga konservatiivne lähenemine :) Suur pehmest materjalist kohver kahe üsna korpuses asuva normaalse suurusega rattaga, mis vajadusel saavad vahel hakkama ka kuni 25 kg-ga. Kuna ka tulevikus on plaanis palju ja tihedalt lennata, siis oleks kõige olulisem, et kohver oleks kõiksugu lennujaamades vastupidav ja ma ei peaks juba aasta või paari pärast tegelema kadunud rataste jms jamaga. Seda enam, et ka paljude mitmesaja euroste kohvrite juures on kirjas, et transportimisel ja lennujaamas tekkinud kahjud garantii alla ei lähe. A mul on tõsine plaan seda kohvit ikka transportida ka :)

Millised on kogemused viimastel aastatel soetatud suuremate kohvritega, millega olete läbinud juba ohtralt lende? Aastas korra või paar lendamine kahjuks piisavalt tagasisidet mulle ei annaks.

Mul on American Touristeri (Bon Air, pole kindel, kas seda enam toodetakse) neljarattaline ja kõvaküljeline. Kaheksas aasta tiksub, kriipse ja kraapse on hulgi, aga plastikut pole veel suudetud puruks muljuda ja rattad on ka originaalid. +/- 20kg ringis on enamasti laadungit.

Lennujaamades ja sileda kattega tänavatel ülimugav. Kruusa peal mitte nii väga, aga siis saab seda ka kaherattalisena kasutada, tuleb lihtsalt kallutada.

Suurim puudus muidugi juba vatse kirjeldatud pidurite puudumine, aga olen ajaga õppinud jalaga kinni hoidma.

Odavama klassi kohver, aga selle raha eest hästi teeninud.