Rääkides Parmast, kerkivad esmalt mõttesse kulinaarsed hõrgutised – parma sink, parmigiano reggiano, tortelliinid, ravioolid, risotto, tagliatelle ja mis kõik veel. Parmat võiks vabalt nimetada Itaalia gastronoomiapealinnaks.
Kuid viimastel aastatel on Parma turistidele aina enam tuntud kui maailma suurima bambuslabürindi asukoht. Selle olemasolu eest tuleb tänulik olla Franco Maria Riccile (1937 – 2020), kes oli tuntud kui kunstikoguja, kunstiajakirja FMR väljaandja ja bibliofiil.
Labürindi ehitamise mõte oli Ricci peas istunud mitukümmend aastat, kuid selle sünd oli veidi proosalisem.
Riccil oli Milanos maja, mille ümber oli väike aed, mida ümbritses kõrge müür. Sellele oli raske mingit mõistlikku rakendust leida, kuni ühel päeval soovitas Jaapani aednik sinna väike bambusemets istutada. Esimesed ostetud bambused kasvasid hästi ja nii sai neid sinna juurde istutatud.
Kuna eksperiment oli edukas, otsustas Ricci bambust istutada ka oma Parma lähedal asuva maamaja ümber. Ka siis puudus bambustel ja labürindil veel igasugune seos, kuid ühel päeval mitu asja ühendusid – bambus on ju labürindi ehitamiseks suurepärane materjal!
Labürindi ehitamise idee sünnil on tähtis roll Argentina kirjanikul Jorge Luis Borgesel, keda Ricci oli oma Parma maamajas korduvalt võõrustanud. Teadupoolest on labürint Borgese üks lemmikteemasid. Erinevalt kurjast mütoloogilisest Minose labürindist soovis Ricci midagi pehmemat, kohta, kus inimesed saaksid ennast aeg-ajalt ära kaotada, kuid ilma riske võtmata.
Masoni labürint (itaalia keeles Labirinto della Masone) avati külastajatele 2015. aastal. Kokku kasvab seal üle 200 000 erinevast liigist bambusetaime, mille kõrgus ulatub 30 cm kuni 15 meetrini. Labürindi kogupikkus on üle 3 kilomeetri.
Labürint on osa Maria Ricci pärandist. Lisaks asub seal muuseum Ricci kunstikollektsiooniga, näituse- ja konverentsisaalid, gurmeerestoran ja kohvik.
Labürindi külastamine maksab 18€, lastele vanuses 6 – 12 aastat 10€.
Vaata lisa kodulehel labirintodifrancomariaricci.it.