Nii, bussijaamamaksude piletihinnas sisaldumise osas on selgus majas. Küsisin otse eelpool mainitud müüjalt ja sain järgmise vastuse: "As we deal exclusively with the sale of bus tickets online and we are not a bus station, we do not have information about the prices of station services. The price of the ticket that you would buy through our portal does not include the station fees of the station in Trebinje and you would be obliged to pay them at the station, if necessary".

Bussidest ei tea midagi aga poolteist kuud tagasi Bosnias liikudes jäi üks kord Sarajevos R-Kioski moodi putkast ost tegemata kuna kaarti ei võtnud ja eurot ei tunnistanud .Ja Sarajevo kõrgeimasse hoonesse vaateplatvormile pääsemiseks pidime all käima kohalikke münte vahetamas,rohkem ei tekkinud kordagi olukorda kus euro poleks sobinud

Tõesti, vähemalt Sarajevos võeti eurot vastu hea meelega. Nii apartmendi eest tasumisel, kui ka söögikohtades ja tagasi sain ilusti kohalikud margad. Turvalisuse poole pealt ei olnud kordagi probleeme, ka mitte öösel liikudes tühjadel kõrvaltänavatel aga noh, eks see ju oleneb kelle otsa satud.

Toidud olid väga head, Sarajevos tekkis mul endal kaks lemmikut kohta, Dveri ja Inat Kuca, asuvad lähestikku. Dveris kui tahad õhtul minna, siis laua saamine on loterii, kindlam on broneerida. Kuigi mul vedas ka nii, et kui läksin sinna oma teisel reisil ja vist selle reisi kolmas kord sinna õhtul, siis selles väikses restos olid lauad hõivatud ja kahel laual reserveering. Tuttav mees põllega aga nägi mind nõutult seismas, kiirelt eemaldas ühelt laualt sildi ja tegi mulle koha. Inat Kuca oli selline traditsiooniliste Bosnia toitude restoran ja neil on teisel korrusel väga huvitavad nurgad vaatega jõele, sinna kindlasti vaja kohta bronnida. Sealsed teenindajad ka olid sõbraliku, kohv või raki, vahel mõlemad tehti maja kulul, ka toidule sain allahindlust, ja seda vist tänu sellele, et olin nendega sõbralik, küsisin elu kohta jne.

Sprska ja Bosnia teema on selles riigis jah päris karm. Kui ma esimene kord läksin, siis ma ei teinud piisavalt eeltööd, sain soodsalt piletid Banja Lukasse, mis hiljem selgus kuulub Sprska alla ja ega sealt mingit normaalset otseliini Sarajevosse ei tulnud. Õnneks mul oli selleks ajaks juba leitud ka kohalik, kes mind kõigega aitas ja lõpuks tegime diili, et tulevad ja võtavad mu sealt lennujaamast peale, ning lähme kohe väiksele ringreisile ja õhtuks viivad mu majutusse ära, 50 euro eest igati väärt. Bussidega, just, mitme bussiga oleks pidanud tulema, mis oleks kokku läinud maksma pea 40 eurot. Muidugi tehti kohe mulle välja ka lõunasöök koos kohaliku õllega. Kui läksin maksma, siis öeldi, et aga su sõbrad juba maksid... Pidi olema nende külalislahkus ja väga tähtis neile.

Kindlasti tasub ka cable cariga üles mäe otsa sõita, seal väga palju jalutamist ja vaatamist, saab ka matka ette võtta, mida ma ka tegin, minnes Trebevici mäe otsa. Inglise keelt kõik ei räägi aga ka kohalik venam proua piruka leti taga üritab midagi pusida.