Tere, Eks inimesed ja maitsed on erinevad, samamoodi ka rahakotid ja reisipikkused. Igaühel oma valik. Reeglina reisivad inimesed Goasse 2 nädalaks, ja seljuhul tõesti pole väga vahet, kas maksad siin-seal pisut rohkem, kuid paljud reisivad ka pikemalt ja ei püsi ainult ühes kohas - see toob kaasa ka suuremad kulutused ja seljuhul paraku paljud peavad ka raha kulumist jälgima, eriti arvestades, et ka enda kodu vajab samal ajal rahastamist. Lisaks kui reisida üksi, maksad pmst ikkagi kahe inimese kulutusi.

Pikema reisi korral annavad päris hästi tunda igalpool kaotatud 5 ruupiased ja igasugu tipid, mis vähemalt IMO on kuurordis täielik totrus, kuna tip on juba hinna sisse 2 kordselt arvestatud.

Goas tõesti väga palju münte ei liigu, kuid tegemist on ka kõige kallima osariigiga teeninduse näol. Ja solvuvad nad seal iga asja peale, kui sa nende arvates piisavalt üle ei maksa - tavaline taktika, sellest ei maksa absoluutselt numbrit teha.

Igaühe oma valik, kuidas ja kui palju kulutab, minu soovitused olid mõeldud pigem säästlikule reisijale ( saab ka odavamalt ) ja kajastasid vähemalt teeninduse osas ausaid hindu.

Jäi mullegi silma see peenraha varumise soovitus ja 5 INR-iga "pettasaamise" võimaluse jutt :)

No mida krdit, see on ju 7 eurosenti, aga vastu saad naeratuse ja hea tuju müüjale, kas seda polegi siis piisavalt?! :)

Üleüldse olen tähele pannud, et eestlased kipuvad sageli reisil olles ka seal üleliia kauplema, kus nad kodus seda kunagi ei tee, on päris piinlikuks läinud kuid sellest praegu ei pajata :)

Esiteks ei ole tegemist pettasaamise võimalusega, vaid tegemist on täiesti tavalise skeemiga, kus ese maksab 42 INR aga turisti käest küsitakse 50 INR, kuna väidetavalt pole tagastusraha? Huvitav, et mujal Indias on...

See, kas keegi oma raha loobib ja tervet Indiat üritab "naeratama" panna, on täielikult tema enda valik, samamoodi nagu mu soovitus, mis oli suunatud VÄGA EELARVET JÄLGIVALE inimesele, mitte neile, kes võtavad 2 nädalaks paketireisi ja tõenäoliselt maksavad kõige eest üle ( muide olen seda ka ise teinud ). Reisijaid ja reisistiile on erinevaid - rohkem tolerantsust.

Loogiline, et kõige juures tuleb säilitada kaine mõistus ja teha ise valikuid, kas tasub 2 INR pärast vaielda, aga samas kui müüja on viimne ebaviisakas tont - miks ma peaksin?

Kasutaja Flatu toodud hinnad on tõesti pigem kindla eelarvega paariks kuuks minevale reisijale. Meie olime 16 päeva ja ei otsinud soodsaid variante. Välja arvatud tänavakauplused, rendid ja muud teenused kus tuli kaubelda. Ka näiteks massaaži eest küsiti hinnakirja järgi 1600 INR ja kokkuleppehind oli 800 INR. Restoranideshindasid ei jälginud. Prae hind võis kõikuda 50-70 EUR senti. Ei tõuse ju püsti ja ei lähe teist restorani otsima :) Samamoodi ka tänaval. Kui ei ole täpset raha kuid hind tingitud ja kokkulepitud siis liigne 10 INR anda (0,14 EUR) ei otsusta vast palju. Restoranides jätsime alati hea toidu ja teeninduse eest u 10% tippi. Leidus turiste (venekeelsed) kes ei jätnud kunagi ühtegi ruupiat ja tingisid puuviljaleti taga 10 INR alla. Hommikusöök alla 100 INR ei kohanud Palolemi rannarestoranides. Minu mainitud hommikusöögi hind kahele 500 INR sisaldas 2 omletti, 2 mango-lassit, 1 pannkook, tee, puuviljasalat. Hommikusöök on kõige tähtsam eine :) Üle maksime ka meie päris mitmes kohas. Tingid, isegi piinlikult palju tingid aga järgmises kohas pakub sulle müüja kohe veidi madalama hinna kui enne maksid. Tingimsega on üldjuhul asi nii, et paku oma hind mis sa asja eest maksta tahad ja kui ei sobi siis ei osta. Põhimõtteliselt tingida on piinlik ostjale ja solvav müüjale. Kütusehinnaga panin mööda. 150 INR eest u 3L. Tänaval oli 70 INR/L.

Igaöjuhul jäime reisiga väga rahule ja arvestuslikult läks raha vähem kui eelarves planeeritud.

Kümme korda päevas 5 INR-iga petta saada ja nii kaks nädalat järjest teeb kokku 10 EUR. Ausalt, lihtsam on see 10 EUR-i kuludesse kanda, sest metallraha kipub asenduma kas lutsukommi või laia naeratusega ka mujal kui ainult Goas. Küllap seepärast, et mündi metalli hind ületab nimiväärtust ning raha kasutatakse ebasihtotstarbeliselt ;) Ja ebaviisakatelt tontidelt ei osta ma midagi juba põhimõtte pärast, miks peaksin?

500 rupsi tipiks on kerge liialdus, piisab klassikalisest 10%st. Tipid ei ole tavaliselt hinna sisse arvestatud, s.t. kõik mis arvel laekub omaniku taskusse ja teenindaja ei näe sealt sentigi. Isegi tipilt, mille jätad teenindajale, võtab omanik oma % matti, seepärast kui soovid mõnd teenindajat eriliselt tänada, siis kasuta paberiga vooderdatud käepigistust.

p.s. kokkuhoidlikul rännumehel tasub eelarves püsimiseks pigemini kasutada kohalike söögikohti, maksad pool kuni kolmandik rannahüttides või turistiurgastes küsitust ja saad ilma ninnu-nännuta autentse toidu. Calangutes näiteks Punjabi Dhaba rannatreppide juures või Krishna's Baga-Calangute tee ääres. Tõsi, esimene näeb päris kole välja, kuid toidud on super, teise on viimasel ajal avastanud Inglise vanapaarid ning hind kipub kerkima.