Ma ei tulnudki teema algatajat aitama, hbert soovitus istekoha valikul oli juba piisavalt hea. Kahjuks sa seda ei suutnud välja lugeda. Lisaks on siin veel arukaid arvamusi/kogemusi lastega. Lihtsalt sinu delfi stiilis s...ta pritsivad kommentaarid ajasid südame pahaks või kuidas nimetada rõvedalt üldistavasse juttu teise(te) inimese(te) suunas, keda sa isegi ei tunne? See juba näitab ära millise "mehega" on tegemist. Loomulikult kujundas seda arvamust ka sinu teiste teemade kommentaarid, mis on lihtsalt labased. Rohkem ma sel teemal siin sõna ei võta ega algset teemat ei risusta. Over and out.

Minu arust pole ju mingi kuritegu tahta perega puhata, eriti peale sellist olematut suve Eestis. Ja kõikide inimestega ei saa ma maailmas niikuinii arvestada. Pigem ootaksin veel soovitusi a la kuidas lennukireis lapsele mõnusamaks teha, mida tasub kaasa võtta kennukisse jne. Pikad lennud on öösel, baby basket Turkish Airlines-is broneeritud.

Mina olen käinud oma lastega reisimas alates sellest kui nad oli 8 kuused, alguses vähe lühemad reisid, aga 1,5 aastaselt läksime juba näiteks Vietnami... Mul elasid nad reisid suht hästi üle ja magasid enamus reisist... Kui on täpsemaid küsimusi anna teada.

Lugedes lapsevanemana seda teemat, tekkis minul küsimus, miks on nii väikeseid lapsi vaja kaasa võtta? Mulle näib vägisi tegemist olevat isiklike huvide kõrgemale seadmisega laste omadest. Selleks, et MINA saaksin reisile minna, milleks minul on täielik õigus, sunnin ma oma lapse kannatama ja koos temaga kannatagu ka hulk reisijaid lennukis? Alla 3-4 aastane laps ei naudi reisi, talle ei jää sellest mälestusi ega emotsioone. Saan ka täiesti aru, et nii väikest last ei ole võimalik koju kellegi hoolde jätta. Kas sellel ajaperioodil on keeruline oma plaane veidi ümber mängida, piirduda 3-4 h lendudega või hoopis autoreisidega? Puhata eraldi? Mina olen sellega edukalt hakkama saanud. Alla aasta vanusena sai kolatud autoga, pisut vanemas eas hakkasime ette võtme esimesi lühemaid lennureise ja nüüd on lapsed kogenud lendajad ja julgen nendega palju rohkematesse kohtadesse minna. Sel ajal, kui noorem laps oli väike, sai vanema lapsega kahekesi reisitud. Täiesti suurepärane kvaliteetaeg kahekesi. Palun mõelge tõsiselt järgi, kas oma isiklike soovide rahuldamiseks on mõistlik olla arrogantne ja selliseid reise ette võtta.

Suhtumine "kõigile ei saagi meeldida" on loomulikult väga eluterve. Ma loodan, et teema algataja, kes alguses oli mures just teiste inimeste pärast ("Kuidas see lend pisemaga nii üle elada, et pärast ei tahaks lennukitäis kaasreisijaid sind maha lasta?") on ise piisavalt tugeva närvikavaga, et ta elab üle ka mündi teise külje - teised inimesed, kes arvavad samuti, et "kõigile ei saagi meeldida" ja näitavad seda ka lennureisi jooksul välja.

Oot...oot, ma ei saanud hästi aru - perega ühiselt koos reisile minek on hoopis enda isiklike soovide rahuldamine?
Minu arusaamist mööda oleks egotripiga hoopis siis tegemist, kui jätad oma pere koju ja üksi reisile lähed.

Või pakud ülejäänud perele võimaluse minna ja reisida, et ise kodus oma pisimaga aega veeta. Või otsustate üheskoos ära oodata sobiva aja see reis perega ette võtta. Või otsustate üheskoos oma reisiplaane muuta ja valida sobiv reis. Või...

....või lähete terve perega kõik koos. Mis sellel variandil viga võiks olla?

Terve perega koos 11 tunnisele lennureisile? Loe antud postitust ja siinseid kommentaare. Veelkord - kelle huve arvestatakse, kui valitakse aastasele lapsele nii kauge sihtkoht?

Üldiselt, reisi nii nagu ise õigeks pead ja katsu ka kaasreisijatega arvestada. Suure tõenäosusega on nii ehk naa lennukis mingi kogus imikuid ja mõni neist karjub, lisaks istmesse mitte liialt hästi mahtuvaid isikuid, halva hügieeniga kodanikke jne. Kui selle kõige pärast liialt muretseda, siis jäävad lennureisid tegemata või siistuleb tõesti firstis või äriklassis reisida.

Lihtsalt ääremärkus - miks te esimest klassi ja äriklassi nii väga vihkate, et kõik karjuvad lapsed sinna tahate saata? Kas seal on kisa kuidagi vaiksem? Kas pileti eest 3-10 korda rohkem maksnud inimesed ei taha sõita rahus ja vaikuses selle hinna eest? :)

Aga miks mitte, äkki põhjendad? Postitus ja kõik kommentaarid on läbi loetud.

Meie lendasime 11 tundi, kui laps oli sutsu üle aasta vana. Tean ja tunnen oma last ja julgesin selle reisi ette vòtta ja nagu arvasin, siis laps oligi täpselt nii tubli nagu arvasin olevat... seega sina ise tunned oma last kõige paremini, kui ta on hea magaja, suudab paigal püsida, rahulik, siis pole mingit takistust, miks te ei peaks minema... meie laps oli selles vanuses veel sellise suurusega, et mahtus seinale kinnitavasse voodisse ja magas seal suurepäraselt ning kuna tegu oli öölennuga, siis magaski ööläbi justnagu kodus. Olen seda meelt, et vanemad ei pea oma elu totaalselt pea peale pöörama, kui on saanud lapse.. kui teile on varem meeldinud reisida ja tunnete et teie laps saab ka hästi hakkama, siis ärge muretsege ☺️ Meil oli kaasas palju erinevaid küpsiseid, gallette, kamapalle jne.. samuti mänguasjad, aga jah nagu ütlesin, siis òine lend oli lihtne meile.

Uskumatu lihtsalt: "Või pakud ülejäänud perele võimaluse minna ja reisida, et ise kodus oma pisimaga aega veeta. " Tõeline peretunne, eksole? "Pisikesega koos kodus" veedavad nad ilmselt piisavalt palju aega - sellest ka tahtmine ja soov võtta ette midagi vahvat koos perega ja see on igati eluterve ja tore :) Ma poleks kusjuures ise eales sellisele ideele tulnud, et koos perega puhkama minek on mingi kohutav kuritegu. Me ei ela ammu enam mingis x sajandis, kus tohutud moraalinormid tegid ühed teisest paremaks-halvemaks. Kuidas kellegi perereisi valik üldse saab nii tohutul määral teiste asi olla? Kui inimene on nii otsustanud, siis see on tema enda soov ja milleks nii palju maha teha, kui reaalset reisi ja sündmust pole veel olnudki. Küsiti ju häid soovitusi, mitte et kas võib või ei või minna.

Sellisel juhul võiksid kõik kodus aega veeta ja mitte kuhugi reisima minna, sest alati on kusagil keegi, kellele sa ei meeldi. Jätta oma elu elamata puhtalt sellepärast? No jabur jutt. Olen ka lapsevanem ise ja ei leia, et peaksin ennast kuidagi nüüd koju ära peitma, sest äkki keegi vaatab pahasti. Oma lapsega koos reisimine on igaühe vaba valik ja igati õigus seda teha. Veidi rohkem sallivust! :)

mina siin teemas peale mauri jutu küll mingit sallimatust pole välja lugenud. Asi ongi lihtne, kui saad lapsega hakkama ja ta ei karju pidevalt lennukis ja tunneb end hästi, reisige palju jõuate, kui lend on lapsele piin ja õudusunenägu kaasreisijatele, siis mõelge enne ikka järele. Päevasel lennul on enamusel suht savi, elab selle nutu ja kisa üle, aga kui sul on plaan nagu eespool kirjutati, välja magada öösel ja sa ei saa söba silmale, siis on 1 päev sul juba puhkusest rikutud. Endal sama asi juhtunud, kui oli plaan kohe öösel maandudes rendikaga hommikuks Omaani tömmata, aga tänu kohe järgmises reas jutti karjunud paariaastasele, oli see võimatu. Kui ema jalutas, oli laps vait, aga ema seda lihtsalt ei viitsinud mingi hetk ja lasi lapsel röökida, jube kogemus. Musrebane, kui sul naabrid ööläbi pidu panevad järjest või koer ulub ja haugub seina taga magusamail uneajal, kas siis räägid ka, et rohkem sallivust? Ma ei näe siin suut vahet, kus teise terroriseeritakse, lennukis või kodus või kusagil mujal. Ka ise palju lastega reisinud ja näinud väga palju teisi reisimas, aga seal on ikka suur vahe, kas laps nutab vahel, taob seljatuge jalgadega tundide viisi või nutab paar korda, ikka juhtub.