Kuna otse lennupileteid Riost mõistliku hinnaga ei saanud (karneval just lõppes), siis lendasin Buenos Airesesse, veetsin mõned päevad seal ja tulin kiirlaevaga Coloniasse. Sõidab kaks firmat - Busbuq ja Colonia. Busbuq näib kohati odavam, aga Colonial rohkem võimalusi ja kombinatsioone. Sõitsin Coloniaga - otse nende lehelt ei õnnestunud ühegi kaardiga tehingu eest maksta. Ei viitsinud ka sadamasse jalutada ja kasutasin directferries lehte, kes pani veel mahlased 10€ otsa, kokku hinnaks 65 USD. Enne laeva väljumist peab 90 min kohal olema, läbid tollikontrolli, Argentiina piiri, kohe otsa Uruguai piiri ja siis ootesaali. Kohati mainitakse reisikindlustuse nõuet, minult peale passi ja broneeringu numbri midagi ei tahetud.
Kui Buenos Aireses sai hommikul kohvi ja croissanti 1800 ARS eest (hetkel ca 2€), siis sadamas sain kohe vastu hambaid - hinda ei küsinud, lihtne papitopsis minikohv ja pisike kaneelirull läks maksma 600 UYU, ehk ca 14€. See iseloomustab ka muud hinnataset siinpool lahte.
Laevasõit oli tavapärane, on väike pood, saab kohvi - hinda ei julgenud küsida, istusin liikumatult oma mugaval istmel.
Varasemaid tripi kommentaare lugedes olin veidi negatiivselt häälestatud ja see ehk rikkus ka esmaemotsiooni. Kohe jäid silma tööstus, lagunenud autod, veidi räämas majad ja teeääred. Nagu oleks Jaanilinna sattunud Narvast. Kell 11 hommikul oli linn üsna tühi, üritasin randa leida, kus hostelini aega parajaks teha ja sattusin kohe sadama kõrvale Playa Hondale - see ei kõlba kuhugi. Teisel pool oli rand kaljune. Linna peatänav näis unine, inimesi liikus vähe, kõik näis kinni ja mahajäetud. Turistid väljusid uhketest basseinidega hotellidest ja näisid olevat eranditult sakslased. Kui lõpuks oma hostelisse sain, selgitati seal, et hommikuti süüakse pigem hotellides ja kohe hakkab siesta - siis sureb kõik täitsa välja. Seadsin sammud Playa urbana El Alamo poole. See meenutas Pärnu randa. Vesi läbipaistmatu ja sügavusse jõudmiseks tuli ca 500m jalutada. Rannas eranditult ainult kohalikud. Aga ujuda ja veidi liival pikutada sai. Kõrval ka väike baar, kust sain 8€ eest õlle. Kirusin ja vandusin, aga hiljem selgus, et asjata. Linnas peatänaval algavad õlle hinnad 7€ ja ulatuvad 11-ni. Kohati on hea diil võtta liitrine pudel, mis mulle sattus 320 UYU ehk 8€ eest.
Praad oli lisaks 18€, magustoidu isu ei olnud, see maksis 12€. Mõnes kohas pakutakse -10% sularahaga maksmisel, teistes kohtades on suured kirjad, et kaardiga makstes soodustus, kohalikuga -15% ja international kuni -40%. Üritasin küsida, aga inglist seal keegi ei räägi ja minu hispaania keel ei võimaldanud aru saada, milles kala, sain alati täisarved. Võimalik, et see on kuidagi kellaajaga seotud. Mõnes kohas on küll inglisekeelsed menüüd, aga teenindajad ei räägi ikkagi inglise keelt, seega basic espanol on vajalik.

Mida kauem linnas oldud sai, seda rohkem see meeldima hakkas. Vanalinnas sai tehtud 5-6 ringi eri aegadel ja iga kord oli midagi uut avastada. Õhtul ilmus Buenos Airese siluett nähtavale. Päikeseloojangu ajal hakkas linn elule ärkama - kõik mahajäetud kohad said taas elule, lauad toodi välja, tuvis*tt pesti survepesuriga maha ja tuled pandi põlema. Mitmesse kohta tekkis elav muusika, turistid olid viimase laevaga viimseni kadunud. Promenaadid on valgustatud, vaatamisväärsused samuti ja nautisin linna enim just pimedal ajal. Turvalisusega ei ole mingit küsimust.
Soovitan siia tulles planeerida ööbimist ja saabuda pigem lõunast, enne odavalt kuskil kõht täis süüa.
Bussid Montevideosse on ca 13€, bussijaam kohe sadama kõrval, väljumisi on mõnel tunnil mitu, mõnel vähem.
Raha ei proovinud vahetada, kahel korral kuulsin arglikku hüüet Cambio, aga need olid tõesti tagasihoidlikud. Kaardiga saab igal pool maksta, aga krediitkaardid (Mastercard) ei tööta minul kuskil, ainult deebet.
Linnas on mitu pesumaja, kui tahad oma pesu samal päeval kätte saada, on soovitatav see enne siestat aegsasti sinna viia, aga üldine suhtumine oli selline "saab valmis siis kui saab".

Kokkuvõtteks meenutab see linn mulle väga Haapsalu - pea 100% üks ühele. Kehvad rannad, eksklusiivsed ja kallid väikehotellid, vanalinn, ohtralt söögikohti, promenaad ja pigem kohalik elustiil.