Piiril saab Eesti passi tasuta templi, mis lubab 90 päeva riigis viibida. See on paras aeg ringi vaadata ja kui soov on, siis kohapeal tööd otsida või sobiv valdkond leida kus ise tööandjaks saada. Mulle tundub, et keskmisel eestlasel on siin head eeldused oma äri rajada, sest oleme selgelt tulemusele ja efektiivsusele orienteeritumad kui malaid. Ma ei taha kõlada üleolev aga malaid ei oska ratsionaalselt ja efektiivselt nagu meie sellest aru saame oma tööd korraldada. Nad oskavad oma kindlat töölõiku teha aga mitte reageerida ebastandardsetele olukordadele näiteks kui poes on vaja lisaks kauba eest raha võtmisele ka osa ostetud kaubast tagasi võtta. Siis tuleb tüüpiliselt 4-5 müüjat koos poejuhatajaga seda „keerulist“ tehet arvutama ja lõpuks saades paberil, arvelaual ja kalkulaatoril erineva summa tuleb neil ikka sinu peast arvutatud summat usaldada sest see on õige. Ja minu matemaatika oli koolis vaevalt kolm…Nad teevad naeratades ja kenasti ära selle, mida neile öeldakse et tuleb teha. Annan aru, et minu mõttekäik on poliitiliselt ebakorraktne, aga näib, et euroopa kolonisaatorite ja kohalike vahel toimus siin vastastikku kasulik sümbioos, kus eurooplased korraldasid malaidele töö kas istanduses vöi käsitöökojas, millega need oma perekondi elatasid ja vastu said valged kohalike odavalt toodetud kohalikust toorainest kaupa. Pole juhuslik, et 80% äridest on hiinlaste käes, kes kohalikele malaidele tööd annavad. Ma rõhutan, et räägin mitte pilvelõhkujatega pealinna Kuala Lumpuri kogemusest, vaid ühe maakonna keskuse, Melaka lühiajalisest kogemusest. Võimalik, et Petronase kaksiktornis töötava malai osakonna juhataja mõtlemiskiirus ja efektiivsus on sama mis valgekraedel Wall Streetil.

Töötamisest Malaisia firmas

Kui tahta kohaliku firma jaoks töötada, siis tööandja peab taotlema välismaalase jaoks tööluba, mida olevat keeruline saada, sest riik mõistagi kaitseb oma tööturgu. Teine lugu on oma firma asutamisega: see protseduur on lihtne sest välisinvesteeringud riiki on soositud. Tööle tuleb võtta minimaalselt 2 kohalikku direktorit ja raamatupidaja. Teine võimalus on ühisfirma kohalikega, millest välismaalane võib ainult 29% omada, mitte rohkem. Need, kes selle asutamisprotseduuri läbi on teinud ütlevad, et selleks tuleb palgata jurist, kes selgitab kellele ja kui palju maksta ja milliseid formulare täita tuleb. On esinenud juhtumeid, kus hotelli või kohvikusse investeerinud eurooplane on kohaliku partneriga või vari-kaasomanikuga tüli korral firmast välja söödud.

Asjaajamine on minu kogemuse põhjal mugavalt ingliskeelne ja ilma liigse bürokraatiata. See puudutab nii passi siinviibimise viisa saamist, lasteaia koha saamist kui vabatahtlikuna tööle saamist hindu lastekodus, mis kõik toimus silmapilkselt, küsimise hetkest. Palju kaevatakse korruptsiooni üle ja peaminister tutvustas hiljuti parlamendis uut korruptsioonivastast seadustki, kuigi opositsioon oli skeptiline nagu inimesedki, kas midagi muutub, sest osa tõestatud altkäemaksuvõtjaid on endiselt kõrgetel kohtadel.

Töölepingust

Kõigil, kes töötavad üle ühe kuu tööandja juures peab olema tööleping. Töölepingu seaduses on näiteks kirjas, et naised ei tohi ehitusel ja põllumajanduses kella 10-st õhtul kella 5-ni hommikul töötada. Tööpäeva pikkus on 8 tundi ja töönädala pikkus 48 tundi. Ületunnitöö eest tuleb maksta 1,5 kordset tunnitasu ja puhkepäeval töötamise eest 3 kordset tasu.

Tööseadusest huvitavaid kilde:

 Hiljuti kehtima hakanud sünnituspuhkus lubab vaid 60 päeva kokku sünnitusega seoses kodus olla. Puhkuse tasu 20 krooni päevas saab ema, kellel on alla 5 lapse ja ta on töötanud vähemalt 90 päeva viimase 4 kuu jooksul.  Aastast 1966 siiani kehtiva tööseaduse järgi ei tohi Sabahis ( kõige idapoolsemas maakonnas) alla 14 aastasi lapsi tööle võtta. Poolsaare Malaisias võivad 14 aastased töötada ainult kella 7-st hommikul 8-ni õhtul. Kolme tunni tagant tuleb anda 30 min puhkust. Kuni 6 tundi on tööpäeva pikkus. Kui tööandja rikub seadust ootab teda 7000 kr trahv ja/või 6 kuud vanglat.