Alates koroonapandeemia algusest on puhkusele minejad olnud pideva kriitikatule all. Argument on siin lihtne: reisimine, kui kõrgema kategooria mobiilsus, soodustab viirusesse nakatumist. Kui suured on aga reisimisega seotud riskid tegelikult? Kust saabub kõige rohkem nakatunuid? Missugused reisimisviisid on nakatumistele kõige altimad? Vastused neile küsimustele on seni olnud pigem tunnetuslikult pinnal. Saksamaal haiguste ennetamise ja kontrolli eest vastutav föderaalagentuur ja uuringutekeskus Robert Kochi instituut (RKI) võttis kätte ja uuris Saksamaa senist nakatumisstatistikat.

Fakt: suvel nakatunutest sakslastest sai 48% nakkuse välismaalt

Kui 2020. aasta mais ja juunis jäi sissetoodud nakatumisjuhtumite arv Saksamaal 0,4 – 1,8 protsendi vahele, siis pärast piiride taasavamist juuni keskele hakkas väljast sissetoodud nakkuste arv kiiresti kasvama, jõudes augustis ehk suvepuhkuste tipphetkel 48 protsendini. Pärast seda langes see number märgatavalt. Seos tundub selgena – reisimine ja nakatumine on omavahel korrelatsioonis.

Kui aga vaadata, mis riikidest kõige rohkem nakkusi sisse toodi, pole pilt enam kaugeltki nii ühene. Kui jätta Saksamaa nakatumised kõrvale, siis perioodil 20. juulist kuni 30. septembrini registreeriti kõige rohkem nakatunuid Kosovost saabujate puhul (4369 juhtu). Riikidest järgnesid Horvaatia (3903), Türgi (3131), Bosnia ja Hertsogovina (1193), Rumeenia (1096), Hispaania (1059) ja Prantsusmaa (760 juhtu).

Nagu näha, torkavad selles nimekirjas silma riigid, kust saabuvad Saksamaale migrandid ja hooajatöölised.

Teiseks tuleb arvestada, et Saksamaal testiti suvel teistest riikidest saabujaid oluliselt suurema tihedusega. Alates 8. augustist oli testimine kõikidele lennujaamades ja mujal tasuta, alates 15. septembrist kehtib see vaid kõrge riskiastmega riikidest saabujatele. Selge on see, et mida rohkem testitakse, seda rohkem nakatunuid ka avastatakse.

Klassikalised paketireisid pole nakatumiste põhiallikad

RKI ei loe klassikalist paketireisi Hispaanias, Itaalias või Prantsusmaal liiga oluliseks teguriks nakkuste sissetoomisel. Sellele aitavad kaasa kindlasti kaasa kõik meetmed, mida hotellid ja lennufirmad on nakkuse leviku vältimiseks ette võtnud. Teiseks on sellise reisimisviisi puhul kontaktid kohalikega suhteliselt piiratud, sest märgatav aeg püsitakse hotelli territooriumil. Küll aga on väga ohtlikud rahvarohked noortepeod, nagu neid Mallorca kuurortlinnades suvel registreeriti.

Kas risk välismaal nakatuda on suurem, kui kodus?

Nakatumisrisk sõltub kahest asjast: kuhu ja kuidas sa reisid. Kõrge nakatumisnäitajaga piirkonda reisides on nakatumisoht iseenesest mõistetavalt suurem. Kui peatuda rahvarohkes hotellis ja mitte hoolida distantsi pidamisest, nakatumisoht jällegi kasvab. Nagu mainitud, peo-puhkus on selge riskikäitumine.

Naasvate reisijate testimine on väga oluline

RKI hinnangul on üks seos selge. Mida rohkem testida, seda suurem tõenäosus on avastada riiki tagasi saabuvate reisijate seast nakkusekandjad. See on parim viis vältida viiruse levikut. Kõige kindlam on testida paar päeva pärast saabumist, et kindlaks teha ka võimalik nakatumine reisi viimasel päeval.

Saksamaa usku testimise olulisusesse näitab ka see, et alates 1. märtsist 2021 on kiirtestid Saksamaal tasuta kõigile saadaval.

Allikas: RND.de