Kes on käinud rendiautoga läbi erinevate Balkani riikide (auto rendi algus ja lõpp on Splitis) läbiks veel Montenegro-Albaania- Makedoonia-Kosovo-Serbia-Bosnia hert. Mis lisakindlustuste, tasude jm tuleks arvestada, kuidas suhtub nt Kosovo piirivalve Horvaatia numbrimärgiga autosse jne.
ID-kaardist piisab. Nii ametlikult kui ka praktikas. Ainus riik Balkanil, kuhu Eesti ID-kaardiga ei saa, on Kosovo.
Kui Serbiast sisened Montenegrosse ja liigud üle mägede siis soovitus paak autol täis panna kuna mägedes pole tanklatega kiita. Endal võttis eelmine aasta pabistama kiirem kütuse vähenemine, kui seda oleme harjunud arvestama lauskmaal sõites.
Tänud, püüan arvestada.Lisaks soovitati mägedes peale pikki laskumisi ka võimalusel mõneks ajaks peatuda, et pidureid ja käigukasti jahutada. Laenasin reisiks maanteesõiduks mugava kiirusehoidikuga ja automaatkastiga universaalkerega auto, aga saan aru et mägedes on automaatkast probleemne, pidureid kulub rohkem.Praeguseks on sõiduplaan päevapealt paigas, hotellid broneeritud:http://bit.do/egXFXLefkada ja Kosovo võib soovi korral välja jätta.Kosovos ja Ukrainas ööbida ei plaani. Kosovo oleks lihtsalt päevane külastus Makedooniast. Ja Ukrainast plaanin ainult koduteel läbi sõita.Lisaks peab vist veel arvestama, kus kütus odavam, kus kallim. Tundub, et Kreekas on nii autokütus kui majutus kõige kallim tee peale jäävatest riikidest.
Mägedes kulub iga autoga pidureid rohkem, kui mootoriga ei pidurda. Või on kindel, et see auto ei suuda mootoriga pidurdada?Pigem mäkke ronides võiks just automaat optimaalseima käigu valida, samas, kui manuaali kasutaja ei pruugi tajuda õigel ajal käiguvahetamise vajadust.Ise mõlemaga mägedes sõitnud ja käiguga pidurdanud ning arvan, et automaat mugavam.
Sel autol jõudu küll, nii et mäest üles minemine ei ole probleem, ma arvan.Samas mäest alla sõites automaadiga käiguga pidurdada pigem ei julgeks. Tuttavad lõpetasid oma autoreisi just Kreeka mägiteedel, kui automaatkast õhtale läks, kuna kasutasid seda liigselt pidurdamiseks.EDIT: netist õpetusi vaadates üldiselt soovitatakse automaatkastiga pidurdamist vältida. Kui just väga vaja pole. Pidi tunduvalt lühendama kasti eluiga. Pealegi pidureid on odavam parandada.
maunu: "Pigem mäkke ronides võiks just automaat optimaalseima käigu valida, samas, kui manuaali kasutaja ei pruugi tajuda õigel ajal käiguvahetamise vajadust."Hm, sellist juttu kuulen küll esimest korda, endal kogemus mägedes, et automaadiga mäest üles ei saanud, tuli käsitsi madal käik sisse jätta. Nii kui hoo üles saad, vahetab automaat käigu alla, pöörded kaovad ära ja lähed uuele ringile. See siis bensuka puhul, ise oman diisel automaati, aga sellega suuremates mägedes kogemus puudub, disla moment parem, ilmselt nii hull ei ole kui bensukaga.
Mul autu kasutusjuhendis suisa mainitud/soovitatud mootoriga pidurdamist langusel. Ise ta muidugi kaitseb liiga madala käigu lülitamise eest.Tõusul bensuka sportrežiim hoidis kõrgemaid pöördeid ning käitus eeskujulikult.Pigem pikal laugel tõusul kippus suurel kiirusel minu arust asjatult käiku alla vahetama, siis sekkusin ja lükkasin üles tagasi.Loomulikult ühe vitsaga ei saa kõiki lüüa...
Etnale tõusul kasutasin diiselmootoriga Peugeoti automaatkastil sport reziimi ja sama ka allatulles. Oli mugav ja ei mingit jama. Alustasin mäe jalamilt. Kuna ilm oli ilus ja pilvitu, siis andsin korralikult piitsa, et ruttu kohal olla. Oli tõusu, oli pikka sirget, palju kurve, kohalikud järgi ei jõudnud. Kusjuures pidurid väga vatti ei saanud. Kui sõidad lahtise aknaga, tunned kärsaka ära.
Nii, väike update. Olen oma sõiduga Belgradi jõudnud.Esimesed 2 sõidupäeva venisid oodatust ca 2 tundi pikemaks, 8 tunni asemel 10 tundi. Lätis-Leedu palju tobedaid valgusfooridega teetöid.Samuti olid teetööd Poolas enne Varssavit (see oli juba teada, ainult aega läks kauem). Lisaks olid teetööd teel Varssavist Trybunalski peale. jaanusm: sain küll Lodzi teemaksu vältida, aga aega kulus rohkem.Samuti olid pikkade ummikutega teetööd Poola poolt tulles enne Brno-d. Ca tund aega kulus seal lisaks...Kolmas sõidupäev on vähemalt alla 8 tunni tulnud. Brno-st edasi Ungarisse läbi Slovakkia läks nagu nalja, peatusin ainult teemaksude pärast. Enamik teest sai 130-ga põrutatud. Veidi teetöid oli Györi kandis ja siis peale Budapesti Serbia poole sõites. Piiril kulus alla poole tunni.Teemaksud: Tšehhis peale piiri esimesest bensukast saab osta kleepeka, mida panna esiklaasile. Slovakkia piiril ja Ungari piiril tuli osta "elektrooniline vinjett", ehk siis lihtsalt su autonumber pandi kuskile baasi kirja, et oled raha maksnud. Serbias on teemaksud vanas stiilis putkadega.
Tundub, et uudisena on Poolas see aasta ka komme kiirteel ca100ga teises reas sõita. Eelmistel aastatel oli see nö kultuur sealt puudu. Ka see pidurdab liikumiskiirust üksjagu.Ei saa ka mainimata jätta, et nädalake tagasi oli 3x just eesti nrtega sõiduauto see, kes teises reas kiirteel 100ga massi peatas...
Nii, olen oma sõiduga jõudnud Kreekasse, Missolongisse.Seega Serbia, Montenegro ja Albaania läbitud.Selliseid ronte, nagu Belgradis, pole varem enne sõitmas näinud! Linn muidu ka veidi Lasnamäelik. Koos korralike liiklusummikutega ka keset päeva. Ummikute ja hiljem mägiteedel sõitmise tõttu venis päevateekond 5 tunni pealt 7 tunni peale. Kohale jõudsin pimedas.Montenegro mägiteed olid korralikumad, kui Serbia omad. Pinnakate parem ja kurviraadiused suuremad.Tara kanjoni sild ja Must Järv sai vaadatud. Ei avaldanud väga muljet, aga pigem oli vaheldusena autosõidule.Montenegros meeldis väga Kotor! Sinna oleks tahtnud kauemaks jääda. Paraku reisiplaan ei võimaldanud. Eestlasi kohtasin ka viimati just Kotoris, kindlusevaremete juurde ronides.Albaania on... Albaania! Katkised autoteed ja liiklusummikud. Sattusin ka mingile ca 50km lõigule neljarealisele teele, kus sai isegi ka reaalselt 90-ga sõita.Ja need mersud, mersud igal pool! Meenutab veidi 90-ndaid Eestis, kui ka läänest vanu mersusi toodi.Albaanias peatusin 2 ööd, Lezhes ja Sarandes. Nende vahel sõitmine võttis aega plaanitud 5 tunni asemel 8 tundi. Aga ma valisin ju ka aeglasema rannikutee, et oleks paremad vaated. Albaania osast soovitaks puhkamise jaoks Vlore kanti ja sealt veidi lõuna poole. Seal kogu rannik ilusaid hotelle täis pikitud. Sarandes ööbimine oli isegi mõttetu, pidin selle jaoks ekstra mööda aeglast teed linna sisse sõitma.Albaanlaste kohta ütleks veel seda, et need pole ju päris moslemid. Miniseelikud ja lühikesed püksid, pearätte keegi ei kanna. Söövad sealiha ja joovad alkoholi!Kreekas teed paremad, kui Albaanias, aga autod kehvemad - mersusi pole! jaanusm: Lefkadal sai käidud, oli okei, aga kõige muu nähtu kõrval enam muljet ei avaldanud. Nii pole poleks vast seda kõrvalpõiget väärt. Aga süüa sain seal vähemalt korralikul!Automaatkastiga auto on seni ka mägiteedel sõites ääretult mugav olnud, pole vajadust käike lapata. Pidurid ka seni kärssama pole läinud. Rehve kulub vist küll rohkem, kui tavaliselt linnas sõites - nõelasilma kurvid kipuvad ka aeglasel kiirusel sõites kummi vilisema panema.
Nii, nüüd olen jõudnud Makedoonia pealinna Skopjesse.Kreeka siledatel kiirteedel oli väga mugav sõita. Üldse ei morjenda, et pidin kokku 55 EUR teemaksu maksma. Ainult seda ütleks, et need maksuputkad rikuvad sõidutempot. Tahaks 130-ga edasi panna, aga jälle peab sabas seisma ja raha otsima. Vist samuti selle maksusüsteemi tõttu on üsna vähe kohti, kus kiirteele peale-maha saada. Sõitsin üle Korintose kanali, tahtsin seda lähemalt vaadata, aga ei saanud kiirteelt maha. Pidin sõitma paarkümmend kilomeetrit Ateena poole edasi ja siis mööda külavaheteid tagasi...Ateena Akropol oli väga lahe, mingil juhul ei oleks tahtnud sellest ilma jääda. Üürikorter oli küll metroo lähedal, aga sõitsin siiski edasi-tagasi keskusesse taksoga, ei tahtnud võõra süsteemiga seigelda. Trikutriku: ei olnud midagi Ateenas hirmus palav, üleval mäe otsas oli päris tuuline, nii et mul oli fliis kurguaguni kinni tõmmatud.EDIT: Akropoli juures jahtisid turiste mustanahalised, pakkudes soovimatuid teenuseid. Kõige levinum tundus olevat käepaela jõuga käele sidumine ja siis selle eest raha nõudmine.Meteoras sai ka käidud, selleks ajaks jäi isegi ajutiselt vihm järgi. Autoga täitsa mugavalt külastatav koht. Ma ise ööbisin seal lähedal, Kalabakas.EDIT: Meteoras oli kuulda ka Eesti turiste.Thessalonikisse sisse ei sõitnud, kuna ilm oli halb ja hästi tegin: seal olid just parasjagu rahutused, mida politsei pisargaasi ja soomukitega laiali ajas.Üldse muidu sattus mul see Kreeka külastamise nädal imelikult jahe ja vihmane. Nii et rannapuhkuse osa küll ebaõnnestus. Nägin kohalikest uudistest, et mitmel pool Kreekas olid üleujutused. Süüa sai Kreekas hästi: Souvlaki = šašlõkk! Neid ma siis hea isuga vintsutasingi. Ei olnud kallis ka.Käisin täna ka Kosovos, Prizrenis. vatse: tänud Prizreni soovitamise eest, päris kena koht oli. Ainult et Skopjest Prizreni saamiseks pidin läbima 100km kehva teed edasi-tagasi, kokku läks 2x 3 tundi.Kosovosse saamiseks pidin ostma 15 EUR eest kohaliku autokindlustuse.
ÄRGE SÕITKE AUTOGA UKRAINASSE, TEED KOOSNEVAD AINULT LÖÖKAUKUDEST!Nii, olen nüüd Eestis tagasi, reis edukalt tehtud.Skopje kesklinn on ilusaks tehtud. Palju sammastega ehitisi, hulk kujusi ja ratsamonumente. Just selline ongi minu ettekujutus ideaalsest kesklinnast.Mis ei meeldinud: Skopje linna peal käivad ringi mustlased, kes raha lunivad või soovimatuid teenuseid pakuvad. Samuti on kesklinnas peamiste vaatamisväärsuste juures kerjuseid. Lisaks on Skopjes üllatavalt palju rätipeadest moslemeid! Mošee ka otse kesklinnas, palvele kutse sattus ka just minu kesklinna külastamise ajale.Makedoonia teedel sõitmise eest maksin kokku 7 EUR teemakse.Bulgaaria piiril otsiti kogu pagas läbi ja kurdeti, et miks ma ei räägi vene keelt. Et keegi ei räägi enam vene keelt...Bulgaaria teedel sõitmiseks oli vajalik 10 EUR vinjett, mida müüdi piiril. Kleepekas käis esiklaasile.Bulgaaria pealinna Sofia kesklinn nägi veidi väsinud välja. Eriti võrreldes äsja külastatud Skopje keskusega. Kullatud kuplitega katedraal... oli kah...Kihutasin 135-ga mööda mõnusat Trakia kiirteed Musta mere rannikule Pomoriesse (Burgase lähedal). Seal veetsin siis 2 ööd ja terve autovaba puhkusepäeva. Merevesi oli oodatult külm, aga vähemalt sain oma valgele kõhule päikest näidata. Nagu Kreeka rannas, nii ka Bulgaaria rannas karjusid kõige kõvemini vene turistid.Edasi sõitsin mööda rannikulähedast teed Rumeeniasse, Constantasse. Eestlasti kohtasin Constanta vanalinnas ringi kolades.Siis sõitsin mööda kiirteed edasi Bukaresti, kuhu jõudsin just parasjagu õhtuse tipptunni paiku. Ceausescu palee sai küll väljast ära nähtud, aeda sisse ei lastud. Õhtupooliku veetsin Bukaresti vanalinnas.Järgmisel päeval oli pikk sõit põhjapoole, Chisinausse. Tee oli hea ja lai 2-realine. Aga see tähendas, et kohalikud muutsid selle tee 4-realiseks, mis tähendas väga närvilist sõitu vaevu autot radadele mahutades.Moldovas sõitmiseks oli vajalik 5 EUR maksev elektrooniline vinjett, mida müüdi piiril.Moldova oli ikka üllatavalt venestunud. Sovjeti hõng oli igal pool. Hotellitoas oli kineskoop teler ja kettaga telefon. Inglise keelt keegi ei rääkinud, ei piiril ega hotellides. Tänavatel karjuti vene keeles. Nagu ikka totaalselt teine kultuuriruum võrreldes Rumeeniaga.Veetsin hommikupooliku Chisinau peal kolades ja siis sõitsin Edineti - viimane suurem asustatud punkt enne Ukraina piiri.Moldova-Ukraina piiril läks tund aega, Ukraina piirivalve vähemalt üritas inglise keelt rääkida. Kogu pagas otsiti läbi.Ja siis hakkas sõit Ukrainas.... need kohutavad aukudest koosnevad teed!Ilmselgelt läks mul nende löökaukude vahel slaalomit sõites plaanitust tunduvalt kauem aega. Ukraina läbisin 6 tunni asemel 9 tunniga.Lvivi lähedal oli veidi normaalseid teid ka, aga 100km eemal on juba täielik kuumaastik. Ukraina-Poola piiril läks aega 2 tundi. Kõigepealt otsisid auto läbi Ukraina piirivalvurid. Koputasid autokeret siit- ja sealtpoolt, käskisid kogu pagasi välja tõsta ja varuratta ka. Pagasi otsisid üksipulki läbi, kuni kõigi viimaste ravimiteni, mis mul kaasas oli.Siis oli järg Poola piirivalvurite käes, kes ka kogu pagasi läbi otsisid. Varurattani seekord siiski ei mindud...Ilmselgelt jõudsin Lublini plaanitust tunduvalt hiljem ja ei leidnud oma hotelli üles. Ju see oli mingi väike perehotell, mingeid kirju väljas ei olnud, keegi telefonile ei vastanud, kui piirilt helistada proovisin. Loobusin ja võtsin kesklinnas toa suuremas ametlikus hotellis.Viimasele päevale jäi siis sõit Lublinist Tallinna. 1000+ km, sõitsin seda teed 16 tundi... ilmselgelt liig mis liig. Aga lõpuks jõudsin ikka kohale... Õnneks Lätis-Eestis praegusel ajal öösel päris pimedaks ei lähegi.Lõplik läbitud tee kaardil, nii hästi-halvasti kui seda Googles määrata saab (punktide arv kaardil on piiratud): https://bit.ly/2KGgVI1Kogu reisi keskmine kütusekulu tuli 6,5 liitrit diislit 100 km kohta. Kiirteed võtsid kõige rohkem kütust! Mägiteed isegi võtsid vähem, täitsa üllatav.Kui midagi teistmoodi teeks, siis oleks pidanud ikka 4 nädalat puhkust võtma. Siis oleks saanud Lõunas puhata ka. Praegu oli ikka pidev ringi sõitmine, 3 nädalat on täitsa miinimum sellise autoreisi jaoks.
Jubedate teede edetabel riigiti:Ukraina <-- teed on tehtud löökaukudestKosovo <-- teed on kitsad, katkised ja porisedAlbaania <-- teed on väga ebaühtlase kvaliteediga, halvad ristmikud, jube liiklus.Moldova <-- teed on tehtud lappidestSerbia <-- pinnakate pidevalt ebaühtlaneBulgaaria <-- teed on üldiselt head, aga mõnedel maanteedel üllatavad löökaugud.VEELKORD, ÄRGE SÕITKE UKRAINASSE, SEE ON AINULT AUTO LÕHKUMINE!
Ukrainasse võib minna küll aga kiirus tuleb arvestada 30-40 km/h. Siis saad pidama, kui löökauk juhtub ühest teeservast teise olema. Slaalomisõidust võivad käed ka haigeks jääda. Ma suutsin seal isegi matkabussiga terveks jääda.