Puhkame suviti tavaliselt Horvaatias. Selle aastal tekkis mõte liikuda edasi, et avastada Albaaniat. Kui keegi teist on käinud, siis paluksin informatsiooni, kuidas on selle maal turvalisusega. Kui hotellis ööbida, kas on oluline, et seal oleks šeif (et sinna panna passid); turvalisus liikudes tänavatel (päeval, õhtul). Kas huvitavam on sõita Dubrovnikust alt (mööda mereäärt) näit Durresesse ja siis Tiraanasse või ülevalt poolt? Mida tasuks kindlasti külastada, millele tähelepanu pöörata.
Kogemused Albaniaga läinud suvest. Külastasine Shkoderit, Krujet, Beratit, Sarandat, Butrintit, Gjirokasterit ja nipet-näpet veel. Tiranasse ei hakanud trügima. Meile isiklikult tundus Albaanias üsnagi turvaline. Taustaks mainin, et olime Eestist oma autoga ja meie seltskond koosnes kahest naisest ja kahest noorhärrast vanuses 12 ja 18. Kuna meie ööbimised olid Beratis ja 2 ööd Sarandas, siis võin õhtuste linnas patseerimiste asjus vaid nende kohtade suhtes sõna võtta. Igatahes ohus olevana me end kordagi ei tundnud ja inimesed olid ka valdavalt lahked ja abivalmid. Politseid oli teedel üsna tiheda intervalliga näha, aga meie kokkupuude nendega piirdus vaid paaril korral imestunud nägude ja sõbralike viibetega. Teeolud Albaanias varieerusid heas ja kohati väga heas korras olevatest maanteedest kuni kõikvõimalike ebameeldivate üllatusteni, eriti mägedes, kus kunagi ei tea, mida järgmise ristmiku või käänu tagant oodata on - teele varisenud kive, augu kõrval auku, seda, et varingu tagajärjel on kuristikku haihtunud pool teest jne. Teedel liigub igasugu imetabaseid kaadervärke, nii mootori kui kondimootoriga. Liiklus on, eriti linnades, lõunamaadele omaselt pisut või rohkem kaootiline. Suuremates linnades hea reaktsioon ja külm närv hädavajalikud. Meie kogemus Shkoderi kesklinnast - foorid on, liiklusmärgid on, isegi politsei on, aga (ees)õigus on ikkagi sellel, kes kiirem, julgem ja ülbem. Jalakäijaid ja rattureid saalib samuti risti, põiki ja piki sõiduteed - täpselt nii nagu hetkel tarvis või pähe tuleb. Tirana pidada veel kraad hullem olema. Kaardimaksevõimalust pole kaugeltki kõigis tanklates ja poodides, õigupoolest üsna vähestes, nii et sula tasub ligi hoida. Prügi on probleem, seda vedeleb igal pool. Väljas söömine soodne. Ja kui maitsvaid meloneid ning arbuuse saab tee äärest osta! Arvestades seda, millise hooga näiteks Sarandas uusi apartmenthotelle püsti pannakse, siis pole ilmselt kaugel seegi aeg, kus ka sealmail sarnaselt Horvaatiaga turiste suurte hordide kaupa käima hakkab ja hinnad kallimaks muutuvad. Praegu oli turiste siiski veel suhteliselt hõredalt. Igatahes vaatamisväärset jagub Albaanias küllaga.