Lendasin 13.09 ja tagasi siis 21.09. Lennujaamas tehti covidi test, sest märkisin deklaratsiooni täites, et olen nõus enda laskma vabatahtlikult testida. Tundus , et pea pool lennukit oli samamoodi käitunud. Nö vabatahtliku testi eest kasseeriti 240 lari ( julgemad vaidlesid ja said tasuta). Kes seda lahtrit ei täitnud, lasti kohe üle (temperatuuri mõõdeti). Testi tulemuse sain  juba sama päeva pealelõunat, mingeid piiranguid ei seatud. Mask peab olema koguaeg käepärast, et vajadusel ette panna.

Tasub siiski ette broneerida elamine, sest mõned kohad tegelikkuses ei võta vastu. Meil nii Tbilisis juhtus.

Rahvast on kõikjal harjumatult vähe, aga ega see häiri, vbl isegi vastupidi.

Batumis pooled kohad kinni, aga sest pole eriti lugu. Kahjuks olid meres meduuside hordid, ujuda eriti ei saanud (Batumi rannas siis).

Käisin ka Stepatsmindas ja tegin matka Meteo Stationi juurde ehk nö Kazbegi baaslaagrini. Sellel hommikul (öösel), vaatamata lubavale ilmale, ei läinud tippu ühtegi inimest (headel aegadel ca 100). Matkajaid oli ka ikka väga napilt. Hotellis ja restoranis olime seal ainukesed külastajad :( Kahju, turismist elatuvatele inimestele ikka keerulised ajad.

Aga Gruusia on ikka endine oma soojuse ja sõbralikkusega :)

Lennujaamas suunatakse testi tegema. Maksab 250 lari ehk nii 65€. Mingeid tulemusi ei teadvustata, küll aga sain mingilt ametnikult 4 päeva hiljem kõne, et kas minuga on kõik korras ja veel paar küsimust.. Ei teagi kas helistasid terviseankeendis jagatud Eesti numbri või Gruusia numbri peale (ostsin kohaliku sim-kaardi peamiselt data jaoks)..

Praegu vaatan, et AirBalticul on Gruusiasse hullumeelsed hinnad, alates 800€ edasi-tagasi. Miks mitte küsida, sest lennuk oli täiesti täis.

Enamasti olen öömajas ainuke külaline ja paljud kohad on üldse kinni. 20 lari eest (5€) eest saab kodumajutuses toa (sageli koos koduveini degusteerimisega).

Käidud. Lendasin 20. septembril läbi Riia Tbilisisse ja 1. oktoobril sama teed pidi tagasi. Lennuk Riiast Tbilisisse, AirBaltic, mis lendab praegu ainult kaks korda nädalas, oli täis, kuulsin nii eesti, läti kui gruusia keelt. Tbilisi lennujaamas ootas kadalipp kehatemperatuuri kontrolli, koroonatestide ala ja passikontrolliga. Olin valmis end testida laskma, aga piirivalvur juhatas kõik eestlased hüüdega otse passikontrolli. Järjekorras seistes sain aru, miks: kaasmaalasi oli tõesti palju, tegemist oli pensionäride turismigrupiga ja igaühel Synlabi logoga paber näpus. Kell oli nelja paiku hommikul ja mul ei olnud mingit tahtmist tagasi testialasse minna, et siis pärast testi uuesti passikontrolli järjekorras seista, nii et otsustasin õnne proovida: võtsin sülearvuti lahti ja avasin .pdf-faili oma reede õhtul Synlabist kätte saadud koroonatesti tulemustega, millel selges eesti keeles kirjas "negatiivne". Passikontroll vaatas üle, et nimi testitulemuste paberil ja passis omavahel klapivad ja uskus, kui ütlesin, et "negatiivne" tähendab eesti keeles negatiivset ning lasi mu riiki sisse. Ilma liikumispiirangute/karantiinikohustuseta. Mõned päevad hiljem helistati eesti numbrile, mille riiki saabudes ette antud ankeeti märkisin, pärimaks järele, kas kõik hästi. 

Pisikeseks probleemiks nii minnes kui tulles oli transport lennujaama ja linna vahel. Vältimaks mõttetut ootamist ja teadmiseks neile, kes on harjunud öise linnaliinibuss 137ga kesklinnast lennujaama saama: liigub küll päevane 37 (esimene kesklinnast ooperi juurest 7:13, viimane kell 22:38, laupäeval-pühapäeval 22:13, 40 minutiga lennujaamas), aga öösel tuleb siiski takso võtta. Hinnavahe on numbreid vaadates meeletu (linnaliinibussiga saab 0,5 lariga, taksoga 25ga), aga tegelikult on keset ööd 18 km eest ~6€ maksta naljamäng. Kui saabudes/lahkudes ei taha larides arveldada, siis Gruusias toimib väga hästi ka Bolti (endine Taxify) rakendus. Taksosõidu koroonaaegne limiit on 2 reisijat, mõlemad tagaistmel, aga sõitjad juba leidnud taksojuhtide seas on levinud tegu taksosilt auto katuselt ära koristada ja siiski 3-4 reisijat peale mahutada. Politsei ei saa sellisel juhul midagi teha, sest tegemist oleks justkui eraautoga. Samuti ei pea sellisel juhul taksos maski kandma, kuigi võib. Avalikes siseruumides on see kohustuslik. Restoranis maha istudes võib maski ära võtta. Taksojuhid olid kusjuures ainsad, kelle seas koroonaeitamist/-skeptilisust kohtasin, teistel olid ikka maskid ees, kuigi tavaline oli komme katta maskiga ainult suu, jättes nina vabaks.

Öömaja osas soovitaks enne netist (airbnb või booking.com) paar (varu)varianti välja otsida. Hiljutised kommentaarid on garantiiks, et koht töötab. Kohapeal võib samuti õnne proovida, aga paljud majutuskohad on hetkel pausi teinud või üldse lõpetanud, ilma et silt uksel sellele kuidagi viitaks. 10€ eest saab kesklinnas juba väga viisaka apartemendi mille juurde kuuluvad köök, vannituba, rõdu, kiire wifi ja vajadusel hoolitsev, aga mitte liialt pealetükkiv omanik. Tbilisi linn on wifiga väga hästi varustatud, internetti saab kasutada nii pea igas söögikohas kui kesklinna suurematel tänavatel tasuta "Tbilisi loves you" võrgus . 

Seda tõesti, et kuigi riik on majanduslikult väga kehvas seisus, turismitööstus on tagasi 2005. aasta seisus, lari kurss on euroga võrreldes langenud ~3,75ni (13. märtsil, kui pandeemia välja kuulutati, oli see veel 3,09), on inimesed sõbralikud nagu ennegi.

Tbilisi tavaliselt (vene) turistidest kihavas vanalinnas on inimesi vähe, aga kuna kohalikud on just juulis-augustis-septembris kestnud puhkustelt naasmas, on linn taas ellu ärkamas ja isegi ööelu üle ei saa kurta. Ööklubid nagu Khidi ja Bassiani on küll suletud, aga baarid (rahvusvahelisematest ntks Dive ja Canudos) ja ülejõe loomelinnak Fabrika kihavad noortest, kes on kevadisest komandanditunnist ja sotsiaalsest isolatsioonist tüdinud. Aga ka Gruusias tõstab pead koroonaviiruse teine laine. Minu sealviibimise ajal kuulutati Musta mere äärne Adžaaria (mille alla kuulub ka Batumi) punaseks tsooniks, milles asuvate linnade vahel keelati ära isegi ühistranspordi liikumine. Nüüd lisandus murekoormale muidugi ka Armeenia-Aserbaidžaani sõda, kus Gruusia ametlik poliitika on neutraalsus, mida heidetakse samas mõlemalt poolelt ka grusiinidele ette... Igati keeruline olukord.

Wizzair tegi lõpuks esimese lennu peale märtsis liinide sulgemist Riia-Kutaisi-Riia. Enne lendu juba nõuti ankeedi täitmist, mis on vajalik Lätti sisenemiseks. Lennujaamas ankeeti siiski ei nõutud ja stjuardessid jagasid ise ankeedi blankette lennukis, hiljem korjasid nad ankeedid ise kokku.

mondrai, kas keegi seda neetud koroona testi tulemust ka kontrollis, nõudis vastust näha?

marpa33

Seda, kuidas toimub praegu sisenemine Gruusiasse ei tea. Läti peale ankeedi, midagi muud ei nõudnud.

Lennukis pidi kogu lennu vältel maski kandma, stjuardessid jälgisid seda ja tegid pidevalt reisijatele märkusi, kellel nina või suu maskist väljas. Kuidas toimus joomine/söömine ei pannud tähele.

Gruusia Välisministeeriumi lehel on info lähiaja lendude kohta. Kentsakas, aga informatiivne.

Sisenemise tingimused. Mingit infot nad lennujaamas tehtud koroonatesti (250 GEL, 66 eurot) kohta ei saada, küll aga helistavad ja kontrollivad 4. ja 8. päeval puises inglise keeles.

Avalikes siseruumides (poed, söögikohad jmt) tuleb kanda maski. Paljudel on siiski nina väljas. Sageli mõõdetakse sisenemisel käe pealt ka temperatuuri.

Öömajade valik on piiratud, sest paljud kohad on lihtsalt kinni. Aga see pole probleem, midagi leiab alati. Gruusia SIM kaart ja vene keele oskus on üldiselt see, mida vaja läheb.

Takso (Bolti äpp) on imeodav, üldiselt saab euroga igale poole.

Kas saan aru, et ei nõuta Eestis tehtud testi? Eile oli mingi jama Kutaisi lennujaamas vist? Riia-Kutaisi lennult võeti 11 inimest  kõrvale, nende seas ka need, kel test Eestis tehtud. Nagu aru saan, hoiti ühes ruumis oma 4-5 tundi ja oodati kohalikku kiirabi.

Olen lugenud, et Jürimaal Eestis tehtud testid ei kehti, tehakse kohapeal ja maksad ~250 lari. Kui see info ei ole tõene, siis palun parandage. Ise sooviksin lennata novembris.

Enne oma 20. septembri lendu olin sama kuulnud, aga Tbilisi lennujaamas kohapeal selgus, et Synlabi tõend sobis küll. Kuskil pead selle testi igatahes ära tegema ja suurt hinnavõitu ei ole.

Jah, Tbilisis maksis 250 lari ehk 65 eurot. Maksta saab kaardiga. Eesti testide kehtivuse kohta ei tea.