Esimest korda kuulen seda nime.

Nõustun, olen sealkandis olnud, mitte küll pikalt aga siiski. Ööbisime tol korral väikeses-kenas Quedlinburgi linnas. Ilus kant tõepoolest.

Brocken ehk Blocksberg Goethe jälgedes on vallutamist väärt, lisaks Quedlinburgile on seal teisigi toredaid väikelinnu: Wernigerode, Blankenburg, Halberstadt, Thale, paljusid ühendab raudtee. Lisaks Fachwerk-arhitektuurile ja huvitavale maastikule on seal palju isetegevuslikku kultuuri, näiteks majahoovides toimuvad kontserdid. Sääski ja parmusid (sh puualuseid) oma suvisest sealviibimisest ei mäleta. Ainus häda, et seal räägitakse saksa keeles, millest tainapead aru ei taha saada.

Remargi korras, fachwerk arhitektuuril on olemas ka eestikeelne vaste - "vahvärk" http://vahvark.eu/index.php?page=vahvaergist-laehemalt

Julgeksin soovitada ka Goslari linnakest. See peatänav, mis oli küllaltki kitsas jättis unustamatu pildi. Kuigi liikluseks on avatud suurem osa tänavatest siis mõistlikum on liikuda jala ja aeg maha võtta.

Brockeni mäel nõidu me ei näinud aga volbriööga polnud ka siiski tegemist. Harzi mäestiku lõunapoolsel küljel jäime väheke hilja peale ööbimis koha otsimisega ning olime sunnitud ööbima metsikult. Kuid nii päikese loojang, kui tõus olid vägagi kenad.

Kui seda üldse urbaniseerunud ornungiga Saksamaa kohta saab öelda siis õnneks on Harz kaugel suurlinnadest. Tasase põhja ja kesk osa kohta on see looduslikult üks vaheldusrikkamaid paikku. Mäed on veidi küll üle 1100m aga paarisaja km raadiuses teist sarnast ei leidu.

Need väike linnad on kas II maailmasõja järel kenasti taastatud või olid need sel ajal veel nii pisikesed, et liitlasväed ei pidanud vajalikuks neid lammutada. Lüneburg (ca 150km põhja suunas) on vististi ainuke linnadest, mis neil 45-ndal kahe silma vahele jäi.

Kui juba Goslar jutuks tuli, siis Kaiserpfalz tasub kindlasti külastamist. Goethe jälgedes minnes on muljetavaldavad Baumanni koopad Rübelandis/Elbingerodes, kust ta sai Fausti kirjutamisel palju inspiratsiooni. Viimasel reisil sai käidud Kyffhäuseri monumenti vaatamas, kuhu viiv tee oli roolis olles omaette elamus - terve tee koosnes peamiselt serpentiinidest.

Kõiki neid ja paljusid vaatamisväärsusi ning SPAsid saab soodsalt külastada Harzcard'i kasutades, millel on 2 varianti - 48 tunnine ja 4 päevane. Kui tahta käia Brockenil auruveduriga veetava tsuslaga, on see tasuta sees 4 päevase piletiga. Ostad kaardi, käid päeval vaatamisväärsustega tutvumas ning õhtuti istud SPAs ja seda kõike kaardi soetusmaksumuse eest. Mida osavam oled marsruuti koostama ja aega planeerima, seda rohkem kaart ennast ära tasub. Kui osta 48 tunni kaart, tasub see panna tiksuma näiteks õhtul kell 7-8 mõnes SPAs ja lõpetada 48 tundi hiljem kuskil SPAs. Kaart peab veel viimase SPA kassas ajaliselt kehtima. Pärast võid SPAs vedeleda niikaua, kuni suletakse. Nii jagub kaardi kasutamist kolmele päevale ja saad 27€ eest käia kolm õhtut SPAdes ning kaks tervet päeva mööda vaatamisväärsusi.

http://www.harzcard.info/startseite/index.php

Keelega on seal kahjuks küll nii, et inglise keelega võib hätta jääda. Osades kohtades räägitakse, osades mitte. Samas on nad üldiselt sõbralikud ja heatahtlikud ning ei tee kehva saksa keele peale halba nägu. Tänu Harzile olen hakanud kuidagi saksat purssima ja leian, et see on olnud vägagi positiivne. Oma kogemuse järgi pole me seni Ida-Saksa inimeste poolt kohanud üleolevat või põlglikku suhtumist, kui oleme öelnud, et tuleme Eestist. Lääne-Saksa poole peal on paar juhust küll kahjuks olnud.

Harziga on nii, et olen seal käinud nii korda kümme, kuid iga korraga avastad midagi täiesti uut. Praegugi vaatan neid Raymond Faure'i pilte ja mõlgutan mõtteid uutest kohtadest, kuhu tahaks minna. Näiteks olen kaugelt mingeid imelikke kaljusid silmanud, kuid nüüd vaadates Teufelmauer/Devil's Wall märksõnaga pilte, saan alles aru, et see on jälle midagi, kuhu kindlasti tahan minna.

Tere. Tundub, et olen sattunud huvitava teema peale. Kuna kevadel Saksamaale minek, siis leidsin need kommentaarid ja Harz tundub huvitav kant. Nüüd aga küsimus neile, kes saavad aidata või anda vihjeid mida seal kandis kindlasti esmakordsel külastamisel vaadata. ja ka öömajade kohta küsiks, mida soovitatakse. Üldiselt huvitaks paljud probleemid ja oleksin huvitatud kellegagi konkreetsemalt suhtlema nendel teemadel. Nii et ehk keegi siis jätab oma meili aadressi. Ette tänades.

Pikalt seisnud teemale tuleb nüüd lähiajal lisainfot.

Hea teema!

Ja konkreetsem küsimus - kumba väikseks matkaks või niisama vaatamiseks eelistada - Harzi või Saksi Šveitsi?

Minu jaoks on tegu suht võrdväärsete kohtadega. Ainuke vahe, et osa Harzi sai nähtud juba DDR aegu, sest oli lähemal. Saksi Šveits ulatub tegelikult üle piiri Tšehhide juurde. Olen mõlemal poolel palju aega kulutanud. Harz jääb lihtsalt enamiku reisiliste lõunapoolsete suundade puhul natuke rohkem kõrvale.

Kuluta mõlemas nädal ja siis ehk enda jaoks tekkib vahe.

Harzis on suurel hulgal ilusaid väikelinnu ja ilus mägine loodus. Mäed pole kõrged. Kõige kõrgem punkt on Brocken, 1142 m. Nõuka ajal oli lasteetendus "Väike nõid". Nõidade pidu Blocksbergi mäel Walpurgi ööl. Kuidagi tuttav? Õige, Volbriöö ja Brockeni mägi. Raamat ilmus vist 1957. Täna on Brocken tuntud ka selle poolest, et sinna üles sõidab vana kitsarööpmeline raudtee ja auruvedur. OLi juba DDR aegadel tuntud sihtpunkt.

Wernigerode.

DDR ajal koondati paljude losside kobedam mööbel ja muu sisustus Wernigerodesse. Tehti turistide jaoks eraldi koht, mida näidata ja siis oma väärtusi kiita. Selline natuke esindusloss. Parkla on lossist eemal, mäe all. Üles saab jalgsi või siis ka meie vanalinnast tuttava rongiga. Teine tuntum hoone on seal raekoda. Peaks olema isegi Euroopa mastaabis eraldi ära märgitud.

Stolberg,

See linnake oli juba DDR aegadel võrreldes teistega oluliselt rohkem üles vuntsitud. Nüüd uuemal ajal on tavalised hallid tänavakivid kõnniteedel paljuski asendatud lausa punast tooni tänavakividega. Pole just sagedane nähtus ja silmale ilus vaadata.

Rappbodetalsperre

DDR aegadel rajati mägedesse paisjärvede kaskaad. Veeresrvuaar ja elektritootmise jaoks. Tamm on muljetavaldavalt suur. Lisaks on otse veetud eriti jämedad torud ülevoolu jaoks. Isegi veel juulikuus kohises nendes torudes korralikult.

Kyffhäuser monument

Väidetavalt suuruselt kolmas monument Saksamaal. Ehitati vürst Barbarossa lossi varemetele ja tuntakse ka Barbarossa nime järgi. Barbarossa plaanist ja Hitleri seosest teame me kõik. Barbarossa olevat omal ajal hull sõdija olnud. Sealt siis ilmselt Hitler nime võttiski. Torn on 81 meetrit kõrge aga need aknad, kust vaadet nautuda olid vist 20 meetrit allpool. Ja vaade on sealt ilus. Öösel on see valgustatud ja ikka päris kaugele näha. Üles läheb korralik tee, serpentiine oli ikka palju ja ka vaated ilusad. Koht on nii muljet avaldav, et viimase 40 aasta jooksul olen sinna sattunud kolm korda. DDR aegadel käisin ka seal lähedal asuvas teletornis. Seal oli vaateplatvorm ja restoran. Täna see ka toimib ja on Barbarossast mõne kilomeetri kaugusel.

Sangerhausen

Suur linn toreda vanalinnaga ja mitte nii toreda tööstuse ja DDR aegsete elumajadega. Väike Lasnamäe. Tutud on Euroopa kõige suurema rosaariumi poolest. Pinda on seal kokku 13 hektarit. Muid arve saate ise ette kujutada.

Nii nagu Harzi, nii ka paljude Saksa väikelinnade kohta kehtib see, et alates pärastlõunast liiklus hõreneb ja õhtu saabudes kaob üldse. Enamus elu käib allalastud ruloode taga ja linnad on tühjad ning kõledad. Täpselt sama oli ka juba DDR aegadel. Siis olid lisaks veel kõik majad kas hallikad või kergelt sitakarva pruuni tooni. Muid värve väga polnud. Täna on DDR külad juba oluliselt värvikirevamad ja avatumad.

Soovitan eelpool olevad nimed lüüa Google pildiotsingusse. Ilmselgelt ei jõua ma kõige kohta väga pikalt kirjutada.

Kui aega saan, siis täiendan veel.

2012.a. teema algatuses on toodud superhea link.

http://www.raymond-faure.com/index_harz_english.htm

Tavaline praktika on see, et suur osa linke aja jooksul lakkab töötamast. 12 aastat on päris hea kestvustulemus. Aga kirjapandu püsib teoreetiliselt saadavana kuni trip.ee elab.

Harzis on ka kitsarööpmeline raudteee, mille auruveduriga rongiga olen korduvalt sõitnud. See on väga lahe. Väga hea variant on osta HarzCard. 48 tunni kaart on praegu 32€. Selle hinna sees on rida vaatamisväärsusi ja ka veekeskused. Kui näiteks alustada õhtul kell 20 ja siseneda mõnda veekeskusse, mis on avatud 22ni, siis saab tegelikult selle 32 € eest käia kolmel õhtul erinevates veekeskustes (viimasel õhtul tuleb siseneda enne kella 20) ja 2 täispäeva käia losse, koopaid ja muid põnevaid kohti vaatamas. Tõeliselt ilus arhitektuur ja loodus. Viimati sattusin ka Heimkehle koobastesse, kus ei olnud varem käinud. Seal oli kunagi Hitleri salajane lennukiosade tehas. Väga põnev oli.

Kui osta 4päevane kaart, mis maksab 65€, siis on selle raha sees ka sõit auruveduriga Brockeni mäele (üks suund küll ainult, varem sai edasi-tagasi).

Ma arvan, see Harz Card on üks paremaid value for money turismitooteid terves Euroopas.

https://en.harzinfo.de/harzcard

Meelise viidatud Wernigerode loss (väga kihvt, siseõues tunned, et oled nagu Sigatüükale sattunud), sõit tänavarongiga altlinnast lossi, Kyffhäuseri monument jt. on samuti Harz Cardi hinna sees.

Stolbergi lossi saab üldse tasuta vaadata. Stolbergis tasub jalutada mööda nõlvi ümber oru. Seal on olemas jalgteed. Vahva koht imelise vaatega lossile on Dornröschenbank. Olen seal tunde istunud.

https://www.wandern-in-stolberg.de/ausflugsziele/dornroeschenbank/

Lisaks asub Stolbergi lähedal Joosepi Rist (Josephskreuz), mis on maailma suurim ruumiline rist. Tegu on veidi Eiffelit meenutava konstruktsiooniga vaatetorniga. Sissepääs on samuti Harz Cardiga kaetud.