Niisiis naasesin just kahenädalaselt autotripilt Montenegrost. Kuna olen korralikult elus reisinud, siis võin puhta südamega öelda, et selline riik, nagu Montenegro, ei kao eales südamest. Sai reisitud Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Austria-Sloveenia-Horvaatia-Montenegro-Bosnia ja Hertsegoviina-Horvaatia-Ungari-Slovakkia-Tšehhi-Poola ning siis toterdatud läbi Balti riikide uuesti.
Sooviksin siis omalt poolt anda nõu, mida selliste riikide külastamiselt tasuks silmas pidada.
-
Osades riikides on vinjettad (vignette, autokleebis) vajalikud. Tšehhi, Austria, Sloveenia, Ungari ning Slovakkia vinjettad jäävad umbes 10 euro kanti, mis ei ole palju arvestades, et Sloveenia trahv on 150 eurot, ning nad kontrollivad neid igapäevaselt. Ungari ning Slovakkia vignettad on elektroonilised, mis tähendab, et on vaja vaid tšekki ning kõiki saab osta kohalikest bensiinijaamadest või piirilt.
-
Tagasi minnes ei soovita ületada Montengro-Bosnia piiripunkti, mis asub Brod (Bosnia) linna läheduses. Montenegro poolne tee tõesti kulgeb kanjoni kallastel, kuid Bosnia poolel on talumatud kruusateed mis on lehmade poolt vallutatud.
-
Autoga reisides tuleb omadada green card. Bosnia kontrollib seda igal sisenemisel, teised riigid seda ei küsinud.
-
Loogiliselt ID kaardiga ei ole nii kaugele mõtet rändama minna.
-
Enamus kordadest ennast Montenegros registreerima politseijaoskonnas ei pea. Võtsime ühe eramajutusasutuse booking.com-ist ning nemad registreerisid meid ise. Suuremate hotellide puhul seda probleemi kindlalt ei ole, aga kui kasutada näiteks airBNB-d, siis tasuks politsenikel külas küll käia.
-
Kõrguskartusega sinna ronida ei tasu.
-
Vene keelega on asi kahe otsaga - paljud turismindusega tegelevad inimesed ei ole kohalikud ning võib leida ka vene keelt kõnelevaid inimesi. Kuigi enamus kohalikke vaatavad sind poolviltuse pilguga.
Kui on veel küsimusi, siis võib vabalt kommenteerida.
Käisin ka esimest korda pikemal (minu jaoks siis) autotripil Horvaatias ning koju sõitsin Ungari ja Slovakkia kaudu. Slovakiasse jõudsin öösel, üritasin teeäärest paarist tanklast osta vinjetti, kuid Ungaris viimases tanklas ei müüdud öeldi, et osta Slovakkias. Slovakkias piiripunktis oli putka kinni, tanklates oli mingi jama ja vinjette osta ei saanud, kogu aeg öeldi minge järgmisse tanklasse. Enne järgmist tanklat aga jõudsin hotelli Bratislavas, hommikul siis liikuma hakates proovisin osta linnas tanklas seda vinjetti, ei seal ei müüda, ainult teepeal. Sõitsin siis Tšehhi suunas, kui enne piiri oli üks tankla, ei nendel Slovakkia vinjetti ei saa, kohe on piir. Ja niimoodi ma siis läbisingi Slovakkia ilma vinjetita. Oskab keegi kommenteerida, kas neil on mingi elektrooniline kontroll ja mu auto nr võib olla nüüd mingis "mustas" nimekirjas? Tagantjärgi tean, et oleksin võinud netist osta vinjeti aga siis selle peale ei tulnud.
Olen mina sõitnud paljudes euroopa riikides ja sõiduautoga,mis jääb alla 3,5 t.Kui sa ei kasuta kiirteesi,seda saab GPS vältida.Pole kusagilt ostnud seda Vinjetti.Tean vaid et Sloveenias tõesti on kontroll väga tihe ja seal on nõue ka sõiduautole.
Minuke! Olen kunagi läbinud öösel paduvihmas Sloveenias kiirteed mööda samuti ilma vinjetita ja järgmisel päeval soovides riigist väljuda otsisid piirivalvurid kambaga kolmest arvutist minu reisi pilte. Küsimise peale "kust tulek?" ütlesin neile, et kuskilt Alpidest tulin mingit kitsast teed mööda üle ja GPS ei näidanud seda. Tean, et piiril tehakse trahve, kui ei ole maksnud ja nad suudavad selle ära tuvastada, et liikusid kiirteel.
Mõtlengi seda, et kas kunagi hiljem võib see trahvimine ka teemaks tulla? Seekord sain piirist üle ilma probleemideta.
Euroopa ring sel suvel:
Baltikum-Poola-Tšehhi-Austria-Sloveenia-Veneetsia-Horvaatia-Bosnia->KOJU tagasi
Huvitav. Meie seltskond sai ID-kaardiga ilusti Bosniasse sisse. Kogu reis oli meil 17 päeva. Ehk siis õnneks iga päev 5-6h autos ei loksunud, ainult minek-tulek oli selline 15h päevas. Avastasin enda toredaks üllatuseks, et Poola hakkab täitsa meeldivaks muutuma just teede poolest. Toit ja muu on ju kõik päris odav võrreldes meie hindadega. Plaanin ise järgmise sõidu teha ka just Poola.
6000km - kütust läks ~500€ + vinjetid (ca 100€) majutus - 700€ (ainult AirBNB + Sloveenias üks turismitalu) muu - 400€ inimene 5 inimest ~3200€
Auto, 2016 Skoda Superb.
Politsei oli igal pool lahke ja tore (proovisin ise normaalne liikluses olla) ja ühtegi probleemi polnud.
Eriti soovitan Sloveenias Triglavi rahvusparki imeliste mägede ja orgudega; Horvaatias ikka Istria poolsaar - Rovinj ja Pula linnad. Toit, melu ja kultuur on lihtsalt mõnusad!!
ID kaart on siiski ainult EL sisene isikut tõendav ja aktsepteeritav dokument. BH, Montenegro, Albaania ei kuulu sinna ja nad ei pea aktsepteerima ID kaarti , nad küll võivad, kuid ükski VM ei saa seda neilt nõuda, seega pass on jamade vältimiseks vajalik.
See passi ja ID-kaardi teema käib siit korra aasta või kahe jooksul läbi. Eesti VM, PPA jne ei saa kehtestada välisriikidele ID-kaardi aktsepteermise nõudeid. Samas saavad seda teha sihtriikide välisministeeiumid jm institutsioonid. Hetkel on ainus Balkani riik, kuhu Eesti ID-kaardiga ametlikult siseneda ei saa, Kosovo. Põhjuseks see, et meie ID-kaart pole biomeetriline. Ülejäänud riigid aktsepteerivad ametlikult ka Eesti ID-kaarti. Kogu see ametlik info on leitav ka vastava riigi välisministeeriumi, immigratsiioni vms kodulehelt. Mõnedel lausa ametlike dokumentide skänneeringuga jne. Kui sihtriik on ise ametlikult tunnistanud ID-kaarti reisidokumendina, siis aktsepteerib oma riigi seadusi ka vastava riigi piirivalve. Vahel võib probleem tekkida pigem Eestist lennukiga lahkudes. Näiteks Gruusia aktsepteerib ametlikult reisidokumendina ka Eesti ID-kaarti. Samas ei luba ametliku info järgi Eesti piirivalve lennukiga otse Gruusiasse ilma passita lennata. Kuna otselende hetkel ei ole, siis ei tohiks see muidugi enam probleeme tekitada. Balkani riikidega pole ka lennates enam selliseid probleeme olnud. Kõigi EL-i riikide ka Eesti piirivalve on teadlik, et neisse riikidesse on lubatud siseneda meie ID-kaardiga.