Kliimamuutustel saab olema oluline mõju ka randadele. Paljud maailma liivarandadest võivad juba 20 - 30 aasta pärast näha võrreldes praegusega äratundmatuseni teistsugused, sajandi lõpuks võivad halvimal juhul kadunud olla kuni pooled liivarandadest, vahendab CNN äsjaavaldatud uuringut.

Teadlased kasutasid meretaseme tõusu viimaseid projektsioone, arvestasid inimfaktoriga nagu randades toimuv ehitus, tammide ehitus ning mitmeid muid tegureid, mis kõik mõjutavad randade tervist. Kõige suuremaks ohuks randadele peetakse siiski veetaseme tõusu.

Nii mõneski paigas (sealhulgas USA idarannik, Lõuna-Aasia ja Kesk-Euroopa) võib kaldapiir aastaks 2100 liikuda 100 meetrit sisemaale. See tähendab randade kadumist, sest suurem osa maailma randadest on kitsamad, kui 100 meetrit.

Kõige rohkem avaldavad kaldakahjustused ilmselt mõju Austraalias, kus aastaks 2100 on ohus 11 400 km ehk ümmarguselt pool riigi liivasest rannikust. Rannikul toimuv erosioon ohustab ka selliseid pika rannapiiriga riike nagu Tšiili, Argentina, Mehhiko, Venemaa, Hiina ja USA. Kuid väljaspool ohtu pole ka väiksemad riigid, eriti Kariibidel, kus maapind on tasasem.

Tavaliselt on rannad dünaamilised keskkonnad, kus kaldapiir muutub loomulikult vastavalt tõusudele ja mõõnade ning meretaseme tõusule. Samas on kallastel toimiv ehitustegevus piiranud randade võimet loomulikult liikuda. Kõige suurem erosiooniprobleem ongi tihedasti täis ehitatud kallastel, kus hooned ja teed ulatuvad otse randa.

Mitmel pool on erosiooni mõju juba mõnda aega näha olnud. Näiteks Miami Beachile veetakse juurde tuhandeid tonne liiva, ehitatakse lainemurdjaid ja kaldakindlustusi. Ja Miami pole ainuke rand, kus püütakse liivaranda iga hinna eest säilitada. Kui praegu püütakse paljudes kohtades liivarandu säilitada, kuid paari aastakümne pärast võib see osutuda võimatuks, isegi kui sooviksime.

Inimestel on randadel toimuva üle siiski teatav kontroll. Liivarandade kadumise kiirust on võimalik piirata, kui suudetakse vähendada kasvuhoonegaaside emissioone.