Lihtsalt komentaariks - otsisime novembris korterit Helsinkisse, kuna tööleping oli juba algamas. Saatsime (kusjuures oluliselt kõrgema hinnaga nõus olles) samasugused teated ca 10sse kinnisvarabüroosse Helsinkis. Täpselt 0 vastust tuli. Eks küsimus ka selles, et kui pole kohalikku isikukoodi ehk henkilötunnust, siis eriti keegi ei taha sulle midagi üürile anda. Henkilötunnuse saime aga alles siis, kui tööleping reaalselt alanud oli. Sestap oleks ime, kui taoliste soovide peale reaktsioon järgneks, ainus võimalus on hakata helistama Soome kinnisvarabüroodesse konkreetsete pakkumiste peale. Pasila ümbruses muidugi alla 750€ on raske midagi leida.

Kahjuks nii see on, et eestlasena või mustana on Soomes väga raske korterit leida. Ja tuleb kahjuks tuleb tõdeda, et seda ei saa neile pahaks panna. Hea näide: mul oli üürikorter, aastase lepinguga ja peale poolt aastat jäin tööst ilma ja korterit pidada ei olnud enam võimalik. Otsustasin kolida sõbra juurde, kus üüri maksma ei pidanud ja oma korteri välja üürida. Panin siia kuulutuse ja kohe hakati ka helistama. Tulid siis korterit vaatama 2 tüdrukut ja olid rahul ja üks neist kolis kohe sisse. Too oli seal elanud paar nädalat, üür maksmata. Küsimise peale ei tulnud vastuseks midagi.. läks veel nädal kuni käskisin tal politsei ähvardusel välja kolida. 600€ ühe kuu üüri kirjutasin ka kohe korstnasse. Otsisin uued üürnikud. Seekord 2 härrasmeest, ametilt ehitajad. Alguses oli kõik väga tip-top (esimesed kuud). Siis tekkisid anomaaliad. Hakkas laekuma ainult pool üürist.. Küsimise peale, mis värk on, tuli vastuseks, et see teine mees jäi töötuks ja tal raha pole.. Ma ütlesin, et koligu siis välja, kui raha pole, ei saa ka elada! õnneks olin võtnud neilt seekord tagatisraha ja 2 kuud saadi veel sees elada. Kui ka tagatisraha oli üüri katteks ära läinud, ei kolinud see mees ikka välja, vaid otsis üles korteri omaniku ja üritas temaga ise lepingut teha. See kõik võttis aega nii paar kuu ja ka minu tagatisraha 1200€ läks sinna pluss veel ühe kuu üür 600€ :) Suht lõbus.. Okei.. raha rahaks.. Aga kõige enam ärritas sihuke suhtumine.. Endal üür maksmata, aga korteris elada tahab edasi ja õigus jääb veel ülegi.. Lisaks sellele oli korterist koos üürnikuga kadunud köögimööbel, voodi, ja üks radiaator ja korter suitsuhaisu täis.

Lihtsalt tuleb võtta asja loogiliselt: eestlased üldjuhul on lihttöölised soomes, kellel puudub pikaajaline tööleping ja sissetulek. Korterit aga keegi ei taha üürida paariks kuuks või aastaks, vaid pikemaks ajaks. Soovitan neil, kes omale kaasüürniku otsivad, väga põhjalikult kontrollida allüürniku tausta ja küsida ka töölepingut ja palgalehti.

Töötan Soomes ja kuna aasta tagasi oli mul umbes sama probleem, oskan soovitada. Kui teil on tööandjad olemas, siis pöörduge abisaamiseks nende poole. Ise, koos kahe kaaslasega, otsisime üle kolme kuu uut elamispinda ja ei leidnud. Palusime tööandjalt abi ja elamispind leiti kahe päevaga ning kolmandal päeval käisime juba vaatamas kas see sobib. Järeldused tehke ise.