to:norsu

....et kui naaberkorteris laps karjub öösel,siis kutsud politsei?:):):)

Reisil olles mereranda või hotelli valides suudavad noored pered otsida sellist, mis sobiks lapsele - neid teemasid on siin kümneid. Aga reisivalikut tehes on vaja naabrile ära panna või realiseerida oma suurimaid unistusi, lennates maailma kuklapoolele? 3-4 h lennu kaugusel on Vahemeri, 6-7 viivad Dubaisse, Punase mere äärde, Kanaaridele. Nõustun eelkõnelejatega - kui olete kindlad oma lapses, siis võib proovida. Olen ise korra läbi elanud raske maandumise oma 4-aastasega, kui tal reisil olles nohu tekkis ja see maandumisel tunda andis. Temaga sai rääkida, lohutada, õpetada. Mida teha aga aastasega? Lennukis on lõhna- ja maitsetaju teistsugune, seal on müra (proovi telefoniga midagi salvestada ja mängi omale vaikses hotellitoas hiljem ette), rõhkude erinevused. See ei ole oma elu elamata jätmine, kui sa kohandad oma reisiplaane lapsele sobivaks. Enne lapse sündi käisite ööklubides ka tihedamini. Mis nüüd? Võtate kaasa? Jätate koju? Ikka kohanete, valite selliseid üritusi, kuhu saab lapse kaasa võtta või leiate muid lahendusi. See ei ole elu elamata jätmine, see on elu!

Ei, lihtsalt see nõuanne, et istu kodus ja ära egotse oma reisisooviga, tundus väga üllatavana. Ei tea ja tunne too soovitaja ju konkreetset perekonda, aga kohe on vaja stereotüübid tagataskust välja nähvata. Jah, sulle ei nii ei sobiks, aga teistele äkki sobib. Selles osas sallivust mõtlesin. Inimesi on erinevaid ja milleks üldistada nii.

poegkaru, kui loed, siis laste karjumisest korteris ei olnud juttu. Siin ongi suur vahe, reis, pidutsemine ja kasvatamatu lemmikloom on vabatahlik valik, laps haige või imik on vältimatu. Nagu eespool ju õeldi, rohkem hoolimist kaaskodanikest. Kel meil ei tule igasugu eri olukordi ette, aga selleks tuleb valmis olla, kuigi kõike vältida ei saa. Mõni pidu või muu asi tuleb igaühel ette ja ainlt poegkaru ilmselt kutsub siis kohe politsei, mina tavaliselt vestlen ikka naabriga enne:)

Mustrebane, kui oma lapsi tunned, oled katsetanud mingi väikse otsa peal, siis keegi ei keelanud ju reisimast. Ma tean ühte oma tuttavat, kes üle 4-6 tunni reisile juba isegi oma natuke suurema lapsega ei lähe, sest laps on püsimatu ja see on tema jaoks jube piin. Üksasi on lennukaaslased, teine ja peamine ongi lapse enda heaolu. Et las laps piinleb 24 tunnisel ümberistumistega lennureisil, peaasi, et meil endal on hea ja mõnus? Ma ikka eelkõige lähtuks siin lapse huvidest, seejärel kaaluks ka kaasreisijate jne huvisi ja siis teeks otsuse. Veelkord, kõik oleneb ju eelkõige lastest ja nende vanematest, inimesed ja lapsed on erinevad ja sellest siin teemas ju juttu on olnudki.

Soovin head reisi :) Käsi südamel, kui lapsed ka lennukis on nutma hakanud, mind ei sega ;) Vb olen imelik :D Endal lapsi, veel, pole. Olen olnud nii kuni 13.sel h lennul, kus pardal on ka alla aastaseid.

Peaaegu juba jõuame välja sinna, kuhu ongi välja vaja jõuda. Ega keegi tegelikult ei tea kuidas laps oma esimesel lennureisil käituma hakkab. Just lapsevanema asi on teha kõik endast olenev, et kui laps hakkabki jonnima või nutma, siis kaasreisijad ei kannataks, käia temaga mööda vahekäiku ringi kasvõi terve reisi jooksul, kui vaja. Ja kaasreisijatel on õigus kutsuda ka vanemaid korrale, kui nad piisavalt oma vinguvate ja jonnivate lastega ei tegele. Asi hakkas minema käest ära sealtmaalt, kui hakaati arvama, et lastega pered ei peakski reisima vaid oma "egotripid" aastateks edasi lükkama. No kuulge, lennukid on tänapäeval lapsi täis pikamaalendudel, see on reaalsus ja sellega tuleb arvestada, nii lastega lendavatel vanenmatel, kui ka kaasreisijatel.

Ma arvan ka, et kõik sõltub lapsest, kes on vaikne, kes karjub. Mina ei võtaks nii väikest last kaasa, esiteks mis puhkus see on kui pead tegelema lapsega ja teiseks ta on nii väike, et talle ei jää see reis meelde. Kui aus olla, siis ma lendan ka Singapuri ja sama lennufirmaga, kuna ma olen õrna unega, siis ma väga loodan, et sel lennul on vähe nii väikseid lapsi.

Väga eestlaslik - inimene küsib nõu ja siis pannakse kohe paika, et missa üldse nii väikese lapsega ronid kodust välja. Las läheb ülikooli, siis reisige.

Tegelikult soovitan teemaalgatajal vähem muretseda. Sa tead oma lapsi kõige paremini ja kui sa olid veendunud pileteid ostes, et nad saavad sellel reisil kenasti hakkama, siis ma olen kindel, et nii ongi. Päris kindlasti pole sa ainuke väikeste lastega selles lennukis ja kui läheb natuke käest ära, siis tuleb teha oma parim, et laps(ed) rahuneks. Muretse nende kaasreisijate pärast siis, kui reisilt tagasi oled. Paar kuud tagasi lendasin Frankfurdist Singapuri ning paar rida eespool oli see neljane rida, kuhu lapsehällid sai kinnitada. Kõik 4 hälli olid täidetud ning ausalt öeldes ei ole meeles, et oleks üldse mingit nuttu kuulnud. Mind isiklikult häirib kordades rohkem puuduliku hügieeniga kaasreisija kui vääksuv titt. Teadlikul pikamaareisijal on kõrvatropid niikuinii kaasas, aga vat ninatroppe ei ole veel leiutatud. Ehk siis eestlaslik soovitus targutajatele siia lõppu - kui kaasreisijate tittede nutt häirib, siis investeeri kõrvatroppidesse või esimese klassi piletisse. :)

Me ei ole üldse nii noored. Ööklubides pole vist juba 10 aastat käinud. 2 aastat tagasi käisime ka Balil, meeldis vàga ja nüüd tahaks tagasi ;) Nii lihtne see ongi. Meie lapsed on meile väga tähtsad. Lihtsalt soovisin nõu, et kuidas nii väikse lapsega pikk lend võimalikult valutult üle elada.

Aru ma ei saa, rasestumisvastased vahendid on ju tänapäeval kõigile kättesaadavad? Mitte nagu sellel ajal, kui Maur.Auri vanemad ta valmis nikerdasid. Aga oleks ju ka siis võinud olla. Maailm oleks palju helgem paik.

Olen lennanud palju ja alati on ka igas vanuses lapsi lennukis olnud.Ok ,ka nutavad vahel , kuid mitte miskit hullu .Ebameeldivamad on hoopis purjus täiskasvanud lennul. Rahu ja ilusat reisi !

Mina ei jätnud reise ära kui laps oli väike, küll valisin lähemad sihtkohad. Lapsel pole vahet kuhu läheb, aga mida lühem reis, seda rohkem puhkus kõigile. Laps küsib üle päeva, et millal ja kuhu järgmiseks läheme.

Kas 1,5 aastane laps sinna baby basketisse enam reaalselt ära mahuks? Ma oma loogikaga üritaks saada need vaheseina vastas olevad kohad akna alla. Baby basketi kinnitatud broneering tagab kindlasti selle vaheseina vastas oleva koha. Ja siis võtaks kaasa mingi rullmati ja teeks sellest oma istmete ette lapsele pesa. Teki ja padja saab lennukist. Kui see väike nüüd sinna korvi ikka ära mahub, siis on ka suuremal mõnusam maas magada. Ja öise lennuga horisontaalis olek tähendab seda, et laps magab tõenäoliselt suure osa ajast. Seda, et ma oma maas magava lapse öösel kogemata ära talluks, ma eriti ei kardaks :)

Pole ise nii pikki lende lastega teinud, aga meie Euroopas tehtud perereisid tähendavad enamasti ümberistumisega lende, mis kokku Tallinnast sihtkohta kestavad minimaalselt 6-7 tundi. Väikseim laps alustas reisimist veidi peale esimest sünnipäeva ja pole viie aasta jooksul lennukites mingit jama korraldanud. Arvan, et normaalse kasvatusega normaalsed lapsed saavad igasugu reisimisega hakkama, kui nendega veidi vaeva näha ja ise ka normaalse inimesena käituda. Ja perepuhkus ilma terve pereta tundub väga kummaline. Mingi lühem linnatripp või tõsise mägimatka, kaljuronimise, raftingu jne eesmärgil tehtud reis jms sobiks osade pereliikmetega. Aga pikem puhkus ilma terve pereta ei sobiks kuidagi. Aga see polnud antud juhul ka üldse teemaks.

Kui õieti mäletan, siis meil mahtus korvi veel aasta neljane magama küll, aga eks see on individuaalne ja sõltub eelkõige lapse pikkusest. Põrandale magama panek on hea mõte, aga siin tuleb mängu turvalisus ja pardapersonali suhtumine, mis võib erineda seinast seina. Finnairis ning Lufthansaski kamandati kunagi kõik veidi suuremad lapsed keset ööd põrandalt püsti (istmele), kui süttis turvavööde märgutuli. Samas Turkishi jt. lennusaatjad ei ole oma kogemustel sinnani laskunud.

Kahjuks puudub paljudel siinkirjutajatel empaatiavõime ning asju vaadeldakse liiga oma mätta otsast. Te ei kujuta ette kõigi teiste perekondlikke olusid. Kasvõi see, et paljudel lihtsalt ei ole last kellelegi jätta, mistõttu ainuke võimalus ongi reisida lapsega. Emotsionaalselt parim reis on terve perega tehtud reis. Sageli on just beebieas laste vanematel ainuvõimalik pikemalt kuskile sõita, sest ollakse ema- või isapuhkusel jne. Egoistliku "Passigu parem kodus" sõnumiga esinejad võiksid püüda natuke rohkem mõista.

Minu teada baby basket kuni 2 aastastele, seal ka kilode piirang. Kui kogemust pole- see siis tavaliselt kohtadel, kus istud "nägu vastu seina". Korv paigaldatakse siis seinale nagu riiul. Ülimugav, laps magab su nina all. Meid paigutati sinna ca 50% juhtudest, tänapäeval küll kiputakse müüma neid kohti. Kindlasti tasuks see osta eriti kui lapsel oma kohta pole. Finnairi kauglennul sai sellises reas koha osta ca 75 EUR eest, aga oli saadaval vaid alla 2 a lapsega reisjale.