SAS-i, mille majanduslik olukord on kõike muud, kui kiita (sellest põhjalikumalt loos SAS seisab silmitsi pankrotiga), ootab ees järjekordne katsumus. Nimelt on Rootsi, Taani ja Norra piloote esindavad ametiühingud teatanud, et alates novembrist 2021 toimunud läbirääkimised lennufirmaga on jõudnud ummikseisu ning kui vahepeal midagi ei muutu, alustavad ligi 1000 SAS-i pilooti 29. juunil streiki.
Piloodid pole rahul sellega, et SAS soovib kulude kärpimiseks vähendada pilootide palka, lühendada puhkeaega ja lõpetada suvised puhkused. Piloote esindavad ametiühingud on nii mõneski punktis valmis lennufirmale vastu tulema, kuid nõuavad vastukaaluks suuremat kindlust töökohtade säilitamise suhtes. SAS-i piloodid pakuvad omalt poolt kulude kärpimist 450 miljoni Rootsi krooni (43 miljoni euro) ulatuses, kuid pole nõus SAS-i poolt pakutud 30% palgkärpega. SAS-i kõneisik nimetas omalt poolt pilootide seisukohta "šokeerivaks".
SAS-i piloote häirib kõige rohkem see, et samal ajal, kui SAS on pea pooled pilootidest vallandanud ja suvel tühistatakse pilootide puuduse tõttu 4000 lendu, otsitakse aktiivselt piloote SAS-i asutatud tütarfirmadesse SAS Connect ja SAS Link, eesmärgiga mööda minna SAS-i pilootide tööle tagasivõtmise õigustest ja töötingimustest.
SAS-ile tuleb teade streigist ajal, kui Rootsi valitsus on teatanud, et nemad enam SAS-i lisakapitali panna ei kavatse ning sooviks lennufirma omanikeringist tagasi tõmbuda. Küll aga on Rootsi valitsus nõus sellega, et SAS-i võlga konverteerida aktsiateks. Lootusrikkam on olukord Taaniga, kus valitsus ja opositsiooniparteid on nõus SAS-i täiendavalt investeerima, kuid ei soovi olla SAS-i enamusosanik. See tähendab, et kuskilt tuleb leida üks või rohkem uut suuraktsionäri. Ka Norra valitsus võib SAS-i omanikeringi naasta, sest on avatud SAS-ile antud laenu vahetama lennufirma aktsiate vastu.
Hilinenud ja tühistatud lendude puhul on õigus hüvitisele
Arvestades niigi keerukat finantsolukorda, tuleb pilootide streik SAS-i jaoks äärmiselt ebasobival ajal. Hinnanguliselt läheb üks streigipäev SAS-ile maksma 80 – 90 miljonit Taani krooni (11 – 12 miljonit eurot). Arvestada tuleb ka sellega, et vähem, kui 2 nädalat ette tühistatud reiside puhul tuleb reisijatele leida sobivad asendusreisid või kompenseerida hilinenud ja tühistatud reisid sõltuvalt reisi pikkusest 250 – 600€ reisija kohta.
Samas võib prognoosida, et SAS püüab EL-s lennureisijatele ette nähtud hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Kolm aastat tagasi nädala kestnud pilootide streigi puhul teatas SAS kohe, et ei kavatse streigist mõjutatud reisijatele hüvitist maksta, viidates „erakorralistele asjaoludele”. SAS ei nõustunud ka tarbijakaitseorganisatsioonide vastupidise arvamusega ning asi jõudis välja Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et lennufirma streiki ei saa lugeda erakorraliseks asjaoluks, kuna on seotud lennufirma tegevusega. Seejärel oli SAS sunnitud määruses ette nähtud hüvitised reisijatele välja maksma.
Õigus hüvitisele:
Kokkuvõtteks
SAS-i pilootide streik häiriks kümnete tuhandete inimeste reisiplaane suvisel lendamise tipphooajal. Kuigi SAS on streigiteate kätte saanud, säilib endiselt võimalus, et pilootide ametiühinguga saavutatakse enne juuni lõppu kokkulepe ja streik jääb ära. Kuigi SAS ilmselgelt pole streigist huvitatud, tähendaks kokkulepe ühtlasi seda, et SAS-i kava tütarfirmade kaudu kulusid vähendada ei toimi plaanitult.
SAS-i lende, mida opereerivad alltöövõtjad nagu Xfly, plaanitav pilootide streik ei mõjuta.