Suur suvi on käes ja pärast koroonaviirusest tingitud kaheaastast vaheaega loodeti Itaalias, et see suvehooaeg kujuneb Itaalia rohketes randades taas elavaks. Aga pandeemia on oma jälje jätnud ka siia – Itaalia randades on puudu kuni 4000 vetelpäästjat ja kohati ollakse sunnitud randu seetõttu ka sulgema.
Kes Itaalias on rannapuhkust veetnud, teab, et sealsetes randades võib olla kilomeetrite viisi päikesevarje, mis jagunevad eri värvi sektsioonideks, mida opereerivad erinevad omanikud. Itaalia randades toimetab kokku ligi 30 000 sellist ettevõtet, mida kutsutakse stabilimenti balneari, ja mis varustavad teatavat rannaala erinevate teenustega, nagu päikesevarjude ja lamamistoolide rent. Näiteks Riminis on taolisi rannaoperaatoreid 155. Aga vastavalt Itaalia seadustele peab sellistes randades olema vähemalt üks vetelpäästja iga 100 meetri peale. Nüüd selgub, et randade tipphooaja saabudes pole seda nõuet sageli võimalik täita ja mitmed Itaalia rannad on sel põhjusel suletud.
Itaalia rannajoon on väga pikk ja vetelpäästjaid on puudu pea kõikjal. Jutt käib 3000 – 4000 vetelpäästjast, mis moodustab vajalikest vetelpäästjate arvust 30 – 40%. Vetelpäästjate puuduse põhjuseid otsides tuleb vaadata koroonapandeemia suunas, kui Itaalias kehtisid küllalt karmid liikumispiirangud ning tavapärane rannapuhkus ei tulnud kõne alla. Kuna lockdowni ajal Itaalias vetelpäästjaid ei vajatud, otsisid paljud neist endale mõne muu töö. Sellele lisaks ei soovi paljud noored nädalavahetustel töötada – ehk siis, kui neid just kõige rohkem vaja oleks.
Et vetelpäästjate nappust leevendada, on näiteks Rooma lähedases Lazio maakonnas asutud korraldama tasuta vetelpäästjate kursusi. Osad pereärid on püüdnud vetelpäästjaid leida ka suguvõsast. Näiteks Campania maakonnas on 1200 sellist stabilimenti balneari ja seal on puudu 2500 vetelpäästjat.
Vetelpäästjad töötavad Itaalias üldiselt tunnitasu alusel ja tavaline tunnitasu on 6-7 eurot. See teeb kuupalgaks 1300 – 1800 eurot. Tasu sõltub siiski asukohast ja randa teenindavast operaatorist.
